Kommunikatsioon liikmete ja jala suuruse vahel.

Galindo, René Computer-Mediated Communication and Community. Kuna nende loomisel pole peamiseks sihiks esteetiliselt rahuldava loo loomine, on muistendi verbaalne meisterlikkus lähedane vestluse meisterlikkusele, milles teda räägitakse Oring Tõenäoliselt muudab ta intonatsiooni, imiteerib teistsuguseid hääli ja toetab sõnalist väljendusviisi miimikaga. Vihmaperioodide vahele jäävad kuiva ja sooja ilmaga kevad ja sügis.

See pärsiakeelsest nimest هندوستان pärinev nimi tähendab hindude maad ning käis enne Tänapäeval nimetatakse Indiaks üksnes India Vabariiki. Asend, suurus ja piir[ muuda muuda lähteteksti ] India asub Lõuna-Aasias Birma ja Pakistani vahel ning piirneb Araabia mere ja Bengali lahega. Geograafilised koordinaadid: 20 00 N, 77 00 E.

India riigi pindala on 3, km2millest maismaad on 2, km2 ja veealakm2. Maismaapiiri kogupikkus on 13, km, millest riigipiir Bangladeshiga km, Bhutaniga km, Birmaga km, Hiinaga km, Nepaliga km, Pakistaniga km.

Looduspiirkonnad[ muuda muuda lähteteksti ] Indiat ümbritseb põhjas Himaalaja mäestik, mille jalamilt algab viljakas ja tihedalt asustatud Induse-Gangese madalikning läänes Thari kõrb. Viimast katab must vulkaaniline pinnas ja kristalliseerunud kivimid, mille hulgas leidub ka kulda ja teemante.

Gangese madalike rikkalikku settepinnast on haritud juba tuhandeid aastaid ning tänavu kasvab seal riisi, nisu, suhkruroogu ja kaunvilja. Lääne- ja Ida-Ghattide nõlvadel kasvavad lisaks mitmetele orhideeliikidele ka tiikpuu, roosipuu, salipuu ja sandlipuu. Saared[ muuda muuda lähteteksti ] Registreeritud saari on kokku India saared jagunevad erinevatesse saarte rühmadesse, mis on seotud kas piirkondliku jagunemise või saarte tekkelisusega.

Asendi järgi eristatakse 17 saarestiku rühma, millest suurima saarte rühma moodustavad Andamani ja Nicobari saarestik saarega Bengali lahes ja Andamani meres. Andamanid ja Nicobarid[ muuda muuda lähteteksti ] Andamani saaredNicobari saared ja muud saarerühmad moodustavad üheskoos India liiduala.

Saared asetsevad India ookeanis, umbes km Indiast ning moodustavad piiri Bengali kaguosa lahe läänes ja Andamani mere idas vahel.

Kokku on saari Nicobari saared asuvad Sri Lankast umbes km ida pool. Nikobaarid koosnevad 19 saarest. Lakshadweep[ muuda muuda lähteteksti ] India väikseim liiduterritoorium Lakshadweep on saarestik, mis koosneb 36 saarest ja mille pindala on 32 km2. Territooriumi suurim saar on Androtti saar, mille pindala on 4,90 km2.

Lakshadweep on Araabia meres asuv saarestik, mis koosneb 12 atollist, kolmest riifist, viiest uppunud ning kümnest asustamata saarest. Lakshadweepi saarestiku pealinn on Kavaratti, mis on saarestiku suurim linn. Kõik saared asuvad kuni km kaugusel lähimast maismaal asuvast linnast Kochist Keralas.

Kogu saarestikus elab 64 inimest, kellest enamus on sunniidid. Põhiliselt räägitakse saartel Malayalami keelt, välja arvatult Minicoy saarel, kus räägitakse peamiselt Divehi keeles. Lakshadweepil tegeletakse peamiselt kalapüügi, kookospähklite kasvatamise ja kookoskiududest nööri valmistamisega, turism on kiirelt arenev sektor.

Lakshadweep on eriti tuntud oma eksootiliste palmisalude, valgete liivarandade, korallrahude ja laguunide poolest. Kivisöe kaevandus Indias Maavaradest on esindatud näiteks kivisüsi suuruselt neljas kivisöevaru maailmasantimon, plii, mangaan, vilgukivi, haruldaste muldmetallide elemendid, titaanimaak, kromiit, maagaas, teemandid, nafta ja lubjakivi.

Indias ja kogu maailmas liiguvad miljonid inimesed COVID pandeemias, lisades väljakutse elada ilma juurdepääsuta puhtale veele. Nüüd on juurdepääs puhtale veele India perede tervisele eriti kriitilise tähtsusega. Need tegurid koos praeguse poliitilise tõukega kriisi lõpetamiseks on loonud enneolematu kiireloomulisuse tõhusate lahenduste rakendamiseks, et suurendada juurdepääsu puhtale veele ja kanalisatsioonile. Alates Tehes partnerlust erinevat tüüpi organisatsioonidega, sealhulgas mikrokrediidiasutuste, eneseabigruppide föderatsioonide, eluasemefinantseerimisega tegelevate ettevõtete, kommertspankade, maksepankade, sotsiaalettevõtete ja India valitsusega, mobiliseeritakse ressursse ja jagatakse teadmisi, et parandada juurdepääsu sanitaartehnikatele ja ohutule ning puhtale veele.

Lisaks toetavad India metsad ligi miljoni inimese toimetulekut, kes sõltuvad metsadest saadavast toidust, küttepuudest, söödast ja muudesr metsasaadustest, mida eluks vaja. India riigipõhiste andmete kasutamine annab rohkem teavet nende ainulaadsete metsaökosüsteemide kohta.

India metsauuring hindas oma India metsade osariigi aruandes Indias ligi 71,2 miljonit hektarit metsahulka - arv, mis hõlmab puude katmist istandustes ja muudel metsavälistel aladel. Teistes India spetsiifilistes andmekogumites on hinnatud kliimamuutustega võitlemiseks ülioluliste looduslike metsade ulatust, mis on süsiniku sidumisel 40 korda tõhusam kui istutatud metsad. WRI India taimkatte tüübi kaartide analüüs tuvastab umbes 65 miljonit hektarit looduslikke ja naturaliseeritud metsi.

Viimati mõõdeti 55 aasta jooksul maksimaalseks väärtuseks Põllumaa hektarites hõlmab maa-ala, mille FAO on määratlenud ajutiste põllukultuuride all olevate maadena topeltkultuuritud alad arvestatakse üks kordajutised niidud niitmiseks või karjamaaks, turu- või köögiaedade alune maa ja ajutiselt kesa. Haritava maa tõttu hüljatud maa on välistatud.

