Huumoriga liikmete suuruse kohta. Määratlemata

Tõsi on see, et internetis leiduv materjal on väga kirju, kiiresti kättesaadav, kuid ka laialivalguv ja häviv, mis võib muuta eesmärgid hajusaks. Läheb siis arsti juurde ja ütleb, et tahan eestlaseks saada.

Siiani liikumiseks peate siiski hoidma vestluse keskmes üksikute grupiliikmete ümber, kuid võite julgustada neid pisut rohkem avanema. Paluge igal inimesel öelda enda kohta üks asi, mida ta tunneb kõige paremini, võtab kokku tema isikupära.

Küsige neilt, Huumoriga liikmete suuruse kohta nad kõige rohkem imetlevad. Muutke küsimused konkreetseks, kuid hoidke need kesksel kohal. Tervisliku grupi dünaamika põhineb vastastikusel lugupidamisel ja inimeste arvamuse küsimine teiste grupi liikmete kohta võib kasvava dünaamika kiiresti tappa. Huumor Rühma jäälõhkujate küsimused on kõige tõhusamad, kui nad kasutavad väikest huumorit.

Kui kõik on soojendanud oma nime ütlemist ja väikest teavet oma perekonna kohta, saate neid naerma ajades mugavamaks muuta. Davies seab eesmärgiks kirjeldada etniliste anekdootide tekkimise ja levimise seaduspärasid ning kasutab selleks võrdlevat meetodit.

Ta kirjeldab oma uurimustes eelkõige ingliskeelset anekdoodirepertuaari. Asetades saadud tulemused vastavatesse kontekstidesse, teeb C.

Davies järeldusi etniliste anekdootide põhiskriptide nt juhmuse omistamise seaduspärasuste kohta. Ta otsib põhiliste skriptide seotust sotsiaalsete faktidega, nt ebakindlusega, millega tänapäeva ühiskond suhtub sellistesse alustegevustesse, nagu töötamine, söömine ja joomine, seksuaalelu ning sõjapidamine. Nende valdkondadega seotud probleeme leidub suuremal või vähemal määral igas ühiskonnas, ja kus neid ei leidu, seal puuduvad ka vastavad naljad nt moslemite ja juutide traditsioonis puuduvad alkoholiteemalised naljad.

Teiseks fookuseks tema sotsioloogilistes uurimustes on etnilise huumori väidetava agressiivsuse ja sotsiaalse funktsionaalsuse vastu argumenteerimine. Elliot Oring väidab, et S. Freudi huumori kui agressiooni teooriale pole teist arvestatavat ja võrdväärset teooriat veel loodud. Daviesaga ka varem: ja mujal püüab anda huumoriteoorias sellele probleemile alternatiivse seletuse. Ta ei nõustu väitega, et etnilise nalja vältimatuks eelduseks on agressiivsus. Negatiivse anekdoodiskripti taha ei varjata tegelikku viha nalja objekti vastu.

Davies leiab, et funktsionalistlik teooria suhtub identiteeti kui jäika fikseeritud aspekti inimese minapildis tsiteerides Tajfelimillest sõltuvad meie stereotüübid, hoiakud ja muu hulgas ka võime anekdoote nautida, samas kui uuemad identiteediteooriad käsitlevad identiteeti kui dünaamilist protsessi.

Davies ei eita, et huumori mõistmine võib olla seotud mõnel juhul agressiivsusega, kuid inimesed võivad sellegipoolest olla emotsionaalselt seotud enam kui ühe etnilise rühmaga ning võivad oma rolli vahetada, tundes hetkelist üleolekut oma "tavalisest" või "teisest" identiteedist. Liisi Joon uuris, kas anekdootide naljakuse tajumine on korrelatsioonis enda etnilise identifitseerimisega. Vastanute käest küsiti nende emotsionaalset seotust oma riigi ja rahvaga, lisaks paluti hinnata anekdootide naljakust, kus naerualusteks olid kas eestlased või soomlased.

Seost etnilise identiteedi tugevuse ja anekdootide naljakuse tajumise vahel ei ilmnenud.

Huumor Leiate end osa inimeste grupist, kes vaevalt üksteist tunnevad, ja teie ülesanne on panna nad suhtlema.

