Mis on meeste liikmed ja nende suurus

Kui riik, kellel on õigus kohtus esineda, ei ole saanud käesoleva artikli lõikes 2 tähendatud eriteadaannet, võib ta kirjaliku või suulise avalduse esitamiseks soovi avaldada; küsimuse otsustab kohus. Rahvusvahelise Kohtu statuut Artikkel 1 Rahvusvaheline Kohus, mis on asutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni edaspidi ÜRO peamine kohtuorgan, moodustatakse ja tegutseb kooskõlas käesoleva statuudi sätetega. Peasekretär on organisatsiooni kõrgeim ametiisik. Võrgustik pakub ettevõtjale olulist informatsiooni, sidemeid ja kontakte, kogemust ja julgustust.

Kõik on kõigi silme all, naiste kollektiivis jälgitakse üksteist kullipilguga. Mehe iga vähegi kahtlasem liigutus jääks kindlasti kellelegi silma. Samas jagasid oma kogemusi välismaal elavad eestlased. Näiteks Saksamaa pere laps käis lasteaias, kus pea iga viies kasvataja oli mees.

Tekkis küsimus: kuna pooled inimesed ühiskonnas on mehed, siis miks peaksid lapsed elama kunstlikus keskkonnas, kus neid ümbritsevad ainult naised? Kuidas hirmu murda? Sellele vaatamata on Eestis vaid mõni üksik meessoost lasteaiakasvataja. Ta teab nii lapsevanemate hirme kui ka kiiret sildistamishimu. Saan sellest hirmust aru. Mina ei tea, mis nende, kes minu poole lahkete silmadega vaatavad, taga toimub. Võib olla tuhat head näidet toredatest meessoost lasteaiaõpetajatest, ent siis rikub üks mees kõik ära.

Naisena kaitseväelase mundris

Lasteaednikuks õppima minnes Raido ise sellele hirmule ei mõelnud. Pedofiilide olemasolu teadvustas ta õpingute käigus. Siiski teab ta veel ühte lasteaiaõpetaja diplomiga meest. Temalt eriala kohta küsides vastab ta, et on spordiinimene, aga mis seal varjata: ta on lasteaednik.

Milline on meeste hoiak? Palk mängib ametivalikul rolli. Kui lasteaedniku töötasu küündiks üle keskmise, siis oleks mehi lasteaedades rohkem, usub Raido Parve. Kas just naistega võrdselt, aga üllatust inimeste näos ehk enam ei oleks. Ehk aitaks seegi teadmine mehi lasteaeda tööle tulla? Pealegi ei ole magistrikraadiga lasteaedniku palk enam sugugi halb. Alustades polnud ma ise veel isa. Oleksin olnud, siis olnuksin ma enesekindlam, kuigi meestel on teatud asjadega lihtsam hakkama saada. Ent on veel üks oluline aspekt, mis mehi lasteaeda tööle ei meelita.

Mehed ise ei suhtu meeslasteaednikusse hästi. See aga ei takista kohut istungeid pidamast ja oma funktsioone täitmast teistes, kohtu poolt soovitavaks peetavates kohtades. Kohtu esimees ja sekretär peavad elama kohtu asukohas. Artikkel 23 1. Kohus peab istungeid pidevalt, välja arvatud vaheajad, mille tähtajad ja kestuse määrab kohus.

Kohtu liikmeil on õigus perioodilisele puhkusele, mille aja ja kestuse määrab kohus, kusjuures arvestatakse vahemaad Haagist kuni iga kohtuniku elukohani kodumaal.

Kohtu liikmed on kohustatud olema kohtu käsutuses igal ajal, välja arvatud puhkusel viibimise aeg ja puudumine haiguse tõttu või muul tõsisel põhjusel, mis on esimehele nõutavas korras teatavaks tehtud.

Artikkel 24 1. Kui kohtu liige leiab, et ta mingil põhjusel ei saa osa võtta teatava kohtuasja lahendamisest, teatab ta sellest esimehele. Kui esimees leiab, et mõni kohtu liikmeist ei saa mingil põhjusel teatava kohtuasja istungist osa võtta, teatab ta sellest kohtu liikmele.