Teiste kasutatavate metallmineraalide hulka kuuluvad vask, boksiit alumiiniumi põhimaaktsink, plii, kuld ja hõbe. Oluliste mittemetalsete ja mittekütuseliste mineraalide hulka kuuluvad, dolomiit, kivimifosfaat, ehituskivid, keraamilised Kommunikatsioon liikmete ja jala suuruse vahel, vilgukivi, kips, fluorospar, magnesiit ja grafiit. Peaaegu kogu India nafta pärineb Bombay avamerelt ning Gujaratilt ja Assamilt ning süsi pärineb erinevate osariikide kaevandusest, nii pinnasest kui ka sügavikust.

Kõige tähtsam söetootmispiirkond on Damodari jõe ääres, sealhulgas Jharia ja Raniganj põldudel Biharis ja Lääne-Bengalis, mis moodustavad umbes poole riigi toodangust ja peaaegu kogu koksikvaliteedi söest. Maagaas on vähe tähtis. Uraani toodetakse Biharis tagasihoidlikes kogustes. India rahvuslikku majandust kontrollivad kuus põhitööstust: toornafta, naftatöötlemistooted, kivisüsi, elekter, tsement, valmis süsinikteras. Riigisiseselt tarnitavad mineraalid on India mitmekesise töötleva tööstuse jaoks oluline alus ning tagasihoidliku eksporditulu allikas.

Kokku on tegevkaevandusimillest kaevandab sütt, kaevandust tegelevad metalliliste mineraalise kaevandamisega, kaevandust kaevandavad mittemetallilisi mineraale. Kliima[ muuda muuda lähteteksti ] Kliima erineb sõltuvalt laiuskraadist ja geograafilisest asukohast.

India asetseb troopikavöötmes ja lähistroopikavöötmes. Suuremas osas Dekkani kiltmaast on troopiline kliima, põhjapiirkonnas on temperatuurid tunduvalt madalamad.

Geograafiliste tegurite tõttu on suuremas osas Indias ja Lõuna-Aasia idapool kliima teistsugune, kui laiuskraadidele tüüpiline.

Navigeerimismenüü

Puudub pöörijoonelähedane kõrbe- ja rohtlavöönd, sest maismaa ja meri soojenevad maismaamasside ebasümmeetrilise asendi tõttu ekvaatori suhtes erinevalt.

Himaalaja mõjutab suurema osa India kliimat, sest mäed kaitsevad Tsentraal-Aasia külma eest. Kogu India Himaalajast lõuna pool asetseb troopikavöötmes ja seal domineerivad Aasia mussoonid. Õhk on sooja ookeani kohal kogunud endasse palju niiskust, mis sajab vihmana alla, kui tuuled ületavad rannikulähedasi mägesid.

Detsembrist veebruarini puhub kuivemat tuult ning märtsist maini on kliima kuiv ja kuum. India kliimat mõjutavad tugevalt Himaalaja ja Thari kõrb.

Internet on samuti andnud hoogu kasutajate loomingulisusele, võimaldades ja julgustades teadmiste ja kogemuste vahetamist ning samuti nende otsimist, kellel on sarnaseid muresid, huvisid ja hobisid. Spontaanse esituse traditsiooni sünergeetiline efekt ja meediumi avatus on faktorid, mis soodustavad folkloorilehekülgede jõudsat kasvu internetis.

Käesolev artikkel on pühendatud tänapäeva muistendite alaliigi, nimelt kummitusjuttude tunnusjoontele. Meil on kolm sihti: uurida interneti uudisgrupi alt. Selle raames on analüüs fokusseeritud järgmistele küsimustele: Milline on elektroonilise folkloorirühma tegevus ja mil määral on see organiseeritud Kommunikatsioon liikmete ja jala suuruse vahel kontrollitud vahendatuse kaudu? Missugune on rühma demograafiline koosseis ja mis motiveerib rühma liikmeid selles osalema?

Millised erijooned annavad tunnistust sellest, et folkloorne jutustamine internetis on suulise pärimuse ja kirjanduse hübriid?

Kuidas jutustajad kompenseerivad internetis puudujääki kommunikeerimise spetsiifiliste keeleväliste võtete osas, mis kuuluvad olemuslikult suulise folkloori juurde esinemine, kehakeel, prosoodia jne? Kas interneti kummitusjuttude teemad korreleeruvad suuliste tänapäevamuistenditega? Missugused erijooned on iseloomulikud uuritavatele juttudele: teema arendus, rollisuhted, enesepeegeldus, paranormaalse ratsionaalselt seletamise katsed? Selle uurimuse jaoks kogusid materjali Teine materjalivaru salvestati selle projekti jaoks netist Ajavahemik mõlema materjalikogu vahel võimaldas meil hoiduda saitide statistilisest uurimisest ja jälgida elektroonilise meediumi ja analüüsitud diskussioonirühma arengut.

Olime huvitatud sellest, missugused muutused on ilmnenud selle perioodi jooksul nii rühma organisatsioonis, osavõtjate hulgas, nende kommunikatsiooniviisis ja kirjutamisstiilis. Kõige tähtsam oli see, et kaks suuruselt ja ajaliselt erinevat e-meilide arhiivi andis meile võimaluse verifitseerida rühma meelisteemade stabiilsust.

Muutunud laad: spontaansest jutustamisest organiseeritud ajaloo-tegemiseni Suulist folklooripärimust iseloomustavad kaks erinevat moodi: spontaanne jutustamine, mida algatavad assotsiatiivsed ühendused, ja jutustamise sessioonid, mis on osa pidulikust rituaalist või ühistegevust, nagu kangakudumist, kudumist, tikkimist ja muud monotoonset tööd Kommunikatsioon liikmete ja jala suuruse vahel meelelahutus.

Folkloorsete istumiste viimatimainitud juhtudel toimub jutustamine kindlal ajal, seda eriti suhteliselt pikema kestvusega festivalide perioodil, või siis on see piiratud kindla osaga tööpäevast, mis on pühendatud ühele spetsiifilisele ülesandele. Traditsioonilise folkloorse jutustamise assotsiatiivsest loomusest tuleneb teemade järkjärguline ja aeglane areng ja temaatilise mitmekesisuse puudumine ühe istungi jooksul. Moodsatel linnamuistenditel, isikujuttudel ja naljadel on märkimisväärne osa ühisel sotsiaalse kogemuse interpreteerimisel ja sotsiaalsete suhete reguleerimisel Galindo 78mis on päritud spontaansest assotsiatiivsest kestvast jutuvestmisest.

Pilt, mis avaneb internetis, on märkimisväärselt erinev. Esimene erisus on neti ajaline piiramatus: võib ise valida aja jutustamiseks, lugemiseks ning loo, mille üle arutleda. Need tegevusmoodid on lisaks veel fragmenteeritud ja leiavad aset sama uudisterühma eri osades. Iga kasutaja võib ise vabalt valida aja, millal ta võtab osa rühma tegevusest. Kui traditsioonilises suulises folklooris on individuaalne ja kollektiivne aeg sünkroniseeritud ja teineteisega võrdsed, siis elektroonilises folklooris on nad eraldatud ja individuaalselt kontrollitavad.