Peale selle kuulub agressiivsus, mis anekdootides esineb, non-bona-fide-suhtluse tasandile Raskin Bona-fide-suhtlus vastab Herbert Paul Grice'i neljale maksiimile kvantiteedi, kvaliteedi, suhte ja viisi maksiimileselles raamistikus on huumori tekitamine võimatu.

Nalja rääkija ja ka kuulaja peavad järgima tavasuhtlusest erinevat kooperatiivsusprintsiipi. See, kes nalja liiga tõsiselt võtab, on ise rikkunud suhtlusreegleid. Ja lõpuks: naljad on olemuselt mitmetähenduslikud ja inimestel on erinevad väärtused - mõni võib võtta anekdooti pidurdamatust joomisest kiituse, teine kriitikana, reserveeritus tähendab nii taktitundelisust kui ka hoolimatust, kitsidus nii kokkuhoidlikkust kui ka ihnsust jne.

Kindlasti on aga poliitikutöös väga teretulnud omaduseks huumorimeel. Huumoril ja demokraatial on tegelikult üks ja sama algkodu. Nimelt Vana-Kreekas tunti huumorimeditsiini, mis põhines arvamusel, et on olemas vedelik, mis hoiab kõiki teisi kehavedelikke tasakaalus. Sellist käsitlust võib võtta ka sümboolselt. Nimelt inimene, kellel piisav huumorimeel, oskab paremini hoida tasakaalus oma psüühikat.

Davies toob veel mitteagressiivse huumoriteooria toetuseks argumendi šotlaste naljatraditsioonist. Neil pole tagakiusamise ajalugu nagu juutidel, aga ometi on enda kohta ka halvustavaid anekdoote. Veelgi enam, ennasthalvustavaid nalju lõid šotlased kõige arvukamalt perioodidel, mil puudusid igasugused poliitilised konfliktid 18, Ka praegu eksisteerivad halvustavad naljad, kuigi suhtumine juutidesse vm pilatavatesse rahvastesse pole enam vaenulik Davies Samas jaapanlased, kellel on samaväärsed majanduslikud, intellektuaalsed ja kultuurilised näitajad nagu muudel rahvastel, kes enda üle nalja teevad nt juudid ja šotlasedei tee nalju ei enda ega teiste kohta Davies oletab, et jaapanlaste ühiskond on etniliste naljade tekkeks liiga stabiilne ja ülejäänud maailmast isoleeritud, nende väärtushoiakutes hinnatakse koostööd, harmooniat ja hierarhilist ühiskonda Kõik see kokku ei loo soodsat pinnast etniliste naljade tekkimiseks.

Mõnede uurijate Dundes ; Kravitz tähelepanekud viitavad sellele, et aktiivsed huumoriloome perioodid jäävad aegadesse ja ühiskondadesse, kus leidub, mille vastu võidelda nt poolakate või afroameeriklaste sisseränne Ameerikasse, iirlaste tungimine Londoni tööturule.

Igale etnilise rühma positsiooni ohustavale sündmusele järgneks siis anekdoodilaine, mis ohustajaid lubatud vahenditega materdab. Kas huumor on vahendiks, millega enda ohustatud positsiooni tagasi võita? Nalju näiliselt staatust ohustavate rühmade kohta on tõesti arvukalt, kuid C. Davies leiab, et selle põhjuseks on teised tegurid, nagu gruppide perifeerne positsioon, näiline mahajäämus jm vt C.

Daviese juhmuse-skripti tunnuseid allpool ptk 4. Huumori levik pole üheselt korrelatsioonis pingeliste situatsioonidega ühiskonnas. Davies 22 analüüsib poolakaid naeruvääristavaid anekdoote USAs ja leiab, et nende levimise kõrgpunkt jääb hoopis hilisemasse aega kui poolakate massiline sisserändamine, millal ameeriklased end põhjendatult ohustatuna võisid tunda.

Püstitub ka küsimus anekdootide ohust ühiskonnale: kas väidetavalt agressiivsed anekdoodid ajendavad Huumoriga liikmete suuruse kohta muutma oma stereotüüpe nalja objekti kohta, kas huumor võib mõjustada inimeste hoiakuid ja käitumist?

Sellele pidevalt diskuteeritavale hüpoteesile pole õnnestunud selget tõestust leida, kuigi funktsionalistliku teooria pooldajad seda meeleldi näeksid. James M. Olson, Gregory R.