Kui seejuures tekib lahkarvamus kohtu liikme ja esimehe vahel, lahendab asja kohus. Artikkel 25 1. Kohus peab istungeid täies koosseisus, välja arvatud käesolevas statuudis ette nähtud erijuhud. Tingimusel, et kohtunike arv ei väheneks alla üheteistkümne, võib kohtu reglemendi kohaselt ühe või mitu kohtunikku sõltuvalt asjaoludest istungitest osavõtmisest kordamööda vabastada. Kohtu koosseisu moodustamiseks piisab üheksaliikmelisest kvoorumist.

Artikkel 26 1. Kohus võib teatavate kohtuasjade liikide, näiteks tööasju, transiiti või sidet puudutavate küsimuste arutamiseks moodustada ühe või mitu koda, kuhu kuulub kolm või enam kohtunikku. Kohus võib igal ajal moodustada koja mingi eri kohtuasja arutamiseks. Mis on meeste liikmed ja nende suurus koja kohtunike arvu määrab kohus poolte nõusolekul. Käesolevas artiklis ette nähtud kodades arutatakse kohtuasju poolte palvel. Artikkel 27 Artiklites 26 ja 29 ette nähtud kodade poolt tehtud otsus loetakse kohtu enda poolt tehtud otsuseks.

Artikkel 28 Artiklites 26 ja 29 ette nähtud kojad võivad poolte nõusolekul pidada istungeid ning täita oma funktsioone ka väljaspool Haagi. Artikkel 29 Kohtuasjade arutamise kiirendamiseks moodustab kohus igal aastal viiest kohtunikust koosneva koja, mis võib poolte palvel kohtuasju arutada ja otsuseid teha lihtsustatud kohtupidamise korras. Nende kohtunike asendamiseks, kellel ei ole võimalik istungeist osa võtta, määratakse täiendavalt kaks kohtunikku.

Artikkel 30 1. Kohus koostab reglemendi, millega ta määrab kindlaks 10 voimalust liikme suurendamiseks funktsioonide täitmise korra ja kohtupidamise eeskirjad.

Kohtu reglemendis võib olla ette nähtud kaasistujate osavõtt kohtu või tema kodade istungeist ilma hääleõiguseta. Artikkel 31 1. Kohtunikud, kes kuuluvad mõlema poole kodakondsusesse, säilitavad õiguse osaleda menetluses oleva kohtuasja arutamises.

Kui kohtu koosseisus on kohtunik, kes kuulub ühe poole kodakondsusesse, võib teine pool oma äranägemisel valida isiku, kes asja arutamisest kohtunikuna osa võtab. See isik valitakse eeskätt nende hulgast, kes on esitatud kandidaadiks artiklis 4 ja 5 ette nähtud korras. Kui kohtu koosseisus ei ole ühtki kohtunikku, kes poolte kodakondsusesse kuulub, võib iga pool valida kohtuniku korras, mis on ette nähtud käesoleva artikli lõikes 2.

Käesoleva artikli sätteid rakendatakse artiklites 26 ja 29 ette nähtud juhtudel. Sellistel juhtudel palub esimees koja koosseisu üht või vajaduse korral kaht liiget loovutada oma koht kohtu liikmetele, kes kuuluvad poolte kodakondsusesse, või selliste puudumisel või juhtudel, kui neil ei ole võimalik istungist osa võtta, kohtunikele, keda pooled on spetsiaalselt valinud.

Kui mitmel poolel on ühised huvid, siis käsitletakse neid, kuivõrd see puudutab eelnenud sätete rakendamist, kui üht poolt. Juhul kui selles küsimuses on kahtlusi, lahendab asja kohus. Käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt valitud kohtunikud peavad vastama nõudmistele, mis on ette nähtud käesoleva statuudi artiklis 2, artikli 17 lõikes 2 ning artiklites 20 ja Otsuste tegemisel on neil oma kolleegidega võrdsed õigused.

Artikkel 32 1. Kohtu liikmed saavad aastapalga. Esimees saab iga-aastase lisatasu. Aseesimees saab lisatasu iga päeva eest, mil ta täidab esimehe kohustusi.

Artikli 31 alusel valitud kohtunikud, kes ei ole kohtu liikmed, saavad hüvituse iga päeva eest, mil nad täidavad oma funktsioone. Palgad, lisatasud ja hüvitused määrab Peaassamblee.

Neid ei saa vähendada teenistusaja jooksul. Kohtu sekretäri palga määrab Peaassamblee kohtu ettepanekul. Peaassamblee poolt kehtestatud eeskirjadega määratakse tingimused, mille kohaselt kohtu liikmetele ja kohtu sekretärile määratakse erruminekul pension, samuti tingimused, mille kohaselt kohtu liikmetele ja sekretärile hüvitatakse nende reisikulud. Ülalnimetatud palgad, lisatasud ja hüvitused maksustamisele ei kuulu.

Mitmekesisus Eesti ettevõtetes

Artikkel 33 ÜRO kannab kohtu kulud Peaassamblee poolt määratud korras. II peatükk Artikkel 34 1. Kohtu poolt arutatavates kohtuasjades saavad poolteks olla vaid riigid. Oma reglemendis ette nähtud tingimustel ja nendele vastavalt võib kohus nõuda avalikelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt informatsiooni arutusel oleva kohtuasja kohta. Kohus võtab vastu tähendatud informatsiooni, mida mainitud organisatsioonid esitavad omal algatusel.

Kui arutusel olevas kohtuasjas tuleb kohtul tõlgendada mingisugust avalik-õigusliku rahvusvahelise organisatsiooni asutamise dokumenti või säärase dokumendi alusel sõlmitud rahvusvahelist konventsiooni, siis informeerib kohtu sekretär sellest asjaomast avalik-õiguslikku organisatsiooni ning saadab talle ärakirja kogu kirjalikust menetlusest.

Artikkel 35 1.

Mehed ja naised ebatraditsioonilistes ametites Siiski, selline naiste- ja meestealadeks jaotus koos kummastavate müütide ning sildistustega painab pigem kindlates mustrites püsivate põlvkondade esindajaid. Kui näiteks Perekooli foorumis tõstati teema, kas mees võiks meilgi olla lasteaiaõpetaja nagu Soomes, Rootsis või Norras, siis esmajoones seostati teda võimaliku pedofiiliakalduvusega. Soovitati: kuna ühiskond on väga rikutud, siis ausatel meestel oleks parem teatud ametitest eemale hoida. Siiski leidsid paljud arutelus osalejad, et meessoost lasteaiaõpetajat oleks väga vaja, kuna aina rohkematel lastel puudub isaeeskuju.

Kohus on avatud riikidele, kes on käesoleva statuudi poolteks. Tingimused, mille kohaselt kohus on avatud teistele riikidele, määrab Julgeolekunõukogu, pidades silmas kehtivate lepingute erisätteid.

Need tingimused ei või mingil juhul seada pooli ebavõrdsesse olukorda kohtu ees. Kui kohtuasja pooleks on riik, kes ei ole ÜRO liige, määrab kohus rahasumma, mille see riik peab kohtukulude katteks tasuma. Seda sätet ei rakendata, kui antud riik juba võtab osa kohtukulude kandmisest.

Artikkel 36 1. Kohtu jurisdiktsioonile alluvad kõik vaidlused, mille lahendamiseks pooled kohtu poole pöörduvad, ning kõik küsimused, mis on spetsiaalselt ette nähtud ÜRO põhikirjas või kehtivais lepinguis ja konventsioonides. Riigid, kes on käesoleva statuudi pooled, võivad igal ajal deklareerida, et nemad tunnistavad ilma erilise sellekohase kokkuleppeta, ipso facto, iga riigi suhtes, kes on võtnud endale samasuguse kohustuse, kohtu jurisdiktsiooni kohustuslikuks kõigis õiguslikes vaidlustes, mis puudutavad: a lepingu tõlgendamist; b mis tahes rahvusvahelise õiguse küsimust; c fakti olemasolu, mis, kui see kindlaks tehakse, kujutab enesest rahvusvahelise kohustuse rikkumist; d rahvusvahelise kohustuse rikkumise eest tasuda tuleva hüvituse olemust ja suurust.