Kui keegi jätab suulisele istungile tulemata, siis tekitab see augu, mida saab taastada üksnes kaudselt. Elektroonilisse rühma registreerunu seevastu saab tagantjärgi ammutada kogu info, mis on kogunenud sel ajal, kui ta võrgust eemal oli.

Aja ja ruumi ühitamise vajaduse puudumine loob uudisterühmas uudiste laviini, mis meie tähelepanekute järgi on viimase viie aastaga arvestatavalt kasvanud. Meililisti registreerunud saavad päevas kuni 80 kirja, kuigi mõnikord vaibub liiklus kirjani. Päevaportsjon sisaldab “päeva lugu” ja varasemate kirjade kommentaare. Mitmed neist on “niidiotsad” – arutlus keskendub ühele loole või kommentaarile ja võib hõlmata arvukalt osavõtjaid ja kesta mitmeid päevi.

Tekkiva materjali hulk on nii suur, et on ebatõenäoline, et grupi liikmed kõiki jutulõngu jälgivad. Huvitav kiri nopitakse välja päise põhjal või tekste lapates. Nagu juba märgitud, viis kasvav infohulk uudisgrupi erinevatesse listidesse jagunemiseni. Meililisti, mis oli mõeldud kummitusjuttude levitamiseks, registreerunud saavad üksnes lugusid, mida valib rühma moderaator või tema assistent.

Neil, kes Peenise keskmise suurusega teismelisele liitunud arutluslistiga, on ligipääs laiemale paranormaalsete teemade ringile.

Arutluslisti registreerunute vahelist suhtlust saab jälgida igaüks, kes uudisgruppi vaadata viitsib. Külalisteraamat on varutud juttude jaoks, mida saadavad juhukülalised. Tegevuse fragmenteeritus muudab vajalikuks olemasoleva info katalogiseerimise ja ristviidete sissetoomise. Faili suurus 61 Kb on muljetavaldav, arhiiv sisaldab mediaatori kopeeritud varasemaid Nagu teistegi uudisgruppide puhul, ei piirdu KKK küsimuste ja vastustega, vaid pakub valiku juhendeid postitamiseks ja rühma materjalide kasutamiseks Watson See sisaldab ka nimekirja kõige aktiivsematest rühmaliikmetest, keda tunnustatakse KKK faili oluliste kaastöölistena, ja viiteid teistele samasugustele internetiressurssidele, nagu paranormaalsetele nähtustele ja folkloorile pühendatud lehed, paranähtusi uurivate ühingute ja organisatsioonide aadresse.

KKKd täiendatakse regulaarselt, ent harvemini kui lubatud – lubadus igakuisest ülevaatest on ilmselgelt osutunud ebarealistlikuks. Rühma mediaator, kes on ka listiomanik ja arhivaar, on L. Krause, keda rühmaliikmed tunnevad rohkem nime all obiwan netcom. Mediaatori roll on lähedane mänedzheri ja toimetaja omale. Listiomanik tervitab uusi registreerujaid ja selgitab töökorda. Ametlik retsenseerimisprotseduur või toimetus praegu puudub, kuid seda luuakse.

Esimene märk sellest on asjaolu, et saadetud lugu võidakse tagasi lükata. Rühmal on ka oma juhtkond: mediaatori assistent, raamatukoguhoidja ja uurija.

Teisisõnu, me näeme tendentsi oma tegevuse reguleerimiseks. Kasutajad on aegamööda ületamas internetikommunikatsiooni “anarhiat”, mida uurijad on sageli kritiseerinud.

Veel enam, toimetaja, arhivaari, uurija ja “aktivistide” esilekerkimine viib analüütilise elemendi tugevnemisele arutelus, mida Rühma FTP-arhiiv annab ülevaate tüüpjuttude sagedamini esinevatest variantidest. Loo arhiivi lisamiseks annab loa selle postitaja ja paljusid tekste on mediaator toimetanud. Sel juhul on neil järgmine sissejuhatus. Mõnel juhul on sisu loetavuse huvides kergelt toimetatud. Originaali autorile leiad ta loo päisest From: real kuulub siiski selle jutu copyright.

Vestlusrühmale saadetud läkitus kujutas endast La Llorona loo varianti ja küsimust osavõtjatele just selle versiooni kohta. Viis nädalat pärast saatmist sai ta mediaatorilt vastuse, milles see juhatas meie sõbra oma veebilehel oleva La Lloronat puudutava informatsiooni juurde, mis pidi aitama teemat selgitada.

Möödus veel kolm nädalat, kui mediaator pöördus uuesti meie sõbra poole, küsides luba lisada see variant legendist jutuarhiivi. Luba anti meeleldi, kuid järgneva kahe kuu jooksul see fail arhiivi ei ilmunud.

Autoriõiguse arvestamist mainitakse KKKs kui rühma üht peamist käitumisnormi.

Laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse tutvustus

Kena kõrvalekalle “väljaspool-internetti” normidest teiste vaimse omandi kasutamisel on soovitus saata loo autorile, keda tsiteeritakse, vastutasuks uus jutt. Autotiõiguse kontseptsioon on rahvajuttude suulisele levikule võõras ja hõlmab loomulikult autorsuse kontseptsiooni, mis traditsioonilise jutuvestja rolliga ei ühti.

Seda on paljud folkloristid märkinud. Dégh ja A. Vaadeldava folkloorirühma puhul näeme konventsioonide segunemist: folklooriteksti tajutakse nagu kirjanduslikku autoriteksti, ehkki see erineb olemuslikult kirjandusteosest, kuna ta põhineb spetsiifilise folkloorizhanri traditsioonilisel poeetikal.

Suulisel folklooril autorit pole ja selle tõttu pole tarvis ka varjunime. Nagu kõigi internetikasutajate puhul, nii on ka rühma liikmete läkitused varustatud saatja nime ja aadressiga. Paljud siiski varjavad oma identiteeti võõra nime ja kaunistatud allkirjaga.

Anonüümsus lubab osavõtjail end emotsionaalselt häirivaid kogemusi jagades vabalt tunda. See on ka element, mis aitab kasutajail välja mõelda uus identiteet ja võimaldab neil läbi uurida iseenda selliseid versioone, mis reaalses elus harva, kui üldse kunagi, pinnale kerkivad. Interneti 'isiksuse' roll on interneti uurijate jätkuv arutlusteema vt nt Byam ; Turkle ; Watson Rühma liikmete kasutatavatest hüüdnimedest on vaid vähesed juhuslikult valitud.

Ülejäänud hüüdnimed peegeldavad müstitsismi vaimu, mis paelub selle uudisgrupi liikmeid: Punane Luukere, Varju Maitsja Puhuti näitavad hüüdnimed autori keelenaljasoont nagu näiteks Aritut Mats, Anno Nüüm.

Varjunimede kasutamine on osa kirjanduslikust traditsioonist ja valitud nimede all on oma teoseid avaldanud erinevate perioodide ja maade autorid, nimetagem neist siinkohal üksnes mõnda – Mark Twain, Georges Sand, Lewis Carroll, O. Autorid on erineval põhjusel kasutanud oma teose avaldamisel varjunime või on loonud jutustaja, kellele nad on omistanud mitte üksnes nime, vaid loonud ka eluloo ja isiksuse, mis manifesteerub kõnemaneeri, psühholoogiliste joonte, ideoloogia jne.

Kirjanduses ei asenda varjunimi ja väljamõeldud jutustaja reaalset autorit täiel määral, vaid loob täiendava sideme temaga. Elektroonilise folkloori püüded kirjanduse tavasid järgida jäävad poolikuteks.

Lood, mida rühm postitab ja millel väidetakse olevat autoriõigus, on tegelikult versioonid paljudest tüüpjuttudest. Neil puudub individuaalne poeetika. Ükskõik, kas nad on anonüümsed või allkirjastatud reaalse nime või varjunimega, ei kuulu enamik tekste kirjanduse valdkonda. Rühma liikmed Folkloristid räägivad palju folkloorse rühma suurusest ja sotsiaalsest koosseisust Dégh ; Robe Aga üksnes hiljuti on hakatud seda kirjeldama kui sotsiaalselt homogeenset, väikest ja intiimset.

Ja tõesti, kuulujutte ja isikukogemuslikke jutte räägivad näostnäkku sagedamini inimesed, kes kohtuvad küllaltki regulaarselt ja kes tunnevad üksteist küllalt hästi, ehkki aeg-ajalt on kergem rääkida oma lugu võõrale taksojuhile, haigla palatikaaslasele või kaasreisijale.

1. Самое главное было то, что она уводила его от дома.
2. Kuidas video liikme suurenemine toimub

Jutustaja lähedust kuulajatega on D. Ben-Amos pidanud folkloorile loomuomaseks tunnuseks: “Folkloorse akti toimumiseks on hädavajalikud kaks sotsiaalset tingimust: nii esitaja kui kuulajaskond peavad olema samas aegruumilises situatsioonis ja sama referentgrupi osa.

Sellest tingituna toimub folkloorne kommunikatsioon situatsioonis, kus inimesed kohtuvad silmast silma ja suhtlevad üksteisega vahetult” Ben-Amos 12 jj.

Rühma suurust tunnetab Ben-Amos kui sotsiaalset limiteeringut ja folkloori levitamise konteksti Ben-Amos Ometi ei ole folkloor, ja eriti linnamuistendid, muutunud kivistunud anakronismiks, vaid on jäänud kestma tänu nende omadusele kohaneda uute sotsiaalsete ja kultuuriliste oludega ja adapteeruda uue levikumeediaga.

Folkloorirühmade liikumine internetti toob kokku inimesi, kes pole varem kohtunud ja tõenäoliselt ei kohtugi kunagi.

• VTK raamat - Vaimud kübermaailmas
• India – Vikipeedia

Veelgi enam, osavõtjad muutuvad pidevalt ja nad ületavad tunduvalt inimeste arvu, kes tulevad kokku omavahel keelt peksma või hirmujutte rääkima, olgu siis unisel peol, lapsehoidjate kogunemisel pargis või üliõpilaste vestlustel ühiselamus. Teiste Usenet'i rühmadega võrreldes on alt. Byam Kõik registreerunud pole võrdselt aktiivsed, mõned vaikivad nädalaid, teised postitavad pea iga päev sõnumeid ja logivad end mitu korda päevas sisse. Pole sugugi haruldane, et samalt isikult tulevad eriteemalised kirjad kolm või neli korda päevas.

Oletatavasti on lisaks veel suur hulk 'varitsejaid', kes loevad rühma materjale ennast iialgi identifitseerimata. McLaughlini jt 91 järgi on tegelikult suurem osa Useneti kasutajatest 'varitsejad'. Mitmed kaastöölised tunnistavad, et nad jälgisid rühma üsna pikka aega, enne kui otsustasid saata oma lood või kommentaarid rühmale lugemiseks. Samas pole sugugi harv, et aktiivne ollakse ühel korral ja siis ei ilmuta enam: “ delurk peale mitmeid nädalaid enda lõbustamist ja hirmutamist kella Väiksem, kuid arvestatav osa rühmaliikmeid on Inglismaalt ja üksnes juhuslikult kohtab kummitusjuttude postitajaid mandri-Euroopast, Aasiast, Uus-Meremaalt või Austraaliast.

Rühma kuulub mehi ja naisi. Kommunikatsiooni anonüümsuse tõttu on tegelikult võimatu määrata naiste ja meeste osakaalu postitajate hulgas, ehkki tekstimaterjali analüüs võib osaliselt seda selgitada. Seejuures on märkimisväärne juhtum Kommunikatsioon liikmete ja jala suuruse vahel mediaatoriga obiwan netcom.

Alguses olime veendunud, et 'Obiwan' on mees. Meessoost varjunimi, enesekindel stiil suhtlemisel, juhipositsioon saidi korraldamisel – kõik need faktorid mobiliseerisid meie tajutud stereotüüpi. Pikapeale sai kõrvaliste märkuste põhjal rühma kirjades selgeks, et 'Obiwan' on naine ja kahe väikelapse ema.

Saladuslikkus, millega varjatakse internetikasutajate sugu, sarnaneb pigem kirjaliku kui suulise pärimusega. Kirjanikele on mehena esinemine alati tähendanud suuremat vabadust ja iseseisvust. See on ka väljakutse sotsiaalsetele konventsioonidele ja püüab ületada stigmat – mis kõik kehtib näiteks prantsuse autori Georges Sandi kohta Aurore Dudevant.

Aktiivsetest osalejatest, keda loetletakse kui arhiivi viljakamaid kaastöölisi, on kaks kolmandikku mehed. Teisalt on N. Byami arvates rahumeelne arutlus ja vähesed tülid tunnistuseks, et naistel on rühmas aktiivne roll Byam Seda seisukohta toetab ka fakt, et suur osa rühma postitatud isiklikke narratiive on perekonnalood, mis kirjeldavad perekonnasuhete detaile – iseloomulik joon, mis on tüüpilisem naisjutustajatele Holmes Kõik osavõtjad on inglise keelt emakeelena kõnelejad või väga hea inglise keele oskusega.

Neil on juurdepääs arvutile, mis nõuab teatud tehniliste oskuste taset ja raha või ametikohta institutsioonis, kus töötatakse arvutitega.

Rühmaliikmete kirjadest ja Bar-Itzhaki ja Fialkova küsitlusest selgub, et paljudel osavõtjatel on akadeemiline kraad või on nad üliõpilased, mis sobib Z.

Sardari tähelepanekutega internetikasutajate sotsiaalse koosseisu kohta Sardar Viited ametikohale on harvad, erandiks on vastused juhuküsimustele, nagu näiteks: “Tegelikult, mida selle ug uudisgrupi liikmed sel ajal teevad, kui nad ei täida oma elu tööga Pingil? Perekonnaseisu mainitakse otseselt üksnes siis, kui abikaasa ja lapsed on jutus olulised, see tähendab, et vaimu näeb naine, abikaasa aga mitte, jutustaja laps hirmub kummitusest jne.

