Enese jatkusuutlikkuse liikme suurenemine
Kokkuleppe kehtivuse hindamisel saab juhinduda VÕS § lg-st 2. Lisaks võib Rahandusministeeriumi Võrdne kohtlemine.
Print Juba järgmisel esmaspäeval hakkab Riigikogu Enese jatkusuutlikkuse liikme suurenemine lugemisel arutama valitsuse algatatud kohustusliku kogumispensioni reformi puudutavat seaduseelnõu. Tegu on eelnõuga, mille seaduseks saamisel on väga oluline rahanduslik, majanduslik ja sotsiaalne mõju.
- Suurenenud suguelundite mees
- Liikme suurus enne pusti ja parast
- Juhatuse liikme kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel kohaldub VÕS §
- Mida Euroopa vajab, on „Jätkusuutlikkuse ja Heaolu Pakt” | Müürileht
- Kas peenise suurus
- Kuidas ja mida saab liige
- Peenise paksendav duusid
- Liikme kondoomi suurus
Et Riigikontroll püüab kõigiti toetada Riigikogu liikmeid viidatud eelnõu informeeritud menetlemisel, saatsin Riigikogu rahanduskomisjonile kui eelnõu menetlevale juhtivkomisjonile mõned tähelepanekud, mis käsitlevad puhtpraktilisi küsimusi ja riske, mida Riigikogul oleks Riigikontrolli hinnangul oluline kogumispensionide reformi kavandades teadvustada ja võimalikult hästi maandada.
Seadusest lähtudes ei hinda Riigikontroll poliitilisi eesmärke. Riigikontroll mõistab, et kõiki riske, eriti mastaapsete ning paljude muutujatega kauget tulevikku puudutavate reformide puhul, ei saa olemuslikult kunagi viia nullini, kuid neid on võimalik muuta talutava ma ks.
Oluline on kaaluda alternatiive ühe või teise eesmärgi saavutamiseks ning eri lahenduste plusse ja miinuseid. Riigikontroll on mitmetes auditites, sealhulgas Kohustusliku kogumispensioni süsteemi oleks aga vaja rakendada viisil, mis viiks soovitud tulemusteni ja looks toimiva konkurentsi II samba fondide vahel. Tootluse kasvatamiseks on võimalik rakendada mitmeid Enese jatkusuutlikkuse liikme suurenemine, nt pensionifondidele seatud investeerimise piirangute ja väljamaksete reeglite jätkuv korrastamine jne.
Samuti on võimalusteks nt tööandja pensioni loomine ja pensionisüsteemi täiendavate sissemaksete soodustamine, mida seni on avalikkuses vähe arutatud jne. 5 aastat suurendas liige soovitustest osaga on valitsus ja Riigikogu ka viimastel aastatel tegelnud ning Enese jatkusuutlikkuse liikme suurenemine olulisi otsuseid, kuid palju selleks, et Eesti pensionisüsteem Enese jatkusuutlikkuse liikme suurenemine korrastatud, võimalikult vähe sõltuv ühekordsetest otsustest, jätkusuutlik ja samas väärikat sissetulekut tagav, on veel teha.
Riigikontroll on koondanud eelnõu mõjude laia spektri teadvustamiseks oma tähelepanekud kahte plokki: kõigepealt on üldistavalt ja kokkuvõtlikult kirjeldatud kavatsetava muudatuse võimalikud üldised mõjud.
Teise plokki on koondatud konkreetsed küsimused, millele vastuste saamine Vabariigi Valitsuselt aitaks Riigikontrolli hinnangul Riigikogu liikmetel kujundada oma otsuseid eelnõu asjus ja seda lihvida. Nii on Riigikogul kõigekülgselt infot kaaludes ja avalikkusele esitades võimalus anda praegustele pensionikogujatele ja tulevastele pensionäridele kindlustunne tuleviku suhtes ja nii selged vastused, kui nüüdne parim teadmine lubab. Üldistatud põhitähelepanekud A.
Mõju I samba laekumistele. Nii võib reformi tulemuseks olla hoopis riikliku pensionikindlustuse raha vähenemine I sambas, mis kaudselt võib seada surve alla praeguste pensionäride pensionid.
Näiteks kaotab eelnõu seletuskirja arvutuste kohaselt tabel 6 I sammas juba Mõju pensioni suurusele. Keskmine I ja II samba netopensioni suhe Eesti keskmisse netopalka oli Eelnõu seletuskirja kohaselt võib valikuvabaduse andmine halvendada just madalapalgaliste inimeste pensionieas toimetulekut ja seda juhul, kui nad otsustavad II sambast väljuda. Eelnõu seletuskirjas nenditakse, et eriti madalat pensioni hakkavad tulevikus saama need, kes võtavad II sambast kogu töötamise ajal kogutud raha välja ning kulutavad selle ära või investeerivad ebaõnnestunult.
Lisainfo ja kontakt EESMÄRK Tunnustatud tootjarühmade teke aitab parandada põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust läbi ühise majandustegevuse soodustamise ja põllumajandustootjatele suurema turujõu loomise. Samuti aitab tegutsemine tunnustatud tootjarühmana leida paremaid võimalusi ühiselt oma liikmeks olevatesse metsaühistutesse kuuluvate erametsaomanike toodetud puidu ja selle töötlemisel saadud toodete müügiks. Meetme spetsiifilisteks eesmärkideks on administratiivselt ja majanduslikult jätkusuutlike tootjarühmade loomine ja arendamine, nende müügitulu ja liikmete arvu kasv, põllumajandus- ja metsandustoodete ühisturustuse osatähtsuse kasv põllumajandussektori ja metsandussektori müügitulus, ühiselt müügiks ettevalmistatud ja töödeldud põllumajandus- ja metsandustoodete osatähtsuse suurenemine tootjarühmade müügitulus ning tootjarühmadesse kuuluvate tootjate tootmise ja toodangu turunõuetele vastavaks viimine, äri- ja turundusoskuste arendamine ning uuendusprotsesside korraldamine ja lihtsustamine. Põllumajandussektori tootjarühma eesmärgiks on turustada oma liikmete toodetud põllumajandustooteid või liikmete omatoodetud põllumajandustoodete töötlemisel saadud tooteid. Metsandussektori tootjarühma eesmärgiks on turustada oma liikmete toodetud puitu ning selle töötlemisel saadud tooteid.
Lisaks võib Rahandusministeeriumi Arvestades üksnes pensioni suurust ja mitte inimese põhimõttelisi hoiakuid pensionisüsteemi suhtes, siis pigem ei ole kõrgepalgalisel kasulik II sambast lahkuda [], mistõttu ei peaks seda tegema ka madalapalgalised.
Mõju riigieelarvele. Analüüs on tehtud ainult aastani Põhiseaduse § 28 kohaselt on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse ja puuduse korral. Kui pensionist ei piisa, siis tuleb riigil abi rahastada muude kulude arvelt.
Arvestades seda, et seletuskirja kohaselt võib paljude madalamapalgaliste olukord tulevikus halveneda, oleks mõistlik ka pikema perspektiivi võimalikud mõjud analüüsis välja tuua ehk püüda hinnata, milline võiks II samba muudatuse mõju olla riigieelarvele, kui vajadus erinevate sotsiaaltoetuste või muude tasandavate meetmete nt pensioniea tõus, maksude tõus jms, mis ei ole siiski rakendatavad kiiresti ega pidavalt järele kasvab.
Võrdne kohtlemine. II sambaga liitunud inimestel tekib võimalus kogutud raha sh sotsiaalmaksu osa vabalt valitud ajal välja võtta, kuid I sambas pensioni koguvad inimesed enda palgalt makstud sotsiaalmaksu osa kätte ei saa. Oleks soovitatav hinnata, kas siin ei ole vastuolu võrdse kohtlemise põhimõttega, arvestades, et II sambaga liitumise üle otsustamise ajal ei saanud inimesed sellest teadmisest lähtuda.
Detailsemad küsimused, mida Riigikontroll soovitab seaduseelnõu menetlemise käigus silmas pidada ja küsida lisainfot Vabariigi Valitsuselt Pensionireformi eesmärkide saavutamine Valitsus plaanib seadusemuudatustega anda II pensionisambaga liitunutele ja tulevikus liituvatele inimestele õiguse II pensionisambast välja astuda. Valitsuse liikmed on avalikkuses põhjendanud vabatahtlikuks muutmise eesmärki vajadusega anda inimestele õigus ise oma sääste investeerida, sest II samba senine tootlus on olnud madal.
Oluline oleks teada: Kas on kaalutud ka võimalust anda inimestele küll rohkem valikuvabadust oma pensioniraha haldamisel, lubamata seejuures võtta vanaduspäevadeks kogutud raha pensionisüsteemist üldse välja või siis võimaldada väljavõtmist alles pensioniea saabudes? Või kas on eelnõu koostajad kaalunud ka võimalust lubada raha osalist väljavõtmist, kogumise jätkamist väiksemas mahus või soovi korral ka oma palgast pensioniks säästetava Enese jatkusuutlikkuse liikme suurenemine sissemakse vabatahtlikku suurendamist?
Kas ja mil viisil on hinnatud, kuidas aitavad II pensionisamba vabatahtlikuks tegemine ja teised kavandatud muudatused lahendada eelnõu väljatöötajate viidatud II samba tagasihoidliku tootluse probleemi, et tagada suuremad pensionid? Millisel juhul peab valitsus reformi õnnestunuks ja millisel juhul ebaõnnestunuks?
Hea õigusloome eeskirja järgi tuleks juba seaduseelnõu koostamisel ette näha ka seaduse mõjude järelhindamine ja hindamiskriteeriumid. Valitsus on otsustanud, et II samba maksete peatamisel riigieelarvesse suunatakse sotsiaalmaksust laekuv täiendav tulu I samba erakorralise pensionitõusu katteks [3] ehk vaadeldakse koos pikaajalist ja lühiajalist perspektiivi. Selle eesmärgi saavutamisel on igal sambal täita oma roll. Võimalus, et inimene saab kogutud säästud II sambast välja võtta enne pensionile jäämist, muudab olulisel määral senist kolme sambaga pensionisüsteemi ülesehitust, kuigi esmapilgul on tegu vaid ühes elemendis toimuva Enese jatkusuutlikkuse liikme suurenemine.
Oluline oleks teada: Kas on selgeks mõeldud, millised on muudatuste mõjud kolme sambaga pensionisüsteemile ning selle kuludele ja tuludele tervikuna?
Seletuskiri ei anna praegu infot, kas on plaanitud ka täiendavaid muudatusi pensionisüsteemis, kuid see info oleks tervikpildi seisukohast oluline. I ja II samba netopensioni keskmine suhe Eesti keskmisse netopalka oli Samuti on tähtis, kuidas maandatakse riskid, mis viivad sellest eesmärgist eemale.
No põhjusi on mitmeid — et suurendada liikmeskonda, pakkuda uusi võimalusi, teha midagi uut, raputada olemasolevaid kodasid, jne Üks põhiline erinevus on aga uue koja fookus — nimelt tegeleb koda keskkonnateadliku käitumise suurendamisega läbi liikmete isikliku arengu, projektide, teavitustöö ja rahvusvahelise suhtluse. Mõte on kaasata sinna uusi liikmeid, kes vastavad JCI üldistele kriteeriumitele, aga lisaks on huvitatud keskkonnaalase panuse andmisest. Töö liikmetega, liikmete arvu kasv ja GO põhimõtete tutvustamine on kojale tähtsaimad ülesanded. Koja ülesanne on tagada kõigile liikmetele keskkond, mis võimaldab isiklikku arengut ja eneseteostust.
Oluline oleks teada: Kuidas kavatsetakse maandada riski, et tulevikus võib olla hulk inimesi, kes ei saa äraelamiseks piisavalt suurt pensioni?
Millised on võimalike negatiivsete tagajärgede saabudes lahendused inimeste jaoks? Eelnõuga soodustatakse tähtajaliste väljamaksete lepingu sõlmimist, mille kestuseks on keskmine oodatav eluiga.
Umbes pooled inimesed elavad aga statistilisest keskmisest kauem. Põhiseaduse kohaselt on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse korral. Kui inimese pensionist ei piisa, siis tuleb riigil seda rahastada muude kulude arvelt.
Oluline oleks teada: Millised toetusmeetmed on mõeldud inimestele, kelle pension tähtajalise pensionilepingu lõppedes kõrges vanuses järsult väheneb? Eelnõu kohaselt keelatakse inimesel pärast raha väljavõtmist sissemaksed II sambasse kümneks aastaks. Samuti ei ole võimalik raha välja võtta osaliselt ja jätta osaliselt sambasse ehk II sambasse kogumine tuleb lõpetada täielikult.
Kohtulahendite liigitus
Oluline oleks teada: Kas on kaalutud ka varianti anda võimalus võtta raha välja vaid osaliselt, mitte täies ulatuses, nagu praegune eelnõu ette näeb? Kaugemas tulevikus suurenevad II samba maksete peatamisega ka I samba kulud, kuna I samba pensionid on kõrgemad, mistõttu eelarve tulude ja kulude nö täiendav vahe protsendina SKP-st väheneb. Teisisõnu — seadusemuudatus suurendab just lähiaastatel pensionikindlustuse ja riigieelarve tulusid ning tõstab pikas plaanis kulusid. Eelnõu seletuskirjas esitatu kohaselt langeb pensioni ja palga suhe seadusemuudatuste tulemusel tõenäoliselt rohkem, kui kehtiva süsteemi jätkudes.
Oluline oleks teada: Milline võib tulevikus olla II samba muudatuse mõju riigieelarvele seoses sellega, et vajadus erinevate sotsiaaltoetuste või muude tasandavate meetmete maksutõus jms järele võib pärast II samba vabatahtlikuks muutmist kasvada?
Mõju II sambas raha kogumist jätkavatele inimestele Kui siiski arvestatav hulk inimesi otsustab mis tahes põhjusel tulevikus raha välja võtta ning fondid peavad arvestatava osa varast müüma, võib see viia väiksema tootluse või kõrgemate tasudeni valitsemistasud sõltuvad osaliselt fondivalitsejate varade mahust.
Oluline oleks teada: Kuidas on tagatud II sambas raha kogumist jätkavatele inimestele, et II samba vabatahtlikuks muutmine ei põhjusta nende kogutud vara väärtuse vähenemist või aeglasemat kasvu?
Kas fondide stabiilsusriskide maandamise ühe meetmena on kaalutud ka võimalust lubada soovijatel teha oma II sambasse vabatahtlikult suuremaid sissemakseid? Seadusemuudatustega võimaldatakse ka neil inimestel, kellel pensionileping on juba sõlmitud, oma lepingust välja astuda ja ülejäänud raha korraga välja võtta. Seda on põhjendatud vajadusega tagada II sambaga liitunud inimeste võrdne kohtlemine.
Kui palju võib olla inimesi, keda see võiks puudutada? Inimeste teavitamine Valitsus põhjendab II pensionisamba vabatahtlikuks muutmist vajadusega anda inimestele valikuvabadus, aga on seni teavitustes vähem rõhutatult toonud välja inimestele kaasneva vastutuse otsuste langetamisel, mis mõjutavad edaspidi otseselt nende tulevikus saadava pensioni suurust.
See hõlmab nii olulisemalt keerulisemas süsteemis valikute tegemist kui ka näiteks asjaolu, et II sambast raha väljavõtmise avalduse tegemise ja raha kättesaamise vahel võib selle väärtus tulenevalt väärtpaberiturgudel toimuvast oluliselt muutuda. Oluline oleks teada: Millist teavitustööd kavandab valitsus, et senise valikuvabaduse andmise rõhutamise kõrval teadvustataks enam vastutust, mis otsustamisõigusega kaasneb? Kui valitsus annab võimaluse II pensionisambast loobuda, on inimese põhiküsimus: kui suur hakkab olema tema pension juhul, kui ta II sambast loobub, ning kui suur, kui ta jätkab kogumist.
Seadusloome Töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel hakkavad inimesed alates Selle tulemusel muutuvad I samba pensionid pikemas perspektiivis solidaarsemaks, kuid väheneb pensioni sõltuvus töötasust.
Seos töötasuga on seni säilinud II sambas.
Seega eeldavad Ent II pensionisamba muutmine vabatahtlikuks vähendab veelgi pensioni seost töötasuga ja võib soodustada ümbrikupalkade maksmist ning vähendada riigi maksutulu ja inimeste kindlustatust pensionieas. Oluline oleks teada: Milliseid abinõusid on plaanis tarvitusele võtta, et maandada II pensionisamba vabatahtlikuks tegemisega kaasnevat võimalikku riski, et palga ja pensioni vahelise sideme nõrgenemine suurendab ümbrikupalkade maksmist?
Sihtotstarbeliselt pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks kogutava sotsiaalmaksu kasutamine muudeks eesmärkideks on vastuolus sotsiaalmaksuseaduses sõnastatud sotsiaalmaksu kogumise eesmärgiga. Oluline oleks teada: Kas on mõistlik muuta suurima sihtotstarbelise maksu põhimõtet, ja kui on, siis miks? Juhul, kui kindlustusseltsid pole valmis muutunud tingimuste tõttu juba sõlmitud pensionilepingutest tulenevate eluaegsete pensionide maksmist jätkama, tuleb see kohustus üle võtta riigil.
See selgub seletuskirja kohaselt aga alles Lisaks ütleb seletuskiri, et eelnõu tulemusena võib kaasneda ka kindlustusseltside poolne II samba eluaegse annuiteedi pakkumise lõpetamine.
Milline on tegevuskava juhuks, kui selgub, et mingil hetkel pole turul kindlustusseltse, kes Enese jatkusuutlikkuse liikme suurenemine valmis pakkuma seaduses ette nähtud pensionilepinguid? Seaduseelnõuga kavandatav muudatus eeldab mitmete riiklike ja erasektori infosüsteemide arendamist, mis on nii ajamahukas kui ka kulukas.
Näiteks tuleb teha suuremahulisi IT-arendusi Maksu- ja Tolliameti ning Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemides kokku hinnanguliselt suurusjärgus ca 6 miljoni euro eest [11]. Arvestada tuleb ka hoolduse iga-aastaste püsikuludega. Oluline oleks teada Milline on valitsuse tegevuskava, kust selgub, kuidas jõutakse nii era- kui ka avaliku sektori infosüsteemide arendamisega valmis reformi jõustumise ajaks sh vajalikud arendused testitud, teenuseosutajad liidestatud jm?
Milline on tegevuskava juhuks, kui vajalikud IT-lahendused ei valmi tähtpäevaks, mil vastu võetud seaduse järgi peaks neid IT-süsteeme kasutama pidav üks või teine kogumispensionide reformi osa käivituma? Et valdavas osas käivitub reform Riikliku vanaduspensioni, kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku kogumis-pensioni statistika seisuga Rahandusministeerium,lk Eurostat, vaadatud
Avaldame Müürilehe veebiväljaandes ainult hoolikalt valitud partnerite reklaami ja selle abil saame laiendada nii autorite kui kajastatavate teemade ringi ning avaldada rohkem väärt artikleid. Müürileht avaldab pöördumise muutmata kujul. Aga mida peaksid eksperdid rääkima? Meie, süsteemimuutuste eksperdid akadeemilistest ringkondadest, ettevõtetest, omavalitsustest ja kodanikuühiskonnast, soovime anda mõningaid julgeid, kuid teostatavaid vastuseid. Eelmisel sügisel nõudsid teadlast ja 90 EU kodanikku, et Euroopa lõpetaks oma sõltuvuse majanduskasvust.