Liikme suuruse kujutamine. Liitu Meie Uudiskirjaga
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § teises lauses sätestatut ei kohaldata. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Arved saadame hiljemalt peale koolitust.
Koolitusel anname praktilisi näpunäiteid, kuidas Wordis, Excelis või PowerPointis oma töö tulemusi juhtkonnale mõjusalt esitleda. Millest koolitusel räägitakse? Auditi aruanded on sageli mahukad ja tekstirohked ning seetõttu oleme ikka ja jälle dilemma ees, kuidas anda kõige olulisem edasi lühidalt ja selgelt. Tuttav lugu, kaspole?
Hilisemaid pretensioone ei rahuldata. Maht: 4 CPE. Ühingu liikme CPE punktid ja tunnistused kuvatakse tema profiilis menüüpunkti all "Minu üritused" vajalik sisselogimine.
- Testige, mis on teie liige
Registreerimine: Liikmed: logi kodulehele sisse, vali esilehel Kalendrist sündmus ning kliki punasel nupul "Registreeru". E-kirjaga saad registreerumise kinnituse ja meeldetuletuse kaks päeva enne sündmust. Osalemisest loobumisel logi kodulehele sisse, vali esilehel Kalendrist sündmus, kliki punasel nupul "Tühista registreerimine".
Ehted Komplekti Ja Rohkem
E-kirjaga saad teate tühistamisest. Kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Korteriomaniku kohustused 1 Korteriomanik on kohustatud: 1 hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2 taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3 võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks.
Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Korteriomandi võõrandamise nõude esitamine 1 Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Otsuse täitmise nõudmine 1 Kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel.
Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Tavapärane valitsemine 1 Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid.
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (lühend - KrtS)
Laenu võtmine 1 Laenu või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmise, kui see kohustus kas iseseisvalt või koos olemasolevate kohustustega ületab korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summa, võib otsustada käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud häälteenamusega.
Kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikud toimingud 1 Korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.
- Mees Kuidas suurendada liiget
- EJL põhikiri | Eesti Juristide Liit
- Korteriomandi- ja korteriühistuseadus – Riigi Teataja
Olulised ümberkorraldused ja hoone taastamine 1 Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Kaasomandi eseme ajakohastamine Kaasomandi eseme ajakohastamiseks, sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks, selliste vajalike muudatuste tegemise, millega ei muudeta eriomandi eseme otstarvet ega kahjustata muul viisil ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve, võib otsustada käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud häälteenamusega.
Kohustuste jaotus korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel 1 Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Majanduskava 1 Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb järgmistest osadest: 1 ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; 2 korteriühistu kavandatavad tulud ja kulud; 3 korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel; 4 reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus; 5 kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositav kogus ja maksumus.
Viivis ja sissenõudmiskulude hüvitamine 1 Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu Liikme suuruse kujutamine temalt viivist võlaõigusseaduse § lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Korteriomandi omandaja vastutus 1 Korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest.
Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Korteriühistu pandiõigus 1 Korteriühistul on korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus korteriomandile edaspidi korteriühistu pandiõigus.
Kui korteriühistul on kohustus esitada majandusaasta aruanne korteriühistute registrile, määratakse korteriühistu pandiõiguse suurus registrile esitatud majandusaasta aruande järgi.
Kui käesoleva seaduse § 41 lõike 2 kohaselt on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse pandiõiguse suurus selles osas majanduskavas sisalduva prognoosi järgi.
Korteriomaniku õigus saada teavet 1 Korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Korteriomaniku kohustus anda teavet 1 Korteriomanik on kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi. Muu isiku õigus saada teavet Kui korteriomand on koormatud piiratud asjaõigusega, on piiratud asjaõiguse omajal õigus saada korteriühistult teavet korteriomaniku majandamiskulude võlgnevuse suuruse ja selle tekkimise aluste kohta.
Koolitus: Graafiline visualiseerimine | Eesti siseaudiitorite ühing
Reservkapital Korteriühistul peab olema reservkapital, mille suurus on vähemalt üks kaheteistkümnendik korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Reservkapitali suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek. Järelevalve Järelevalvele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse §-s 34 sätestatut.
Raamatupidamine 1 Juhatus korraldab korteriühistu raamatupidamist. Sellisel juhul kohaldatakse raamatupidamise seaduse § 43 lõikes 2 sätestatut.
Majandusaasta aruanne 1 Kui korteriühistu peab koostama majandusaasta aruande, kohaldatakse selle koostamisele, esitamisele ja kinnitamisele mittetulundusühingute seaduse § 36 lõigetes 1—4 mittetulundusühingu majandusaasta aruande kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
Kui üldkogu ei ole punkti 24 kohaselt pädev otsust vastu võtma, kutsub volikogu üldkogu kokkukutsumisest arvates kolme nädala jooksul kokku uue üldkogu, kes on pädev otsuseid vastu võtma, kui on esindatud või osaleb vähemalt kaks liiget; uue üldkogu päevakord jääb samaks. Üldkogu otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalevatest liikmetest põhikirja punktides Hääleõiguslik liige võib kirjaliku volikirja alusel volitada üldkogus osalemiseks teist hääleõiguslikku liiget.
Üldkogus hääleõigusega osalejale saab volikirja alusel esindada mitte rohkem kui kolme hääleõiguslikku liiget. Üldkogu on pädev otsustama kõiki liidu tegevusega seonduvaid küsimusi.
Üldkogu ainupädevuses on: Volikogu täidab liidu põhikirjaga ette nähtud ulatuses üldkogu ülesandeid. Volikogu on liidu liikmeline juhtorgan, mille valib üldkogu liidu liikmete seast kolmeks aastaks.
Korteriühistu põhikiri 1 Korteriühistul võib olla põhikiri. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirja säte on vastuolus eriomandi kokkuleppega, kohaldatakse kokkuleppes sätestatut. Korteriühistu asukoht ja tegevuskoht 1 Korteriühistu asukoht on tema juhatuse asukoht. Kui korteriühistul ei ole juhatust, on korteriühistu asukoht korteriomandite asukoht.
Volikogu koosseisu kuuluvad presidentuuri liikmed. Volikogu koosolekud toimuvad vajaduse järgi, kuid vähemalt kaks korda aastas. Volikogu on pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekust võtab osa üle poole volikogu liikmetest.
Volikogu otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab koosoleku juhataja hääl. Volikogu: Presidentuur on liitu esindav ja tema tegevust juhtiv organ. Presidentuur on kolmeliikmeline ja selle valib üldkogu. Presidendid määravad tegevpresidendina tegutsemise järjekorra omavahelisel kokkuleppel; tegevpresidendina tegutsemise aeg on üks aasta. Presidentuuri istung: