Mis voib suurendada seksuaalset liiget,
Probleemiks ei ole aga tehnoloogia ega selle areng vaid palju muud. Roberta Angelilli suurepärane raport, mille puhul ma teda siiralt õnnitlen, ja spetsiifilised soovitused, mille parlament komisjonile esitab, näitavad ja pakuvad meetmeid, mis võimaldavad tõeliselt ohjeldada lapsporno, laste Interneti-põhise groomingu, seksiturismi ja laste mis tahes viisil ärakasutamise levikut. Artikkel 49 — Denonsseerimine 1 Konventsiooniosaline võib konventsiooni igal ajal denonsseerida Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega.
I peatükk — Eesmärgid, mittediskrimineerimise põhimõte ja mõisted Artikkel 1 — Eesmärgid a ennetada laste seksuaalset ärakasutamist ja seksuaalset kuritarvitamist ning selle vastu võidelda; b kaitsta seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise ohvriks langenud laste õigusi; c edendada laste seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise vastast riigisisest ja rahvusvahelist koostööd. Artikkel 2 — Mittediskrimineerimise põhimõte Konventsiooniosalised rakendavad konventsiooni sätteid ning kasutavad eelkõige ohvrite õiguste kaitse meetmeid, diskrimineerimata kedagi soo, rassi, nahavärvuse, keele, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, rahvusliku või sotsiaalse kuuluvuse, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, päritolu, seksuaalse sättumuse, terviseseisundi, puude või muu seisundi tõttu. Artikkel 3 — Mõisted a laps — alla 18 aasta vanune isik; b laste seksuaalne ärakasutamine ja seksuaalne kuritarvitamine — konventsiooni artiklites 18—23 viidatud käitumine; c ohver — laps, keda seksuaalselt ära kasutatakse või seksuaalselt kuritarvitatakse. II peatükk — Ennetusmeetmed Artikkel 4 — Põhimõtted Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid laste seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise kõigi vormide ennetamiseks ja laste kaitseks. Artikkel 5 — Lastega kokkupuutuvate isikute töölevõtmine, koolitamine ja teadlikkuse parandamine 1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid parandamaks haridus- tervishoiu- sotsiaalkaitse- kohtu- ja õiguskaitsesektoris ning spordi- kultuuri- ja vaba aja üritustel lastega korrapäraselt kokkupuutuvate isikute teadlikkust lastekaitsest ja laste õigustest.
Eesti on tehnoloogia ja digitaliseerimise meister. Üldkogu teemaks oli noored ja seksuaalsus digitaalmeedia ajastul. Peamiseks ettekannete arutelu küsimuseks sai küberkiusamine ja kuidas noori selle eest kaitsta?
Robert Cover, Lääne Austraalia Ülikooli dotsent, rääkis digitaalmeedia ajastu mõjudest noortele: kas seksuaalsuhted on negatiivselt mõjutatud läbi digitaalmeedia arengu või digitaalmeedia pakub loomingulisi identiteedi väljendusviise, milliseid pole enne nähtud.
Millised on võimalused ja ohud uue seksuaalsuse kujunemisel, mille märksõnadeks on: web-camming ehk tasu eest veebikaamera eest seksuaalsete tegevuste tegemine, pornograafia, online-dating jne. Pedofiilias süüdistatav üritab end välja keerutada, tuues põhjuseks näiteks selle, et tüdruk või poiss väitis end olevat vanem kui tegelikult oli. Mis on see vanus, kust alates on laps valmis alustama seksuaalelu ning kas see arv, mida peab õigeks seadusandlus, on ikka kooskõlas moraalinormidega?
Seksuaaltervise organisatsioonid üle Euroopa ja Kesk-Aasia said Tallinnas kokku Kuna Eesti on Euroopas näidanud just digivaldkonnas kiiret arengut, oli selge, et Meie tegevusvaldkonnas on eelkõige üles kerkinud küsimused turvalisuse tagamise osas, kuhu kuuluvad ka näiteks küberkiusamine, valeinfo levik ning vihakõne. Eesti riik ja eelkõige meie erinevad organisatsioonid on teinud selles suunas palju ning see oli hea võimalus ka teistele seda näidata.
Lastele meeldib mängida oma tegelikust east vanemaid, ent nad on siiski veel lapsed. Me peame meeles pidama, et igal noorel on õigus oma lapsepõlvele ning iga läbielamine, olgu see füüsiline või vaimne, mõjutab noore inimese edaspidist elu.
Seepärast tuleb täiskasvanu ja alaealise vahelise seksuaalsuhte vanusepiiriks taaskehtestada 16 eluaastat.
Täiskasvanu seksuaalsuhe aastasega, kui sellega ei kaasne vägivalda ja ärakasutamist, on seaduse silmis lubatud alates Selline mõistekasutus on eriti kasulik, kui räägitakse transsooliste või intersooliste isikute partneritest. Need uued mõisted ei kanna ka sotsiaalset raskust, nagu vanemad kannavad. Sotsioloog Johanna Scmidt kirjutab, et kultuurides, kus kolmas sugu on omaks võetud, ei kattu mõisted nagu "homoseksuaalne transsooline inimene" nende enda kultuuriliste kategooriatega.
Navigeerimismenüü
Näiteks Bruce Bagemihl kirjutab, "et mõistestikus "heteroseksuaal" ja "homoseksuaal" hinnatakse seksuaalset sättumuse kasutades ainult isiku geneetilist sugu. Sealt tulenevalt ignoreerivad need sildid inimese sooidentiteeti. Isiku geneetilist sugu tähtsustatakse tema sooidentiteedi asemel. Bagemihl näeb probleemi, et selline mõistekasutus võimaldab lihtsalt väita, et transnaine on tegelikult homoseksuaalne mees, kes üritab pääseda häbimärgistamisest.
Näiteks arvati, et tüüpilised naised, kellele meeldivad teised naised, on maskuliinsed ja vastupidi. Selline lähenemine seksuaalsest sättumusest oli toona vaidluse all. Transsoolised ja cis-soolised inimesed võivad tunda külgetõmmet nii meeste, naiste kui mõlema poole.
Seda vaatamata sellele, et erinevad seksuaalsed sättumused esinevad kahe populatsiooni seas erineval määral. IV peatükk — Kaitsemeetmed ja ohvriabi Artikkel 11 — Põhimõtted 1 Konventsiooniosaline sätestab tõhusad sotsiaalprogrammid ning loob valdkondadevahelised struktuurid osutamaks vajalikku abi ohvritele, nende lähisugulastele ja isikutele, kes vastutavad nende eest hoolitsemise eest. Artikkel 12 — Seksuaalse ärakasutamise või seksuaalse kuritarvitamise kahtlusest teatamine 1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et riigisisese õiguse alusel oma töös lastega kokkupuutuvate teatavate spetsialistide kohta sätestatud konfidentsiaalsusnõuded ei sisalda takistusi, mis ei võimalda kõnealustel spetsialistidel teatada lastekaitse eest vastutavatele asutustele olukorrast, mille puhul neil on alust arvata, et laps on seksuaalse ärakasutamise või seksuaalse kuritarvitamise ohver.
Artikkel 13 — Nõustamis- ja abitelefonid Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et julgustada ja toetada sisse seadma infoteenuseid, näiteks nõustamistelefoni või internetinõustamist, et abivajajatele saaks anda nõu ka konfidentsiaalselt või nende anonüümsust nõuetekohaselt arvestades.
Artikkel 14 — Ohvrite abistamine 1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et osutada ohvritele psüühilise ja psühhosotsiaalse taastumise ajal lühi- või pikaajalist abi. Käesoleva lõike alusel võetud meetmete puhul arvestatakse nõuetekohaselt laste seisukohti, vajadusi ja muresid.
Sellise eemaldamise tingimused ja kestus määratakse kindlaks lapse huvidest lähtudes. V peatükk — Sekkumisprogrammid või -meetmed Artikkel 15 — Üldpõhimõtted 1 Konventsiooniosaline tagab kooskõlas oma riigisisese õigusega artikli 16 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele tõhusate sekkumisprogrammide või -meetmete olemasolu või edendab neid, et ennetada ja võimalikult vähendada laste vastu toimepandavate korduvate seksuaalsüütegude ohtu.
Need programmid või meetmed on alati kättesaadavad menetluse käigus, vanglas ja väljaspool vanglat riigisiseses õiguses sätestatud tingimuste kohaselt.