Kuigi Sardar väidab, et enamik internetikasutajatest on valged, puuduvad meil igasugused andmed antud rühma etnilisest ja rassilisest koosseisust. Eetilistest kaalutlustest lähtuvalt puudus see informatsioon küsimustikust ja ei peegeldu ka kirjadest. Rühmas on suhteliselt kõrge voolavus. Siiski on osa Kolm nendest, keda Krause Krause, L.

Korneluk, P. Nandyolid aktiivsed Ka vaikselt passijate hulgas võib olla veterane: “Ma sattusin võrku Ja, jah, ma olen endiselt siin.

Lihtsalt loen ja vaatlen. Olen nautinud kõigi postitatud lugusid, olgu nad teemakohased või uited. Tunnistan, et ma ei lugenud kõiki kirju enamasti sellepärast, et pole slleks aegakuid nautisin neid, millele peale sattusin. Kui mul oli tõeliselt vana masin Teate ka, et ma ei hoolinud sellest, et see nii kaua võttis. Ma lihtsalt nautisin seika, et mul oli koht, kus sain lugeda teiste kogemustest ja loota, et ühel päeval saan ma vastata samaga.

Olen kindel, et see on seda väärt, kui suudame seda elus hoida. Isegi kui see peaks liikuma 'vingele' veebilehele, on see tulemus, me aitame ikkagi inimesi rasketel aegadel nõu, kaastundega või isegi sellega, etpakume seisukoha inimestele mõtisklemiseks. See vastab osaliselt küsimusele, mida arutame järgmises osas: mis tõmbab internetikasutajaid elektroonilise folkloori poole?

Motivatsioon Paljud osavõtjad näivad põdevat linnaelu atomismi, mis jätab vähe võimalusi pärssimatuks eneseväljenduseks ja verbaalseks rühmasuhtluseks. Kas pumba suurus suureneb liige selliseid inimesi liitub meelelahutuslike ja puhkerühmadega pikkade töötundide ajal; teised möönavad, et nad häbenevad oma lähema tutvuskonnaga paranormaalsete nähtuste üle arutleda, kartusest, et lugusid üleloomulikest juhtumistest ei võeta tõsiselt ja nende jutustajaid mõnitatakse.

Need kahtlused pole alusetud, Kommunikatsioon liikmete ja jala suuruse vahel, nagu osutab C. Lindahl, on tänapäeva muistendite populariseerijad viimasel kümnendil rõhutanud koomilist elementi neis narratiivides ja “[] muistendite käsitlemine valejuttudena, mida ükski hästiinformeeritud isik ei usu, on tugevdanud folkloristide ja nende lugejate kalduvust suhtuda üleolevalt neisse, kes usuvad muistenditekste” Lindahl IV.

Väljakutsuvad ja kummutavad küsimused ning kommentaarid postitatud lugude arutelus praktiliselt puuduvad. Vastupidi, kirjasaatjad on üksteise suhtes selgelt toetavad ja teevad julgustavaid märkusi, nagu: “Tere ja tänu, et saatsid selle Tõesti üks paremaid, mis olen lugenud!! Aitäh, Vince Holmes, kes uuris seda tüüpi reaktsioone juttudele, peab neid sarnasuse ja empaatia väljendusvahenditeks Holmes Analüüsitava materjali puhul on eriti oluline, et peegeldamine annab jutustajale enesekindlust tema kogemusele tõepärasust lisades.

Kirjad sisaldavad sageli kirjeldusi juhtumitest, mis leidsid aset jutustaja lapsepõlves või noorukieas. Mõnede jaoks oli tegemist traumaatilise kogemusega, mis seostus hirmu, frustratsiooni ja esmakordse surmaga silmitsi seismisega. Tihti märgivad jutustajad, et neile on oluline meelejäävatest sündmustest uuesti rääkida ja teatud mõttes neid uuesti läbi elada olukorras, mida nad tajuvad kui sotsiaalset ja positiivset: “Selles uudisgrupis on midagi, mis meid kõiki siia tõmbab.

Meil on minevikus juhtunud midagi, mis teeb selles rühmas viibimise meile mõnusaks. Kirja saates teame, et keegi ei naera selle üle Ma tunnen end siin mugavalt ja kui see on imelik, siis olgu pealegi nii.

Nad tulevad siia tuge ja informatsiooni ja mõnikord ka palveid saama. Jumal teab, et me kõik vajame seda, mina kaasa arvatud. Nii väsinud kui ma täna öösel ka olen, otsutasin sõnastada selle, mida tunnen nende imeliste inimeste vastu, keda olen kohanud selles Uudisgrupis.

Mina, nagu mõned teisedki siinolijaist, mõnda aega vaatlesin, enne kui kirja saatsin, ja kirjutasin enamasti selleks, et südant kergendada mõnedest asjadest, mis minuga juhtunud on Neid ühendav solidaarsustunne tuleneb asjaolust, et liitumise aluseks on sarnased huvid ja sarnased kogemused. Kuigi kirjeldatavad sündmused on erinevad, valitseb üksteisemõistmine, mille kohaselt tähendab huvi paranormaalse vastu ka ühist teadmistekogu ja mingil määral ka sarnaseid vaateid.

Ma armastan selliseid jutte ja “koosolemise” tunnet, mida me kõik jagame.

Vaimud kübermaailmas

Suurepärane, et Sa oled meiega, Vince. Nad võivad aidata rühma võimu indiviidi üle demonstreerida või olla vahendiks koalitsiooni loomisel.

Kõik materjalid kuuluvad autorikaitse alla. Artiklit kasutades viidake selle aadressile. Haifa Sissejuhatus Paljude inimeste jaoks on arvutivahendatud kommunikatsioon muutunud reaalsemaks kui argireaalsus. See täiendab ja mõnikord asendab sõprust, ümbruskonna keelepeksu ja vahel ka armastust ja seksi.

Välja arvatud üksikutel “leegitsemise” juhtumitel aitab esimese ja teise isiku asesõnade kasutamine eriti kui viimatimainitut rõhutab inklusiivne determinaator “kõik” tasakaalustada rühma kommunikatsiooni ja vahendada konflikte ning luua alliansse. Modaalsete verbide ja adverbide kasutamine, mis kannavad tingimuslikku tähendust nt peaks, Kommunikatsioon liikmete ja jala suuruse vahel, võib ja arvatavasti, võibolla, ilmselttoetab samuti rühma kommunikatsiooni rahumeelset õhkkonda: “Ma kuulaksin meeleldi rohkem sinu lugusid.

Saada veel. Kui kardad rikkuda mingeid reegleid, siis võib-olla tahad lugeda kkk-d Räägitakse, et selle näidendi esimeses variandis oli “väljakutsumise” stseenis natuke liiga palju deemoneid ja trupp oli hirmust kange. Ilmselt oli autor ei suuda meenutada, kes ta oli okultismist huvitunud Lisaks viitavad need katkendid veel ühele rühma tunnuslikule joonele: diskuteerijad ei väida, et nad on eriliste teadmiste või üleloomuliku mõistmise osalised; nende sihiks on pigem kooperatiivses diskursuses paranormaalsete juhtumite vastuvõetavad seletused välja töötada.

Rühma liikmed kasutavad informatsiooni paludes ja sõnumitele vastates sageli viisakusvormeleid: “ Palun teatage mulle!! Kas saaksite juhtunust rohkem rääkida?? Neid kasutatakse tänumeele väljendamiseks ja julgustamiseks, mida diskussandid, eriti uustulnukad, kõrgelt hindavad.

Sõnastuse valik on AFGSi liikmetele ülioluline, sest see moodustab identiteedi loomise olemusliku komponendi. Andrew Feenberg kinnitab, et “Kus eneseesitlus toimub isikliku teksti loomise kujul, seal on võimalik tooni ja keele valikuga mõjuda viisil, mida vaid üksikud suudavad saavutada kõne, riietuse ja zhestidega” Feenberg Rühma liikmed võivad luua endale illusiooni kirjeldades AFGSi kui “meie kodu” ja elektroonilisi vestluskaaslasi kui “sõpru”, kuid neisse ütlustesse ei tohiks kergekäeliselt suhtuda, eriti arvestades paljudes teistes uudisgruppides marutsevaid arvukaid verbaalseid kaklusi ja tõelisi sõnasõdu.

Nimelt võib “virtuaalne kodu” olla ainuke koht, kus kummitused on loomulikud, etteennustatavad, seetõttu ka mitte-hirmuäratav osa keskkonnast – katarsis, mis vabastab pingest ja ängist reaalse elu ees. Selle tunnistamine, et uudisgrupi diskussioonis osalemine on meeldiv suhtlemisviis, on korduv teema. Selles võib näha kommunikatiivset situatsiooni, mille kohta J. Walther lõi termini “hüperpersonaalne kommunikatsioon”, s.

Elektrooniline folkloor: suulise ja kirjaliku kommunikatsiooni hübriid Pikka aega assotsieerus folkloori elujõud peamiselt suulise traditsiooniga. Dorson vaatles seda kui üheselt esteetilist stabiilsuse ja variatiivsuse kooskõla Dorson Braid toonitas teist aspekti folkloori suulises levikus, nimelt selle potentsiaali kohandada traditsioonilisi narratiive kuulajate vajadustega Braid Järelikult, väidab E.

Oring, oli suulisus kogu folkloori nagu ka muistendite käsitlemise proovikivi Oring Ometi ei saanud folkloristid eirata muu meedia – trükiste, magnetilise ja elektroonilise meedia – kasvavat osa folkloori edasikandumisel.

Interneti folkloorisaitide analüüs

Juba Ben-Amos, et folkloori suulist levimist ei saa enam vaadelda dominantse trendina Ben-Amos 8 jj. Kommunikatsioon liikmete ja jala suuruse vahel vaateid folkloori leviku kohta, eriti aga tänapäeva muistendite kohta, leiame I. SchneideriP. Smithi ja M. Wilsoni uurimustest. Internetis folkloori uurides peame vastama küsimusele, kumba valda me siseneme – kas suulise või kirjaliku kultuuri alale?

Elektrooniline kultuur, mida sageli nimetatakse “teiseks suulisuseks”, esindab keerulist segu mõlemast. Huvitaval kombel on interneti kommunikatsiooni duaalsust märganud mitte ainult analüüsijad, vaid ka kasutajad ise, ja see on jälgitav elektroonilisi sõnavahetusi kirjeldavas metakeeles. Ehkki see kommunikatsioonitüüp koosneb lugemisest ja kirjutamisest, osutatakse sellele terminitega, mis assotsieeruvad suulise kultuuriga – kuulama, kuulma, rääkima, kõnelema, jutustama – sama sageli kui terminitega, mis kirjeldavad kirjalikku kommunikatsiooni – lugema, kirjutama, postitama, kirja panema.

Eriti huvitavad on järnevatest näidetest juhtumid, kus kasutatakse mõlema rühma sõnu: “Ma ei räägi sellel teemal uuesti ” – “Ma usun, et sa kõneled varjunditest. Uus lugu teile lugemiseks. Üks mu kirjasõpradest soovis seda kuulda ja ma mõtlesin, et panen selle teile pikselitesse. Suuline jutustus on sündmus, mida ei saa vormilt kinnistada ega ajas külmutada. Kirjalik narratiiv on objekt, mis muutub saatja või saaja suhtes iseseisvaks Ong 13 ja mida saab reprodutseerida täpselt samal kujul.

Internetti postitatud jutud võidakse säilitada originaalkujul, kuid neile saavad sellegipoolest osaks adressaatide poolsed muudatused, kes sageli saadavad originaali uuesti laiali, kuid on sealt osi välja lõiganud, täiendanud seda oma kommentaaridega või muutnud läkituse kvaasidialoogiks, nagu seda on tehtud allpool esitatud näite puhul.

Üks osavõtjaist postitas loo oma perekonna kummitamisest. Vaim järgnes perekonnale, kui see elukohta muutis, kuid vanas majas kummitamine jätkus, kui uued omanikud sisse kolisid. See lugu vallandas arutelu. Kummitamisele pakuti mitmesuguseid seletusi ja anti nõu selle kohta, kuidas vaimuga kontakti luua, et tema pahateod lõpeksid. Järgnevad sõnumid esindavad algse loo lahtiseletamist ja selle interpretatsioonide läbiarutamist.

Neile kirjadele vastates lülitas jutustaja “vestluse teise poole” osi oma kirjutisse. Segaduste vältimiseks on neil puhkudel uus tekst märgistatud sidekriipsuga ning tsiteerivad lõigud jutumärkidega. Em, Tagasiside suurendamine liige keegi veel vestlusega liituda soovib, siis tore on.

Tasub üritada.

Nimi[ muuda muuda lähteteksti ] Nimi "India" tuleneb Induse jõe nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast hindūš. Selles allikas on sanskriti सिन्धु SindhuInduse jõe ajalooline nimi. Samuti kasutatakse inglise keeles India kui terviku ka praeguse Pakistani ja Bangladeshi ala tähistamiseks nime " Hindustan ".

Tookord keegi Ära unusta kirjutada, mis Su tulemused on! Kirja esimene rida pole siin tsiteeritud on lugejale orienteerumiseks mõeldud ja seal esitatakse peamise adressaadi nimi, aeg ja aadress. Peamine, kuid mitte ainuke adressaat: kiri on ühtaegu adresseeritud rühmale ja on kättesaadav igaühele, kes viitsib faili avada.

Kirjas endas, tagasitervituse juures, kutsub autor otsesõnu kõiki aruteluga liituma. Kutse verbaalset osa toetab emotikon :-mis tähendab 'rõõmus'. Üleskutsuja ei muuda siiski 'vestluse' teemat läbinähtavaks: jutu tuum on lõigatud välja ja ainult osa sellest ilmub edaspidi. Niiet kui polda tuttav looga, mis jutuniidi algatas, on raske arutluskäiku täielikult taastada.

Selline väljalõikeline stiil ja manipuleerimine “välja redigeeritud” tekstiga on elektroonilise diskursuse tüüpiline erijoon. Arvutitehnoloogia areng muudab tulevikus võimalikuks selle, et elektrooniliste rühmade liikmed saavad oma lugusid rääkida ja levitada multimeedia failidena, mida publik saab kuulata ja vaadata. Kuid sellised tehnoloogilised ettekanded kuuluvad siiski nende asjade hulka, mida taaskasutuseks alles hoitakse ja mis järelikult pakuvad võimalust originaali või ilustatud versiooni taasesitamiseks.

Uudisgrupi arhiivi loomist ja pidamist võib samuti pidada suunaks elektroonilise jutustamise objektiveerimisele. Rühma poolt saadetud lugude üheks eristavaks jooneks on kompromiss suuliste juttude informaalsuse ja trükitud teksti formaalsuse vahel. Nagu kõik keelekasutajad, on ka internetijutustajad valivad lingvistiliste koodide ja retooriliste stiilide osas. Valikuid suunavad sotsiaalsed faktorid on perspektiivi ja ideoloogia seisukohast olulised Lee Kommunikatsioon kui lühike andmine-võtmine, kui asünkroonne jutlemine, on osa internetikasutajate erandiks institutsioonilised teabevahetused standardsest käitumisest.

Keeleliselt manifesteeritakse seda sagedaste asesõnade väljajätete, lühendatud vormide, elliptiliste konstruktsioonide, lühendite ja akronüümide kasutamisega seal, kus vähegi võimalik American Heritage Kommunikatsioon liikmete ja jala suuruse vahel Hooletus ja sarnasus jutustatud lugudega tõuseb, kui kasutatakse kõnekeelele lähedast 6keelt ja foneetilist kirjaviisi: Tervitus kõigile, Kolmanda liikme suurus tuleb nüüd suht pikk, vabandan ette.

Oli hiline aeg, kuskil peale 11 õhtul. Kõik 4 last ja meheke magasid ja raadio ega tv ei mängind. Oleneb nagu selle indiviidi meelestusest, kes laulab, või kuidas?

Täna küll aint üks Esiteks ei valmi nad kunagi mitme osavõtja koostööna ja nad on alati sooloesitused, mida ei kinnitata silmapilkse kuulajaskonna tagasisidemega. Vahetu rühmaliikmete reaktsiooni puududes on jutustaja sunnitud olema selgesõnaline ja laskuma definitsioonidesse ja seletustesse seal, kus suuliselt jutustaja teeb seda üksnes juhul, kui kuulajate reaktsioon seda nõuab.

Feenberg märgib õigesti, et interneti kommunikaatorid seisavad silmitsi dilemmaga, kas leppida kirja kahetähenduslikkusega või selgitada, loobudes lühidusest Feenberg Enamikul juhtudel valivad jutustajad viimatimainitud võimaluse, mis seletab sünonüümide ja kahemõttelisust vähendavate parafraseeringute kasutamise sageduse. Teiseks, saadetud juttude süntaktiline organiseeritus on lähedasem kirjakeelele kui suulistele narratiividele. Kiillaused, absoluutkonstruktsioonid, parallelism ja sidesõnade ekstensiivne kasutamine – kõigi nende vahenditega luuakse detailirikas tühimiketa koherentne jutt.

See on eriti tähtis muistendi puhul, mis peaks olema usutav, ükskõik kui mitteusutavad esitatud sündmused ka poleks. On märkimisväärne, et suulisele narratiivile tüüpilisi võtteid kasutatakse sissejuhatavates ja kokkuvõtvates sulgevates osades, nagu ka enesepeegeldustes, kuid mitte sündmusi kirjeldavates osades.

Lõpuks armastavad jutustajad lisada igapäevakeelele termineid teaduse ja tehnoloogia leksikonist ehk nn 'raamatulikku' sõnavara. Sel tendentsil on kaks Kommunikatsioon liikmete ja jala suuruse vahel. Enamikul internetikasutajaist on esiteks vastav haridustaust ja teiseks püüavad jutustajad üleloomulikke nähtusi ratsionaalselt seletada ja toetuda argumenteerides teaduslikule teadmisele. Formaalse ja informaalse segunemine on iseloomulik tänapäevasele diskursusele mitmetes valdkondades.

Fairclough märgib õigesti, et “individuaalsete liikide ja diskursuse tüüpide kirjeldused näivad olevat suuresti ideaaltüüpide kirjeldused, kuna aga tegelikud tekstid rajanevad üldiselt suuremal või vähemal määral nende tüüpide miksimisel” Fairclough Teine erinevus suuliste ja kirjalike narratiivide vahel on asjaolu, et esimesed, isegi kui nad olid eelnevalt läbimõeldud, säilitavad spontaansuse elemendi, samal ajal kui kirjalike puhul on autoril võimalik teksti üksikasjalikult uurida ja revideerida.

Meie näiteina esitatud elektroonilistel narratiividel pole selliseid puudusi nagu suulistele narratiividele tunnuslikud valealgused, teemamuutused keset lauset, pauside täitmine ja isikuasesõnade segiajamised – kõik need tunnused, mis on tüüpilised spontaansele, ettekavandamata kõnele. Oma parimate võimaluste piires püüavad jutustajad köita kuulajate tähelepanu, lükates sündmusi edasi, luues äreva ootuse õhustiku ja muutes lugu hirmuäratavate detailidega värvikamaks.

Vajadus luua elav jutt on postitajate jaoks tunduvalt olulisem kui teksti loogiline lõikudeks jagamine või kirjavahemärkide kasutamine. Kasutatakse palju umbisikulisi lauseid ja pole harvad juhused, kui Kommunikatsioon liikmete ja jala suuruse vahel ja predikaadi vahel puudub rektsioon: “Kas keegi teab midagi välgust?

Kuid neist kõigist sagedamini esinevad õigekirjavead. Neid on homofoonide valest kasutamisest seal-nende there-their, ei-teadma no-know, siin-kuulma here-hear laensõnade valesti kirjutamiseni klaustrafoobia, pnemonia, rinoliinist kleit ; konsonantide ühekordseks jätmisest kuni nende eksliku kahekordistamiseni sealling, forgeting, personaly. Need ja paljud teised sarnased näited on iseloomulikud kiirustavale tippimisele ja sellele, et teksti ei loeta üle.

Tegelikult annavad mõned õigekirjavead nagu explainations või truely märku, et jutustamise käigus toimus meelemuutus, nii nagu sellest annavad märku taolised süntaktilised nähtused nagu valealgused ja anakoluut. Loetletud vead illustreerivad seisukohta, et elektronpostituste puhul on lugemisele ja kirjutamisele kulutatava aja erinevus palju väiksem kui muude kirjutamisega seotud zhanride puhul. See loob kirjutajale mulje spontaansest vestlusest, kus ei pöörata tähelepanu väikestele eksitustele.