Ülalmainitud deklaratsioonid võivad olla tingimusteta, teatud kindla tähtaja kohta käivad või ühelt või teiselt riigilt vastastikkust nõudvad. Säärased deklaratsioonid deponeeritakse peasekretäri juures, kes saadab neist ärakirjad käesoleva statuudi pooltele ja kohtu sekretärile. Alalise Rahvusvahelise Kohtu statuudi artikli 36 põhjal tehtud deklaratsioone, mis on endiselt jõus, loetakse riikide vahel, kes on käesoleva statuudi poolteks, kinnituseks, et need riigid tunnistavad Rahvusvahelise Kohtu jurisdiktsiooni kohustuslikuks nimetatud deklaratsioonide kehtimise aja lõpuni ja neis ettenähtud tingimustel.

1. Kliini laienemine
2. Mitmekesisus Eesti ettevõtetes | Praxis
3. Sooline diferentseerumine[ muuda muuda lähteteksti ] Sooline diferentseerumine tähendab indiviidide kategoriseerimist sootunnuse alusel, mis mõjutab ühiskondlike ressursside jaotust, kujundab sotsiaalseid suhteid, ühiskondlikke norme ja hoiakuid.
4. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus: Mõisted
5. Suurendada vere tousulaine soolise liige
6. Mis on ja mida nдitab sooline palgalхhe - Soolised palgaerinevused - Eesti Naisteühenduste Ümarlaud

Vaidluse kohtuasja alluvuse küsimuses lahendab kohus. Artikkel 37 Kõigil juhtudel, mil kehtiv leping või konventsioon näeb ette vaidluse arutamise kohtus, mis pidi asutatama Rahvasteliidu poolt või Alalises Rahvusvahelises Kohtus, tuleb käesoleva statuudi poolte vaheline vaidlus anda arutamiseks Rahvusvahelisele Kohtule. Artikkel 38 1. Kohus, olles kohustatud lahendama temale arutada antud vaidlusi rahvusvahelise õiguse alusel, kohaldab: a rahvusvahelisi üld- ja erikonventsioone, mis sisaldavad vaidlevate riikide poolt sõnaselgelt tunnustatud sätteid; b rahvusvahelist tava kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat; c õiguse üldprintsiipe, mida tunnustavad tsiviliseeritud rahvad; d kohtuotsuseid ja erinevate rahvaste kõrgekvalifikatsiooniga õigusteadlaste õpetusi kui abistavaid allikaid õigusnormide määratlemisel, pidades seejuures silmas artikli 59 sätteid.

See säte ei piira kohtu õigust lahendada kohtuasi ex aequo et bono, kui pooled on sellega nõus. Kohtu ametlikeks keelteks on prantsuse ja inglise keel. Kui pooled on nõus arutama kohtuasja prantsuse keeles, tehakse otsus prantsuse keeles. Kui pooled on nõus arutama kohtuasja inglise keeles, tehakse otsus inglise keeles.

You Bet Your Life: Secret Word - Door / Foot / Tree

Kokkuleppe puudumisel, millist keelt kasutada, võib kumbki pool kasutada kohtus seda keelt, mida ta eelistab; kohtuotsus tehakse prantsuse ja inglise keeles. Sel juhul kohus otsustab ühtlasi, kumb kahest tekstist loetakse ametlikuks. Kohus lubab mis tahes poole nõudmisel kasutada sellel poolel teist keelt peale prantsuse ja inglise keele. Artikkel 40 1. Sõltuvalt asjaoludest algatatakse kohtuasi kas erikokkuleppe teatavakstegemisega või kirjaliku avaldusega sekretäri nimele.

Mõlemal juhul peab olema näidatud vaidluse objekt ja pooled. Sekretär teeb avalduse viivitamatult teatavaks kõigile asjaosalistele. Ta informeerib peasekretäri kaudu ka ÜRO liikmeid, samuti teisi riike, kellel on õigus pöörduda kohtu poole. Artikkel 41 1.

Navigeerimismenüü

Vastavate asjaolude ilmnemisel on kohtul õigus määrata mis tahes ajutiste meetmete võtmist kummagi poole õiguste tagamiseks. Kuni lõpliku otsuse langetamiseni tehakse soovitatud meetmed viivitamatult teatavaks pooltele ja Julgeolekunõukogule. Artikkel 42 1. Pooli esindavad esindajad. Nad võivad kohtus kasutada nõunike ja advokaatide abi. Esindajad, nõunikud ja advokaadid, kes esindavad pooli kohtus, omavad privileege ja immuniteete, mis on vajalikud nende ülesannete iseseisvaks täitmiseks.