Artikkel 16 — Sekkumisprogrammide ja -meetmete sihtrühm 1 Konventsiooniosaline tagab kooskõlas oma riigisisese õigusega, et isikud, kelle vastu on algatatud kriminaalmenetlus seoses konventsiooni kohaselt sätestatud süüteoga, võivad osaleda artikli 15 lõikes 1 nimetatud programmides või meetmetes tingimustel, mis ei kahjusta nende õigusi kaitsele, õiglase ja erapooletu kohtumõistmise nõudeid ega ole nendega vastuolus ning mille kohaselt peetakse nõuetekohaselt kinni eelkõige süütuse presumptsiooni põhimõtet käsitlevatest eeskirjadest.
Artikkel 17 — Teave ja nõusolek 1 Konventsiooniosaline tagab kooskõlas oma riigisisese õigusega, et artiklis 16 viidatud isikuid, kellele on tehtud ettepanek osaleda sekkumisprogrammides või -meetmetes, on täielikult teavitatud ettepaneku põhjustest ning nad nõustuvad programmi või meetmetega kõiki asjaolusid teades.
VI peatükk — Materiaalne kriminaalõigus Artikkel 18 — Seksuaalne kuritarvitamine 1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et järgmised tahtlikud teod oleks kriminaliseeritud: a seksuaalne tegevus lapsega, kes on noorem kui riigisisese õiguse asjakohaste sätete kohaselt seksuaalseks tegevuseks lubatud vanus; b lapsega seksuaalses tegevuses osalemine, kui selleks: — kasutatakse sundi, jõudu või ähvardusi või — kuritarvitatakse usaldust, autoriteeti või mõju lapse üle, sealhulgas perekonnas, või — kuritarvitatakse lapse eriti kaitsetut olukorda, mis on tekkinud eelkõige vaimse või füüsilise puude või sõltuvuse tõttu.
Artikkel 19 — Lasteprostitutsiooniga seotud süüteod 1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et järgmised tahtlikud teod oleks kriminaliseeritud: a lapse värbamine prostitutsiooniks või lapse prostitutsioonis osalemise põhjustamine; b lapse sundimine prostitutsioonile või lapse sellisel eesmärgil muul viisil ärakasutamine või sellest kasusaamine; c lasteprostitutsiooni kasutamine.
Artikkel 20 — Lapspornoga seotud süüteod 1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et järgmised teod oleks kriminaliseeritud, kui need pannakse toime õigusvastaselt: a lapsporno valmistamine; b lapsporno pakkumine või kättesaadavaks tegemine; c lapsporno levitamine või edastamine; d lapsporno hankimine endale või teisele isikule; e lapsporno valdamine; f info-ja sidetehnoloogia kaudu teadvalt juurdepääsu saamine lapspornole.
Artikkel 21 — Laste pornograafilistes etteastetes osalemisega seotud süüteod 1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et järgmised tahtlikud teod oleks kriminaliseeritud: a lapse värbamine pornograafilistes etteastetes osalemiseks või lapse kõnealustes etteastetes osalemise põhjustamine; b lapse sundimine pornograafilistes etteastetes osalema või sellisel eesmärgil lapse ärakasutamisest kasusaamine või muul viisil lapse ärakasutamine; c laste osalusel toimuvate pornograafiliste etteastete teadlik jälgimine.
Artikkel 22 — Laste kõlbeline rikkumine Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et kriminaliseerida seksuaalsel eesmärgil artikli 18 lõike 2 kohaldamisel sätestatud vanusest noorema lapse seksuaalse kuritarvitamise või seksuaalse tegevuse tunnistajaks olemise tahtlik põhjustamine, isegi kui laps ei pea selles osalema.
Artikkel 23 — Laste ahvatlemine seksuaalsel eesmärgil Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et kriminaliseerida tahtlik ettepanek, mille täiskasvanu teeb info- ja sidetehnoloogia vahendusel kohtumiseks artikli 18 lõike 2 kohaldamisel kehtestatud vanusest noorema lapsega, et tema vastu toime panna artikli 18 lõike 1 punkti a või artikli 20 lõike 1 punkti a kohaselt sätestatud süütegu, kui ettepanekule järgnevad konkreetsed teod, mis viivad sellise kohtumiseni.