Maio ja Karen L. Hobden on teinud katseid selgitamaks anekdootide mõju stereotüüpidele, kus eeloletuseks oli, et anekdoodid saavad inspiratsiooni negatiivsetest, etnilisi rühmi halvustavatest stereotüüpidest.

Uurimus ise seda eeloletust ei kinnitanud ja diskussioonis püüti ebaõnnestumist seletada katseskeemi, katseisikute valiku jne vigadega. See näitab veel Liikme suuruse jarsk vahenemine, kui juurdunud on uurijate seas eeldus, et anekdoot on agressiivne ja põhineb reaalsetel stereotüüpidel ning suudab neid mõjutada, kuigi tegelikult peaks enne eksperimendi juurde asumist vähemalt endale teadvustama kõik a priori eeldused.

Davies väidab, et naljad võivad ainult illustreerida juba varem inimeste teadvuses olevat stereotüüpi, kuid nende loomiseks või tugevdamiseks on nali liiga ambivalentne nähtus.

Teooriad, mis seovad agressiivsust huumoriga, ajavad mõnikord segi ka mängult ründava ja tegelikult agressiivse käitumise välja arvatud nt Charles R. Gruneri seisukohad, kes märgib ära mängulise agressiivsuse olemasolu naljades. Anekdoot kuulub esimesse kategooriasse.

Nalja ei tohiks käsitleda tõsise väitena. Agressiivsus pole piisav ega ka vajalik tunnus etnilise huumori tekkeks ja levikuks.

Navigeerimismenüü

Davies väidab, et etnilise nalja peale vihastamine või selle nalja agressiivseks pidamine ja kõrvaldamine nt Huumoriga liikmete suuruse kohta on sama mis termomeetri purustamine halva ilma tõttu. Materjal Töös kasutatud uurimismaterjal eesti etniliste naljade kohta katab ajavahemiku Materjali võib jagada kolmeks kogumiks: 1 varaseim kiht on Vaatluse alla võtame kogu viimase sajandi, et näha pikemal perioodil aset leidnud muutusi eesti etnilise huumori sisus ja vormis.

Materjal Eiseni "Rahva Nalja" kogudest. Kokku on seal naljuneist etnilisi Naljanditegelaste suhtelise sageduse arvutamisel kasutati võrdluseks ka Arvo Krikmanni Eesti Rahvaluule Arhiivi ERA naljandimaterjali põhjal koostatud kartogramme saarlaste, hiidlaste ja setude esinemissageduste kohta eesti naljandites üldse.

Eisen redigeeris talle saadetud tekste ja andis neile spetsiifilise stiili; see osa materjalist on kõige subjektiivsem ega peegelda täpselt tegelikku olukorda Samas ei tohiks M. Eiseni isiklikud eelistused tegelaste jaotust väga mõjutada, ja see on teema, millele analüüsi osas suurimat tähelepanu pööratakse. Materjali omapäraks on see, et iga naljanditüübi kohta leidub vaid üks tekst. See tuleneb asjaolust, et uurimuses kasutati M. Eiseni trükiseid, kus iga naljatüüp ongi reeglina esindatud üheainsa tekstiga, ja kui vaadata võrdluseks etniliste tüpaaºide esinemust arhiivimaterjalis, näeme märksa suuremat varieeruvust nt A.

Naljandeid, kus esineb mitme erineva etnilise rühma esindajaid, kes omavahel rammu ja vaimu kangust mõõdavad, sellest perioodist ei leia. Ka siis, kui naljandi tegelane on teisest rahvusest nt juuton tema ületrumpajaks või petetavaks lihtsalt mees vm etniliselt tähistamata tegelaskuju. Hilisemates perioodides seevastu leidub rohkesti nii kahest, kolmest kui isegi rohkemast eri rahvusest tegelastega nalju.

Materjal aastatest Käesolevasse analüüsi kaasatud etnilised naljad aastatest on pärit põhiliselt kahest allikast - J. Viikbergi anekdoodikogust Naeruga eilsest ja L. Krikmanni kogutud nõukogudeaegsetest naljadest. Materjal pole külluslik kokku umbes tekstikuid katab ühtlaselt kogu perioodi ja on üsna representatiivne.

Viikbergi kogu sarnaselt M. Eiseni "Rahva Nalja" väljaannetega on ühe inimese komplekteeritud anekdoodivalim, millest tulenevad omad reservatsioonid. Kuid kuna J. Viikbergi raamatusse võetud valim pärineb ta kordi suuremast käsikirjalisest anekdoodikogust ja ka raamatus on ühest naljatüübist tihti antud mitmeid teisendeid, ei tohiks raamatus esinevate etniliste tegelaste representatiivsus esindatus, sagedusvahekorrad erilisi kahtlusi põhjustada.

Tekste on J. Viikberg võimalikult vähe kohendanud, nt vigased venekeelsed vormelid on sisse jäetud just Huumoriga liikmete suuruse kohta, nagu neid kunagi ka kasutati.

Krikmanni kogus on anekdoodid kirja pandud võimalikult originaalilähedaselt, tekstid on mustandmärkmete põhjal tehtud restaureeringud, nende hulgas esineb kordusi ja variatsioone. Materjal aastatest Alates Krikmann, jätkas Liisi Laineste. Osa anekdoote, eriti erakogudest pärinevaid, millel üleskirjutamisdaatum algul puudus, on dateeritud hiljem vastavalt kogude omanike ütlustele nende nimetatud ajavahemiku põhjal genereeriti igale anekdoodile juhuslik kuupäev selles vahemikus. Olgu veel kord rõhutatud, et kui varasemate perioodide aines on esindatud peamiselt trükistes leiduvate valimitega, siis Materjalis on palju koopiaid ja mõne nalja netitekstide hulk ulatub täht-tähelt identsete koopiate tõttu enam kui 20ni.

Kui tüpoloogilisi üksusi st eri naljatüüpe oli Märgatav on mõju, mida avaldas võimalus avalikult ja tsenseerimatult anekdoote publitseerida, seda nii traditsiooniliselt raamatuna kui ka uues meedias internetis.

Netimaterjali omapära tuleneb selle avaldamise viisist - raamatuna ilmunud anekdoodid kasutavad läbimõeldud sõnastust ja sõnavara ning selles puudub spontaansus, samas kui internetimaterjalis leidub rohkesti slängisõnu, kirjavigu, kommentaare anekdootide teemadel jms müra nn written speech, Reid Ka sisus võib näha suuri muutusi vt ka 2.

Valimi moodustamine Elektrooniliselt arhiveeritud materjalist aastadmis küünib praeguseks umbes 40 tekstini, eraldati edasiseks analüüsiks etnilised anekdoodid. Koos kordustega kaasati analüüsi ca teksti. Valiku kriteeriumiks oli rahvuse nimetuse või rahvust tähistava mitteametliku, kuid äratuntava nime esinemine anekdoodis nt Ivan venelase kohta.

Eiseni naljandite statistika tehti eraldi, ilma tekste andmebaasi lisamata. Märksõnad, mille järgi otsingud sooritati, leiti kogu materjalist 40 tekstist valitud juhusliku anekdoodi põhjal, mõni väga harvaesinev etniline tähis võis jääda ka kahe silma vahele. See ettevalmistus oli vajalik anekdootide leidmisel, kus rahvust otseselt ei nimetatud, kuid selle asemel oli mõni muu lugejale äratuntav ja sagedasti esinev etniline marker, mis muidu oleks otsingus kahe silma vahele jäänud.

Selleks võib olla näiteks mõnes riigis levinud tava eristada Huumoriga liikmete suuruse kohta tegijat nalja objektist tema usuliste tõekspidamiste järgi nt protestandid ja katoliiklased, juudid ja kristlased.

Poliitilised anekdoodid arvati enamasti etniliste anekdootide kategooriasse, kui neid esindavad rahvused olid selgelt markeeritud. Eesti materjalis on poliitilised anekdoodid etnilistega lahutamatult seotud, eriti nõukogudeaegses naljakihis. Davies väidab, et Ida-Euroopa riikides pole olnud etniliste anekdootide traditsiooni ja neid asendasid poliitilised anekdoodid.

Nii äärmuslik olukord kindlasti polnud, kuid vastab tõele, et poliitilise alltekstita V. Raskini mõttes tõelisi etnilisi nalju tehti väga vähe ja väheste rahvaste kohta nt šotlased, prantslased, gabrovlased. Tulemuste kallutatust poliitiliste naljade kaasamisel ei teki, sest tegu on eesti materjali eripäraga, mida on oluline tähele panna ja millega peabki arvestama ka analüüsis.

Logi sisse

Tänapäeval on tehniliselt lihtne absurdsete naljaparoodiate tootmine tegelassiltide vahetamise teel. Sellistes anekdootides tavaliselt puuduvad etnilised skriptid üleüldse ja põhiliseks naljamehhanismiks on originaalskripti ning kultuurikonteksti tundmine ja sellega mängimine. On vaieldav, kas alljärgnev on etniline anekdoot, kuigi käesolevas uurimuses on seda etnilisena käsitletud: Mida mojutab liikme suurenemine Vasjale: "Tahad ma räägin sulle uue anekdoodi?

Kolmest neegrist. Etnilisel huumoril ja katastroofihuumoril on samuti raske vahet teha. Poliitilistel konfliktidel on alati etniline foon, viimasel ajal on kõige enam esiplaanil olnud ilmselt läänemaailma ja iraaklaste ning ka praeguseks juba veidi aegunud Ameerika ja tema poliitiliste liitlaste ning Huumoriga liikmete suuruse kohta Qaeda vaheline arveteklaarimine.

Päevakajalised konfliktid ärgitavad nalju looma Ellisja sel moel tekivad anekdoodid, mis viitavad eelkõige konfliktile, aga sellega kaasnevalt ka etnilistele rühmadele, kelle vahel konflikt tekkis. Päevapoliitiliste sündmuste kohta terrorism, Euroopa Liidu laienemine jms luuakse uusi anekdoote ka Eestis. Kui neis leidus viiteid etnilistele rühmadele, käsitleti neid etniliste anekdootidena: Rahvamass.

Naisterahvas pillab paki. Te kaotasite paki! Järgneva absurdianekdoodi variatsiooni etnilisus antud juhul juhuslikult rootslastega seotud on veelgi juhuslikum kui eelmisel näitel ja seetõttu ei võtnud ma seda oma uurimuses analüüsitava materjali hulka. Siin on otsustav anekdoodi võimalik algvariant, mis teisel juhul kuulub selgelt klassikaliste absurdianekdootide hulka: Kaks laeva sõidavad.

Üks vajub põhja ja teine oli ka rootsi oma www. Internet folkloorse materjali allikana Anekdoodikogumine internetis muutub uurijale kasulikumaks ja isegi möödapääsmatuks, kui seal leiduvad kogumid täienevad.

Internetihuumoril on jooni, mis puuduvad suuliselt levivatel anekdootidel vt Ellis : need võivad olla pikemad nt nimekirjad kümnest põhjusest, miks õlu on parem kui naineneis võib olla visuaalne komponent, mida suulise esituse korral kandis miimika ja ºestikulatsioon ja mida nüüd antakse edasi graafiliste vahenditega nt lahendus küsimusele tuleb alles siis, kui meili lõppu jõutaksejutustaja isikul ja tema esinemisel pole nii suurt tähtsust kui reaalse suhtluse käigus toimuvas anekdoodirääkimises jne.

See osutab, et on tekkinud vajadus anekdootide uute kogumis- ja analüüsimeetodite järele. Varsti pärast interneti loomist ja populaarseks muutumist sai sellest ka folkloristide, etnoloogide, fraseoloogide, sotsioloogide ja teiste humanitaarteadlaste rikkalik materjaliallikas.

Uurimustes võeti internetti kui pidevalt täienevat ja dünaamilist allikat, kust saab vähese vaevaga huvitavat algmaterjali edasiseks süvaanalüüsiks.

Vähem leidub käsitlusi, milles tähelepanu all on omakorda internetiuurimused ise ning mille eesmärk on teoreetilistele ja praktilistele probleemidele osutamine ja nende sõnastamine edasisteks töödeks.

Algmaterjali kogumise allikana aktsepteeritakse internetti ilma reservatsioonideta, kuid edasist uurimust jätkatakse tavaliselt siiski konventsionaalsete meetodite ja valimitega. Tõsi on see, et internetis leiduv materjal on väga kirju, kiiresti kättesaadav, kuid ka laialivalguv ja häviv, mis võib muuta eesmärgid hajusaks. Samas on väär arvata, et internet pole teaduslikuks uurimistööks piisavalt "tõsine" koht.

Tuleb tähelepanu pöörata kas või sellele, et internetikeskkonna eripära on loonud uusi suhtlusmudeleid CMC ehk computer mediated communication on tänapäeval tugev uurimisvaldkondmida peab uurima just internetis leiduva materjali põhjal Smith b; Baym ; Kirshenblatt-Gimblett ; Hine Internetihuumori uurimine on üks võimalikest lähenemisnurkadest nimetatud praktilistele probleemidele.

Seda enam, et huumor mängis olulist osa interneti praeguseks tohutu ulatuse saanud laienemisprotsessis. Kuigi internet loodi kitsale ringile asjakohase info edastamiseks, kasvas selle populaarsus kiiresti ja selle sisu muutus koos populaarsuse suurenemisega meelelahutuslikumaks Kirshenblatt-Gimblett Uute kommunikatsioonivõimaluste kasutamine on alati olnud osaliselt "mitteotstarbeline", ajendades proovima, mida muud põnevat ja lõbusat tehnika abil teha saab.

Näiteks Ja huumor ilmselt just seksi kõrval, nagu seda ilmekalt väljendab eelnev näide on meelelahutuse esmane vorm. Järgnevalt kirjeldan internetimaterjali kasutamisega seonduvaid probleeme, nt internetis leiduva materjali kogumist, arhiveerimist, hilisemat töötlemist jm.

Et artikli teemaks on eelkõige eesti etniline huumor ise, mitte selle kogumisega seotud probleemid, ei pretendeeri autor täieliku metodoloogilise raamistiku loomisele, vaid pigem osutab ettetulnud probleemidele, elektroonilise materjali nähtavatele eelistele ja võimalikele puudustele. Staatiline ja dünaamiline materjal Internetis leiduv materjal jaguneb sotsiaalse interaktsiooni võimaluste järgi kaheks: staatiline ja dünaamiline Krikmann Anekdoote leidub nii staatilistel kui ka dünaamilistel internetilehekülgedel.

Staatilisel materjalil puudub interaktiivne reageerimisvõimalus. Staatiline sait on kumulatiivne ja seal leiduv materjal kasvab ühe inimese või piiratud rühma töö tulemusel. Sellelt leiduva materjali saab lihtsa kopeerimise abil andmebaasi sisestada Huumoriga liikmete suuruse kohta selle protsessi juures pole põhimõtteliselt vaja kasutada abiprogramme. Küsitav on staatiliste saitide unikaalsus ja sisuline väärtuslikkus, sest sageli on näiteks naljalehekülg loodud vaid käeharjutuseks, et arvuti ja interneti võimalusi tundma õppida.

Naljad võivad olla kopeeritud in corpore ilma omapoolse mõtestamiseta kellegi teise koduleheküljelt, võttes uurijalt võimaluse isegi valikupsühholoogiliste aspektide Liikme suurused rahulikel tingimustes juurelda Krikmann Pauline Greenhill on uurinud xerox-lore'i ja väidab, et vaatamata tehnoloogia paindumatusele leiavad inimesed viise loovuse rakendamiseks, varieerides sisu ja kohandades seda vastavalt oludele, kuid eesti staatilistelt saitidelt korjatud anekdoodimaterjal seda väidet ei toeta.

Kui aga tegemist on teiste saitidelt teadlikult valitud anekdootidega, on materjal väärtuslik: selle abil saab otsustada, millised anekdoodid tunduvad inimestele kopeerimisväärsetena, st vastavad n-ö hea anekdoodi kriteeriumidele.

Jaan Tõnisson

Dünaamiline allikas on interaktiivne. Sellised on näiteks jututoatüüpi naljaportaalid, kuhu enamasti anonüümsed portaalielus osalejad saadavad anekdoote vt ka graafikuid eesti dünaamilisest anekdoodiportaalist www. Ka dünaamilistest saitidest jääb jälg, mida folkloristid materjalina edukalt kasutada saavad.

Seal toimuv meenutab reaalset vestlust vt ka Ong uuest teisesest suulisusest; Reidmis toimub ilma uurijapoolsete piiranguteta ja on avatud hilisemale analüüsile.

Uurijat huvitava info kogumine ja arhiveerimine dünaamilistelt saitidelt võtab vähem aega ja energiat, kui selleks rakendada spetsiaalseid programme.

Eriti kui tegemist on aktiivselt kasutatava portaaliga, võib sinna lisanduda päevas kümneid või sadu uusi sissekandeid, mille käsitsi ülesotsimine ja kopeerimine võtaks liialt kaua aega.

Selleks kirjutatakse skript, mis muudab protsessi n-ö igavad etapid automaatseks - otsitakse üles nõutud portaali de lt viimasest korrast lisandunud kommentaarid, artiklid, naljad vms, kopeeritakse need andmebaasi koos vajaliku paratekstiga nt saatja nimi, kuupäev, kellaaeg, portaali aadress jms.

Puudujäägina peab nimetama seda, et sageli puuduvad informandi isikuandmed, mis on folkloori traditsioonilisel kogumisel enamasti väljauuritavad.

Materjali sisuline süstematiseerimine nõuab juba uurija sekkumist, kuid elektroonilises andmebaasis on ka kategoriseerimist üsna lihtne teostada. Kui tegu on suurte andmehulkadega, võib siingi kasutada programmeerimise võimalusi ja nt rühmitada sarnased anekdoodid eelnevalt väiksematesse kogumitesse. PostgreSQL-il, mille abil hallatakse ka eesti kaasaegsete anekdootide andmebaasi, on veebipõhine kasutajaliides, mis päästab põhiliste operatsioonide tegemisel ka sql-käskude päheõppimisest; keerukamate funktsioonide teostamisel tuleb nende tundmine siiski kasuks.

Elektroonilise algmaterjali eelised Internetist kogutud materjali elektrooniline kuju annab talle mõned eelised kirjaliku, paberkandjal oleva materjali ees Paccagnella Muidugi võib ka paberile kirjutatud arhiivimaterjali muuta elektrooniliseks andmebaasiks, kuid see nõuab palju lisatööd. Igatahes saab elektroonilise materjali analüüsimisel kasutada kvantitatiivseid meetodeid, et iseloomustada suuremaid ajalisi, ruumilisi trende andmehulgas. Uurija võib käsitleda materjali leviku statistikat ja esitada tulemused kaardil või analüüsida folkooriºanri "laineid" pikemaajalises plaanis.

Alati tuleb uurimuse kaalukusele kasuks kvalitatiivne analüüs, milleks on olemas ka mõningaid elektroonilisi abivahendeid kontentanalüüsi programmidest nt Intext, kompleksse materjali multimeedia; visuaalne ja tekstiline materjal jaoks, Nvivo jtkuid mille tavapärasemaks vahendiks on kvantitatiivse analüüsi põhjal välja valitud materjalilõikude süvaanalüüs.

Luciano Paccagnella väidab, et CMC Computer mediated communication on valdkond, mis võib ületada Huumoriga liikmete suuruse kohta uurimismeetodi dihhotoomia ja aitab saada üle valehäbist nende eklektilisel kasutamisel. Eesti internetihuumor väärib mitmel põhjusel erilist tähelepanu. Esiteks on seal leiduva materjali hulk, kui uurimisobjekt on valitud, mõõdukalt piiratud võrreldes ingliskeelse või venekeelse internetimaterjaliga.

Selline hõlmatavus annab hea ülevaate probleemist või huviobjektist ja võimaldab saavutada mitmekülgse ja peaaegu täieliku pildi materjalist. Näiteks võib huvipakkuva materjaliga lehekülgi pidevalt jälgida ja seal leiduvat regulaarselt andmebaasi salvestada. Suuremaid ja olulisemaid andmekogumeid on raske mitte märgata; väiksemad saidid on teemade järgi kategoriseeritud Eesti-siseses otsimootoris www. Internetihuumor ja anekdoodipärimuse tulevik Siinse uurimuse üheks objektiks on tänapäeval internetis leiduvad naljad.