Artikkel 43 1. Kohtulik menetlus koosneb kahest osast: kirjalikust ja suulisest. Kirjalik menetlus koosneb kohtule ja pooltele kirjade ja vastukirjade saatmisest ja, kui vaja, vastustest neile.

Samuti ka kõigist neid kinnitavaist kirjalikest materjalidest ja dokumentidest. Need saadetakse sekretäri kaudu, kohtu poolt määratud korras ja tähtaegadel.

Iga dokument, mis on esitatud ühe poole poolt, tuleb teisele poolele saata tõestatud ärakirjana. Suuline menetlus koosneb tunnistajate, ekspertide, esindajate, nõunike ja advokaatide ärakuulamisest kohtu poolt.

Artikkel 44 1. Kõigi teadete üleandmiseks teistele isikutele peale esindajate, nõunike ja advokaatide, pöördub kohus otseselt riigi valitsuse poole, kelle territooriumil teade tuleb üle anda.

Kuidas hirmu murda?

Sama sätet rakendatakse juhtudel, kui on vaja astuda samme tõendite saamiseks kohapeal. Avaldub selles, et naised on koondunud nn naiselikele aladele nagu tervishoid, sotsiaaltöö, haridus, kultuur, kus on reeglina madalamad palgad; mehed aga tehnilistele aladele, transporti, ehitusse jne, kus ka palgad on reeglina kõrgemad. Põhjused peituvad mitte otseses diskrimineerimises, vaid üldjuhul tavades, mis põhinevad stereotüüpsetele ja eelarvamuslikele arusaamadele naiste ja meeste rollidest ühiskonnas.

Horisontaalseks segregatsiooniks võib pidada näiteks naiste suuremat koondumist avalikku ja meeste koondumist erasektorisse,nt Klaaslagi Nähtamatu barjäär, mis on tekkinud keerukast struktuurikogumist meeste juhitud organisatsioonides ning mis takistab naiste jõudmist organisatsiooni hierarhia tippu nii juhtimis- kui administratiivtasandil. Sotsiaalmajanduslike põhjuste hulgas on naiste karjääriredelil edasiliikumise viis.

Naised tegutsevad firmades enamasti mittestrateegilistes, st eelkõige personalitöö ja administreerimise valdkondades, mitte aga positsioonidel, kust viib tee tippu nt operatiivjuhtimine, finantsjuhtimine. Lisaks kannavad naised jätkuvalt meestest suuremat perekohustuste ja tasustamata tööde koormat.

Naiste topeltkoormus takistab nende tõusu karjääriredelil. Klaaslagi ei ole üksikisiku oskuste või isikuomaduste puudumisest põhjustatud konkreetne takistus, vaid miski, mis on organisatsiooni hierarhias takistuseks naistele kui grupile tervikuna.

Klaaslagi võib eksisteerida ka näiteks rahvus- või seksuaalvähemuste suhtes.

EUR-Lex Access to European Union law

Selle kartuses võivad LGBT inimesed oma tegelikku seksuaalset orientatsiooni varjata. Klaaslift See on nähtus, kus nn naiste aladel ehk hariduses, tervishoius, sotsiaalhoolekandes ja mujal edutatakse mehi kergesti. Nähtamatud ootused ja surved isegi eeldavad nendel elualadel meeste kiiret liikumist karjääriredeli kõrgeimate astmeteni. Klaasseinad Nähtamatud barjäärid, mida naised tunnetavad, püüdes organisatsioonis liikuda mitte ülespoole, vaid samal tasandil teistesse strateegilistesse valdkondadesse nagu tootearendus või finantsjuhtimine, mis tagavad hiljem võimaluse liikuda edasi juhtivatele kohtadele suurte firmade hierarhilises struktuuris.

Kvoodid Nende ameti- valitavate ja määratavate kohtade kindel proportsioon või osakaal, mis kuuluvad täitmisele teatud grupi poolt, või mis neile eraldatakse. Üldjuhul tehakse seda teatud reeglite või kriteeriumide järgi ning selle eesmärgiks on kohtade varasema ebavõrdse jaotuse heastamine.

Puudutab tavaliselt juurdepääsu otsuseid langetavaile ametikohtadele, koolitusele või töökohtadele.