Suurenenud liige uro. VIDEO Mart Helme Jõhvis: Eesti saamine ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks on kahe teraga mõõk
Viimased kaks on aktiivsed nii humanitaarabi andmisel Ukraina konfliktis kannatanutele kui tegelevad Süüria konflikti eest pagenud tsiviilelanikega Jordaanias, Liibanonis ja Türgis. On loomulik, et süvendatud koostöö käib ka ammuse liitlase USAga. See omakorda suurendab rahvusvaheliste suhete stabiilsust.
Arengukoostöö ja humanitaarabi erinevus Arengumaadele antavale abile mõeldes kerkib silme ette sageli pilt toidukottidest näljastele, arstiabi, ajutised telklinnakud looduskatastroofide ohvritele või sõjapõgenikele. Eelnimetatud juhtudel ei ole enamasti tegemist arengukoostöö, vaid hoopis humanitaarabiga. Kui arengukoostöö on aeglane protsess, mida võivad mõjutada poliitilised ja majanduslikud huvid ja mille eesmärgiks on saavutada sellised pikaajalised muudatused nagu vaesuse vähendamine ja arengumaade majandusliku ja sotsiaalse arengu soodustamine, siis humanitaarabi on kiireloomuline ja üldjuhul lühiajaline.
Inimelude päästmise seisukohalt on kõige tähtsam valmisolek ja reageerimine kohalikul tasandil. Kuigi humanitaarabi käsitlevad põhimõtted ja eeskirjad erinevad muud liiki abi põhimõtetest, peab siiski olema tagatud nende kooskõla muude tegevusvahenditega, eelkõige kriisijuhtimise ja arengukoostööd käsitlevate vahenditega.
See on oluline tagamaks sujuv üleminek humanitaarabilt arengukoostööle.
The SnowRunner Season Pass 2 rumour: Life after PHASE 4?
Põhjusel, et humanitaarabi osutamise lõpetamine on valdkonniti ja piirkonniti erinev, viibivad humanitaarabi ja arengukoostöö töötajad üha enam ja pikaajalisemalt katastroofipiirkonnas üheaegselt. See tähendab katastroofidele reageerimise sidumist mitme eri meetmega, et vähendada katastroofiohtu, näiteks kliimamuutuse leevendamist käsitlevate strateegiate abil; parandada katastroofideks valmisolekut, arendades näiteks välja varajase hoiatamise süsteemid; tagada humanitaarabimissioonide lõppedes asjakohaste strateegiate abil sujuv üleminek; tugevdada elanike üldist vastupanuvõimet resilience ühendades näiteks hädaabi pikemaajaliste taastamis-ja arengukoostöö vahenditega PDF ; Euroopa Liidu Nõukogu järeldused Suurenenud liige uro "ELi lähenemisviis vastupanuvõimele" defineerivad vastupanuvõimet üksikisiku, leibkonna, kogukonna, riigi või piirkonna võimena valmistuda ette pingelisteks olukordadeks ja šokkideks, nendele vastu pidada, vastavalt nendele kohanduda ja nendest kiiresti taastuda, seadmata ohtu pikaajalisi arenguväljavaateid.
See lähenemisviis võimaldab tõhusalt ühendada hädaabi, esmase taastamistöö ja arengukoostöö linking relief, reconstruction and development, LRRD ning toetada riigi jätkusuutlikku arengut.
Inimlikkus Inimlikkuse põhimõte tähendab, et inimkonda tuleb kohelda inimlikult igas olukorras, päästes inimeste elusid ning leevendades kannatusi üksikisiku õigusi austades.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata elanikkonna kõige haavatavamatele rühmadele. Erapooletus Humanitaarabi andmine peab olema erapooletu ning selle andmise aluseks ei tohi olla kodakondsus, rass, usutunnistus ega poliitilised vaated.
Eesti valiti täna ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks
Abi antakse ainult vajadustele vastavalt. Sõltumatus Humanitaarabiorganisatsioonid peavad esitama ja rakendama oma meetmed valitsuse muudest poliitikatest ja meetmetest sõltumatult.
Neutraalsus Neutraalsus tähendab seda, et vaenutegevuse korral ei eelistata üht poolt ning ei osaleta poliitiliste, rassilistes, ideoloogilistes ega usuga seotud vastuoludes. Eesti osalemine rahvusvahelises humanitaarpoliitikas Humanitaarabi andmine katastroofi tõttu kannatanud riikidele ja territooriumitele on Eesti välistegevuse oluline osa, mis peab olema seostatud nii katastroofiennetuse, rahuvalve, tsiviil-sõjalise koostöö, kliima kui kestliku arengu raamistikega.
Humanitaarabipoliitikas lähtub Eesti humanitaarabi andmise põhimõtetest, rahvusvahelisest humanitaarõigusest ning Euroopa humanitaarabipoliitika alusdokumendist — Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas PDF. Samuti peab Eesti humanitaarkriisidele reageerimisel oluliseks militaar-tsiviilinstitutsioonide tihedamat koordinatsioon i.
Eesti osaleb aktiivselt rahvusvahelises humanitaarabipoliitikas Euroopa Liidu ja ÜRO organisatsioonide vahendusel ning kasvatab järjekindlalt oma panust erinevatele looduse poolt põhjustatud ja inimtekkeliste humanitaarkriisidele reageerimisel ning rahvusvahelise humanitaarabisüsteemi toetuseks.
Eesti võimalused ÜROs ja selle Julgeolekunõukogus – Diplomaatia
Eesti peab oluliseks Euroopa Liidu aktiivsust rahvusvahelise humanitaarabi Suurenenud liige uro tõhustamisel ja koordinatsiooni parandamisel. EL on üks Suurenenud liige uro suurim humanitaarabi andja: Euroopa Komisjon ja liikmesriigid annavad koos üle kolmandiku ülemaailmse hädaabi rahastamiseks mõeldud rahalistest vahenditest.
Peamisteks prioriteetideks ELi koostöö raames on olnud kriisidele reageerimise võimekuse, sihtriikide vastupidamisvõime ning abi efektiivsuse suurendamine ning arengukoostöö, humanitaarabi ja elanikkonnakaitse poliitikate omavaheline seostamine.
Eesti peab humanitaarabi andmisel oluliseks ÜRO agentuuride keskset ja tõhusat koordinatsiooni.
Paul Teesalu: Eesti võimalused ÜRO-s ja selle Julgeolekunõukogus
Praegune abiandmise süsteem peaks veelgi paremini Suurenenud liige uro muutunud oludega maailmas ja suurenenud humanitaarabivajadustega. Oluline on panustada senisest oluliselt rohkem kriiside ennetamisele sh konfliktijärgsete riikide taastumine st rahuehitus, katastroofiohu ennetamine. Hea humanitaardoonorlus Good Humanitarian Donorship ehk GHD on 37 humanitaarabi andvat riiki ühendav initsiatiiv, mille liikmed on heaks kiitnud 23 humanitaarabi andmise head tava ehk nn hea humanitaardoonorluse põhimõtted.
Vt GHD põhimõtteid siit. Euroopa Komisjoni humanitaarabi ja elanikkonnakaitse volinik on Christos Stylianedes.
Humanitaarabi | Välisministeerium
Eesti täitis Eesti toetab Euroopa Liidu liikmesriikide poolt kriisidele ühtset reageerimist ja koordinatsiooni ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu, mis hõlmab kogu katastroofitsüklit ennetamisest ja valmisolekust kuni sellele reageerimiseni. Praeguseks on mehhanismiga liitunud 31 riiki; peale ELi kõigi 28 liikmesriigi osalevad selles Island, Norra ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.
Mehhanism loodi selleks, et osalevad riigid saaksid pakkuda looduskatastroofide ja inimtekkeliste õnnetuste ohvritele koordineeritud abi nii Euroopas kui mujal. Lisaks on ELs humanitaarabi vabatahtlike korpus EU Aid Volutneers ehk programm vabatahtlike saatmiseks humanitaarabi vajavate riikidesse. Programmi on oodatud osalema Kuidas teha kodus suurendamiseks vabatahtlike lähetamisega või humanitaarabi, arengukoostööga tegelevad MTÜd Eestis.
Eesti sai ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks
Samal ajal loodi ka hädaolukordade koordineerija koht Emergency Relief Coordinaatormillele nimetatud isik on ka OCHA juht asepeasekretäri staatuses. Neid esitletakse Genfis ja New Yorgis. See on loomulikuks sammuks peale Eesti pikaaegset poliitilist seismist rahvusvahelise humanitaarabi parema ning tõhusama toimimise eest.
ODSG liikmelisus võimaldab Eestil panustada 27 liikmesriigi suurdoonoritega kõrvuti rahvusvahelise humanitaarabi poliitika kujundamisse, olla nähtav ning aktiivne Eestile ühes välistegevuse olulises valdkonnas humanitaarabi andmine relvastatud konflikti või looduskatastroofi tõttu kannatanud riikidele ja territooriumitele.
- ÜRO Julgeolekunõukogu töömeetodite parandamine - Eesti ÜRO-s
- Eesti pooldab avarat vaadet julgeolekule.
- Reedel toimus New Yorgis ÜRO peaassambleel salajane hääletus, mille alusel valiti aastateks ÜRO julgeolekunõukogusse viis mittealalist liiget.
Fond saab oma Suurenenud liige uro üksnes vabatahtlikest annetustest. Eesti valiti teist korda Nõukogu liikmeks perioodiks Tänapäeval tegeleb UNHCR pagulaste problemaatikaga üle maailma, juhtides ja koordineerides rahvusvahelist tegevust pagulaste kaitsel ja nende abistamisel, samuti kohapealse abi pakkumisel pagulaslaagrites.
UNHCR humanitaartegevus on olnud läbi aastate tõhus ja üldtunnustatud ning tuginenud täielikult vabatahtlikele annetustele. Alates Lisaks konfliktiohvrite abistamisele propageerib Punase Risti Komitee kinnipidamist rahvusvahelisest humanitaarõigusest ning selle riigisisest järgimist.
ICRC töö põhineb neljal ICRC rahalised vahendid põhinevad rangelt vabatahtlikel annetustel. Eesti on toetanud ICRC tegevust alates Eesti ühines Genfi konventsioonide ja nende lisaprotokollidega Sellega tunnustas Eesti ICRC mandaati tsiviilelanike kaitsmisel ja abistamisel sõjalistes konfliktides.
IFRC sekretariaat asub Genfis. Föderatsioon ja tema liikmed korraldavad humanitaarsituatsioonides, eriti looduskatastroofide järel, esimesena päästeoperatsioone, sest nad on mitmetes regioonides kohapeal esindatud ning valmis koheselt reageerima. IOMil on liikmesriiki, lisaks 17 riiki vaatleja staatuses ning kontorid enam kui riigis.
Humanitaarabi
IOM on seisukohal, et korrapärane ja humaanne ränne on kasulik nii migrantidele kui ka ühiskonnale. Eesti astus IOM liikmeks Eesti humanitaarabi andjana Eesti lähtub abi andmisel abivajajate tegelikest vajadusest, tuginedes enamasti ÜRO, Euroopa Ühenduse Komisjoni või Punase Risti organisatsioonide analüüsile või riikide otsestele abipalvetele.
Kolm meedet humanitaarabi andmisel on: Loodus- või inimtegevustest põhjustatud katastroofides kannatanute päästmine ja abistamine; Esmane taastamistöö ja ülesehitus; Katastroofide ennetamine ja nendeks valmisoleku suurendamine.
Suurem osa sellest suunati Ida-Ukraina ja Süüria kriiside tagajärgede leevendamiseks. Veel toetasime humanitaarkriiside leevendamist Jeemenis, Bangladeshis, Venetsueelas, Liibüas ja Malis ning looduskatastroofide tagajärgedega toimetulekut Mosambiigis ja Albaanias. Viimased kaks on aktiivsed nii humanitaarabi andmisel Ukraina konfliktis kannatanutele kui tegelevad Süüria konflikti eest pagenud tsiviilelanikega Jordaanias, Liibanonis ja Türgis.
Humanitaarabi annetused rahvusvahelistele organisatsioonidele Seda võib pidada hetkeks, mil Eesti hakkas doonorina teadlikult toetama globaalse humanitaarabisüsteemi toimimist. Eesti on aastaid kasvatanud toetust ÜRO humanitaarabi organisatsioonidele ja Rahvusvahelisele Punasele Risti Komiteele kui globaalse humanitaarabisüsteemi kesksetele organisatsioonidele.
Seetõttu tunnevad nad kohalikke olusid, suutes abi tõhusalt ja kiiresi abivajajateni toimetada. Lisaks suudavad need organisatsioonid erinevate doonorite panuseid kohapeal kiiresti koordineerida. Eesti osalemine rahvusvahelises päästekoostöös Eesti on aastate jooksul saavutanud rahvusvahelistele standarditele vastava pääste- ja humanitaarabi osutamise võimekuse, mis lubab Eestil saata vajaduse korral katastroofipiirkonda Eesti Päästemeeskonna Estonian Disaster Relief Team, EDRT.