Pärast William Novak ja Moshe Waldoks täheldavad, et Huumoriga liikmete suuruse kohta rääkimine hakkab kaotama populaarsust - võib-olla on nüüdseks saavutatud tõeline madalseis? Antud uurimuse kontekstis on see küsimus aktuaalne ja vajalik, sest suurem osa uurimuse materjalist koosneb Suurenda peenise 2 3 cm vorra netinaljadest, mis sisuliselt võivad küll kattuda varasematel aastakümnetel räägitud anekdootidega, kui anekdootide rääkimine oli veel reaalne praktika, kuid mille kasutamisest praegu väljaspool virtuaalset leviala andmed puuduvad.

Kas anekdoote üldse räägitakse väljaspool internetti, kus neid on mugav ringlema lasta? Bill Ellis uuris Eesti noorte ilmselt populaarseima portaali www. Sain tulemuseks, et noored huvituvad anekdootide kirjutamisest ja lugemisest - vastuseks palvele kirja panna viimase aja lemmikanekdoot, saadeti kahe kuu jooksul ligi vastust, mõnel päeval isegi kümneid korraga. Huvipakkuv oli ka ühe rate. Sellele järgnenud arvuka järelkaja analüüsist selgus, et 27 arvamuseavaldajast pidas valdav enamik 24 ettepanekut väga heaks mõtteks.

Kahjuks otsustati, et naljanurga idee ei lähe kokku rate. Lisaks sellele oleks antud portaalis võimalik saada lisainformatsiooni kasutajate kohta vanus, elukoht, enda iseloomustus jmsmida nt Delfi Naljaleht ei võimalda.

Selliselt omandatud demograafilist infot tuleks aga igal juhul käsitleda kui tinglikku, sest Liige suurendab raamatuid, et www. Internet võimaldab mängida identiteediga Paccagnella ; Bechar-Israeli Ma ei olnud üllatunud, kui leidsin, et on olemas uurimusi ja juhtumiuuringuid, mis toetavad huumori eeliseid tööl.

Siin on mõned, mida pidasin kõige huvitavamaks: Huumor võib ära hoida tööpõletust, mis on oluline, kui töötate tunnise nädala jooksul, midagi, mis võib aidata teil lüüa kohalikul baristil, et kolmekordne kofeiinivaba soja macchiato suhkruvaba sarapuupirupiga ei oleks korralikult ette valmistatud. Mu sõber ütles, et tema ülemus teda kunagi ei kuula. Vähemalt arvab ta, et tema ülemus ütles!

1. Tegelased eesti etnilises huumoris - txt
2. Vooremaa Poliitika ja huumor kuulugu kokku
3. GRUPI JääMURDJA KüSIMUSED - ÄRI -
4. See on lihtteksti versioon, vaata siit.
5. Suurenenud liikme kuni 50 cm
6. Kuidas kiirustada
7. Huumor noortes ja noorte ümber
8. Huumor noortes ja noorte ümber - 22resto.ee (VANA) : 22resto.ee (VANA)

Homer Simpson ütles kord: "Ma arvasin, et mul on isu hävitamise järele, aga ma tahtsin ainult klubi võileiba. Mu sõber ütles oma ülemusele, et tal tuleb palka tõsta, kuna tema järel oli veel kolm ettevõtet. Ülem küsis, millised ettevõtted, millele mu sõber vastas elektri- telefoni- ja gaasiettevõttele. Selle aja jooksul olen jälginud, kuidas huumor töökohal ja üldiselt on arenenud.

Siin on näide suurepärasest naljast, mis sobib töökoha jaoks: Tüüp läheb töövestlusele ja istub ülemusega maha. Ülem küsib temalt: "Mis on teie arvates teie halvim omadus? See ei ole seksistlik intervjueeritav võiks olla mees või naine ja nalja ei muudetaks vähimalgi määralpoliitiline, pahatahtlik, religioosne, homofoobne, ksenofoobne ega sisalda riietusruumi ega vannitoa huumorit.

Enne kui asun oma järgmise põhjuse juurde, soovitan lugupidavalt, et kui räägite nalja või mõtlete tööl lustlikule olukorravaatlusele, on mõistlik see enne sisemise filtreerimisprotsessi abil läbi viia, enne kui otsustate jagada teie komöödiageenius teistega. Kui see on nii naljakas ja peate lihtsalt kellelegi seda ütlema, esitage see hilisemaks ajaks ja rääkige sellest oma kassile, koerale, kalale või sõbrale väljaspool tööd, kes hindab ja mõistab teie ainulaadset huumorit.