Suurenenud liikmega inimeste viise
Uue haigusjuhu avastamise korral eraldati haigestunu ja temaga lähedalt kokku puutunud inimesed, kes seejärel vaktsineeriti. Seadust ei rakendatud aga järjekindlalt ning vaktsiine tegev süsteem oli alates Mul puuduvad andmed Eesti võrdlemiseks teiste maadega. Kui perekonnaliikmete hulka kuuluval kuni aastasel õpilasel või üliõpilasel on täiendavad eluasemekulud, lisatakse perekonna kohta arvestatud eluruumi sotsiaalsel põhjendatud normile 18 m2 pinda õppuri kohta. Soosüsteem on ühiskonnaelu korralduse vorm, millega määratakse meeste ja naiste majanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised ja kultuurilised võimalused sotsiaalses keskkonnas [3]. Sugu on indiviidi poolt sotsialiseerimisprotsessi käigus omandatud staatus, mis seostub ühiskondlike soorollide ja kultuuriliste soostereotüüpidega.
Sooline diferentseerumine[ muuda muuda lähteteksti ] Sooline diferentseerumine tähendab indiviidide kategoriseerimist sootunnuse alusel, mis mõjutab ühiskondlike ressursside jaotust, kujundab sotsiaalseid suhteid, ühiskondlikke norme ja hoiakuid.
Psühholoogilised sooerinevused on olemas, kuid erinevused puudutavad gruppide keskmisi, need on väikesed ja need avalduvad pigem äärmustes. Meeste ja naiste erinevused on arvatust tunduvalt väiksemad ja nende mõju käitumisele väike — soolised erinevused on pigem sotsiaalselt konstrueeritud kultuurilised müüdid ja stereotüübid.
Sugu on indiviidi poolt sotsialiseerimisprotsessi käigus omandatud staatus, mis seostub ühiskondlike soorollide ja kultuuriliste soostereotüüpidega. Soorolli omandamine on soolise identiteedi kujunemine bioloogilisele Suurenenud liikmega inimeste viise omistatud hoiakute, väärtuste ja käitumise "õppimise" kaudu.
Naistelt eeldatakse feminiinsust ja ekspressiivsete rollide täitmist — lahke, hoolitsev, koostöövalmis, tundlik teiste vajaduste suhtes. Meestelt eeldatakse maskuliinsust ja instrumentaalsete rollide täitmist — domineeriv, sõltumatu, või s tlev. Sotsiaalsed soorollid mõjutavad indiviidide käitumist.
Tõnu Lehtsaar Foto: Jassu Hertsmann Inimeste huvi üleloomuliku vastu suureneb ühiskonna ebastabiilsuse aegadel ning seda sõltumata vanusest või rahvusest, ütleb Tartu ülikooli religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar.
Neid kultuurispetsiifilisi norme käsitletakse loomulike, looduslike, ajatute ja paratamatutena, neid eiravat käitumist ja mõtlemist sanktsioneeritakse ühiskonnas erinevatel viisidel.
Soosüsteem on ühiskonnaelu korralduse vorm, millega määratakse meeste ja naiste majanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised ja kultuurilised võimalused sotsiaalses keskkonnas [3]. Soosüsteemi funktsionalistliku käsitluse järgi täidavad erinevad inimesed, sotsiaalsed grupid, organisatsioonid ja institutsioonid ühiskonnas erinevaid funktsioone, mis tagavad süsteemi kui terviku toimimise.
Meeste ja naiste vaheline kodu- ja töörollide jaotus on hädavajalik industriaalühiskonna ja nukleaarperekonna toimimiseks [4].