Aga vigade arvukus takistab arusaamist ja selle juures saab alguse rühma käitumise reguleerimine. Seetõttu on koos muude kasulike andmetega KKKs esitatud loetelu kõige sagedasematest õigekirjavigadest koos parandustega. Veel enam, nagu varem mainitud, on mõned jutud arhiivi lisatud parandatud õigekirjas ja toimetatult. Ehkki rühma liikmeid ei piirata väljendusviisi suhtes, võib organisatsiooni poolt arhiveeritud sõnumite stiilile rakendatud reguleerimisvahendeid vaadelda kui märki üleminekust suuliselt kirjalikule kommunikatsioonistiilile.

Elektroonilise jutuvestmise esteetika Muistendeid analüüsides märgivad folkloristid, et need erinevad radikaalselt kirjanduslikest juttudest selles osas, et muistendid pole teadlikult kunstipärased ja neis puudub esteetiline taotlus Barnes 2. Kuna nende loomisel pole peamiseks sihiks esteetiliselt rahuldava loo loomine, on muistendi verbaalne meisterlikkus lähedane vestluse meisterlikkusele, milles teda räägitakse Oring Need tähelepanekud kehtivad internetti saadetud muistendite kohtagi.

Kuid kuna need Liikme paksus 12 Vaata pakuvad naudingut laiale ja mitmekesisele auditooriumile, oleks ebaõiglane väita, et neis puudub esteetiline väärtus. Kuigi stilistiliselt jäävad muistendid lihvimata, võivad nad vastuvõtjale emotsionaalsel pinnal väga tugevalt mõjuda.

Muistendite afektiivne fookus on tugevam, kui see esitatakse isikliku narratiivi rüüs, jutustades seda kui meeledejäävaid sündmusi jutustaja elust. Liikmete poolt saadetud kummitusjutud on käsiteldavad püüdena efemeerne tajumuslik kogemus sõnadesse vangistada. Jutustaja jaoks on oluline kirjeldada kõiki visuaalseid, auditiivseid, taktiilseid aistinguid, mida ta koges.

Nad kujutavad hoolikalt objekte, mida üleloomulikud jõud mõjutasid, õhu liikumist, mis kaasnes paranormaalse tegevusega, helisid, mis signaliseerisid kummituste kohalolu jne. Ehkki detailirohkus aeglustab narratiivi arengut, on sel kaks olulist funktsiooni: see suurendab narratiivi usutavust ning kasvatab pinget, lükates loo lahendust edasi.

Jutustaja poolt nähtu, kuuldu või tuntu kirjeldamise kliimaks rajaneb keha füsioloogilistel reaktsioonidel, mis kõik sümboliseerivad psühholoogilist hirmu ja shoki seisundit: “karvad kätel ja turjal tõusid püsti. Minul on juuksed paljalt rääkimisest peas püsti. Seda ruumis valitsenud tunnet, kui üles ärkasime. Seda külmavärinat, mis mu selgroogu mööda alla liikus kui valgus süttis. Väga harva luuakse originaalseid metafoore, neile eelistatakse metafoorseid klisheesid – kultuurilisi mudeleid, mida tuntakse keele keskkonnas, et väljendada erinevaid seisundeid ja emotsioone.

Sissejuhatus

Troopide klisheerunud kasutamine tähistab veel kord asjaolu, et muistendid funktsioneerivad kui kindlate situatsioonide, uskumuste ja konfliktide märgistajad. Meie analüüsitud juhtumi puhul on kummitusjuttude ilmekus suuresti seotud vaimse ettekujutusvõimega, mis on seotud üleloomulikuna tajutu edastamisega.

Lisaks kasutavad jutustajad erinevate häälte kirjeldamiseks sageli onomatopöad. Järgnevalt kolm näidet: Kui ma olin teismeline, umbes aastane, olin ühel laupäeva hommikul üksinda kodus ja vaatasin vanemate toas telelehte üle, kui äkki hakkas pereauto signaal hüüdma.

Alguses oli see pasunahüüde sarnane, siis 'tuut, tuut! Süda ehmatusest põksumas, piilusin külgmise ukse aknast ja nägin autos kassi, oma kassi Dustyt. Selle juures oli ebatavaline, et kõik auto aknad olid kinni ja ma polnud kassi näinud umbes kaks aastat. Ta oli ammu asendatud teise, “emalikuma” kassiga. Nägin seda ja mu pea justkui sööstis sinna suunda ja ma sain hetkega kananaha. Mu meel täitus hirmutavate kujutlustega kehast, mida lohistatakse.

Hirmust ei suutnud ma uinuda. Kuulsin kellakägu eluruumis iga poole tunni tagant kukkumas kella kolmest kuueni hommikul. Süda vasardas nii kõvasti, et ma ei saanud sügavalt hingata ja ma lamasin kangestunult, surmani hirmunud, et ma võin midagi kuulda Sellist tähelepanu kohalike detailide suhtes, vaevumärgatavate muutuste jälgimist keskkonnas ja iseendas võib käsitleda kui analüüsitava alaliigi ja tema esteetika erijoont.

Kui nõustuda seisukohaga, et kunsti jõud Kommunikatsioon liikmete ja jala suuruse vahel mäletamise jõud Proppsiis on isikujuttude kvintessents: taaselustada ja läbi elada minevikusündmusi ja neist tulenevaid psühholoogilisi seisundeid. Kommunikatsiooni meediad erinevad vahendite poolest, mida saab kasutada sündmuste dramaatiliseks taasesitamiseks ning tunnete, emotsioonide ja seisukohtade väljendamiseks. Silmast silma kommunikatsiooni juures väljendatakse neid nii verbaalselt kui ka paralingvistiliste vahenditega, nagu helikõrguse ja hääletooni muutmine, jutustamise rütmi varieerimine, mille eesmärgiks on õhustiku pinevamaks ajamine, samuti näoilmete ja zhestide interaktsioon.

Elektroonilise meedia kasutajad on klaviatuuri märke kasutades suurt nutikust üles näidanud, et luua emotsioonidele sümbolilisi vasteid. Sarnaselt teiste elektrooniliste vestlusrühmadega on ka AFGSi liikmete saadetud artiklid rohkelt kirjavahemärgistatud hüümärkide ja küsimärkide kobaratega, et märkida tunnete tugevust või uskumatust. Kõhklust ja otsustamatust tähistab ellips. Vastupidiselt konventsionaalsele interpunktsioonile kasutatakse punkte juhuslikult kahest seitsmeni.

Tärne ja suurtähti kasutatakse rõhutamiseks ja emotikonid esindavad erinevaid emotsioone rõõmust kurbuseni, silmategemisest näo krimpsutamiseni. Meie valimis kasutati emotikone juttudes harva, kuid diskussioonis olid nad sagedased.

Emotsioone ja reaktsioone nimetati sageli otsesõnu, s. See meenutab näitekirjaniku juhtnööre, mis on teksti lisatud, et näitlejaid suunata.