Mojutab liikme suuruse kontseptsiooni jaoks,
Aitab säilitada üksuste valmisolekut ülesannete täitmiseks, korraldab üksuste, piirkondade, tegevuste või baaside kaitset nende efektiivsust kahjustavate tegevuste vastu. Fakt, et Prantsusmaa seda strateegiat kunagi heaks ei kiitnud ja Kaitseplaneerimiskomitee s.
Üritus oli esimene Ühingu vabatahtlikele mõeldud õppepäevade sarjast, mille käigus noored vabatahtlikud läbivad põnevaid ja arendavaid koolitusi, et tulevikus panustada Ühingu suurprojektidesse. Järgmine õppeüritus toimub noortele Kõigil on võimalik esitada strateegilise kontseptsiooni koostamisel osalevatele ametnikele oma küsimus, millele internetis videosessiooni käigus vastuseid leida üritatakse Kõigil huvilistel on võimalik kaasa rääkida NATO uue strateegilise kontseptsiooni loomisel.
Kõigil on võimalik esitada strateegilise kontseptsiooni koostamisel osalevatele ametnikele oma küsimus, millele internetis videosessiooni käigus vastuseid leida üritatakse. Eelmine taoline videosessioon leidis aset Järgmise videosessiooni jaoks saab juba küsimus esitada NATO strateegilise kontseptsiooni avalikus foorumis. Allikas: Albright: Strateegiline konseptsioon peab NATO tugevust maksimaalselt ära kasutama Kõneledes ligi liikmelisele kuulajaskonnale, mis koosnes arvamusliidritest ja politiikakujundajatest, käsitles endine USA riigisekretär laia väljakutsete spektrit, millega transatlantilisel liidul tuleb tegeleda, pöörates erilist tähelepanu alliansi uuele strateegilisele kontseptsioonile ja tulevastele operatsioonidele.
Liitlased on oma Mõni liitlane võib Iraagi sõda kasutada selleks, et tõsta uuesti päevakorda vastuolud seoses alliansipoolse jõu kasutamise õiguslikkusega Peale selle on kaheldav, et liitlased suudavad artikli 5 kohaldamisalast välja jäävates eriolukordades jõu kasutamiseks vajaliku ÜRO Julgeolekunõukogu loa küsimuses jõuda parema kompromissini kui Strateegiline kontseptsioon väljendab konsensust, mitte ei loo seda.
Liitlased on põhiohtude, nimelt terrorismi, mittetoimivate riikide ja massihävitusrelvade leviku käsitlemises teel suurema transatlantilise ja Euroopa-sisese konsensuse poole. Need suured muutused julgeolekukeskkonnas ja nendest tulenevad alliansi uued ülesanded viivadki ilmselt omal ajal uue strateegilise kontseptsiooni koostamiseni. Praegu on siiski pakilisem jätkata uue konsensuse loomist julgeolekunõuete, alliansi ülesannete ja vastavate sõjaliste võimete küsimuses.
Strateegilise kontseptsiooni edukaks muutmiseks on vaja, et liitlased oleksid ühel meelel uue kontseptsiooni vajalikkuses ning selliseks ettevõtmiseks piisavalt valmis. Kui käivitada strateegilise kontseptsiooni muutmise protsess praegusel ajal, mil poliitiline kontekst ei ole selleks veel küps, võib see töötada vastu konsensuse saavutamisele ning Liitlased on strateegilist kontseptsiooni seni muutnud ainult siis, kui nad on olnud veendunud sellise raske ülesande vajalikkuses ning selles, et poliitiline kontekst soosib positiivse tulemuse saavutamist.
Varasemate strateegiliste kontseptsioonidega on tähistatud toimiva konsensuse saavutamist, kasutades kestvate erimeelsuste varjamiseks vajaduse korral kunstipäraselt kahemõttelist sõnastust. Liitlased leiavad üksmeelselt, et Tegelikult ei olegi eriti midagi, mida allianss ei suuda saavutada seetõttu, et puudub ajakohastatud strateegiline kontseptsioon. Alliansi põhimõtted on kirjas ju kõikides Põhja-Atlandi Nõukogu kinnitatud dokumentides, mitte ainult strateegilises kontseptsioonis.
Seepärast ongi liitlased saanud tegeleda julgeolekukeskkonna muutumisega täiel määral, isegi ilma uue strateegilise kontseptsioonita. Liitlased on mitmes hiljutises terrorismiohtu analüüsivas dokumendis määratlenud tegevuskavu ja võimenõudeid.
Vaevalt et uus strateegiline kontseptsioon toob uusi tuuli ELi-NATO suhetesse või alliansi sõjalisse ümberkujunemisse.
Praegu kehtiva strateegilise kontseptsiooni heakskiitmise ajal oli Euroopa Liit alles hakanud formuleerima oma julgeoleku ja kaitsepoliitikat ning näis, et Lääne-Euroopa Liit võib oma tähtsust säilitada. Kuid samal ajal kiitsid liitlased Teisiti öeldes ei ole Vaatamata sellele, et Liitlaste poolt Kuna sisuline vajadus selle järele puudub, on arusaadav, et liitlaste valitsused suhtuvad tõrksalt uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamise mõttesse ehk protsessi, mis hetkel tõenäoliselt erimeelsusi suurendaks.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et on kaalukaid põhjusi, miks uue strateegilise kontseptsiooni koostamine ei ole liitlaste prioriteetide hulgas tähtsal kohal.
Nii Sündmused, nagu Euroopa Kaitseühenduse lagunemine NATO peasekretärile Jaap de Hoop Schefferile on väidetavalt kõige südamelähedasem soov muuta allianss poliitilisemaks organisatsiooniks, asetades selle sõjalise ümberkujundamise dünaamilisemasse poliitilisesse konteksti. Ma jagan seda nägemust ja soovin, et NATO oleks parim transatlantiliste debattide foorum, kus liitlased arutavad kõiki julgeoleku ja kaitseküsimusi ning mitte ainult olukordi, millesse sekkumist NATO kaalub.
HNS-i planeerimisel tuleb arvesse võtta tsiviilressursside maksimaalset kasutamist. Eesti kaitsejõud ei loo omale võimekust, mis on olemas tsiviilsektoris.
- Nende operatsioonide läbiviimine eeldab, et riik, kelle territooriumil operatsioon toimub või kelle territooriumil asetsevad operatsioone läbiviivad NATO väed, osutab nendele vägedele vajalikku toetust.
- Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse kontseptsiooni kinnitamine – Riigi Teataja
- NATO uus strateegiline kontseptsioon – EATA – Eesti NATO Ühing
Tuleb rõhutada, et finantsdetailide kokkuleppimine HNS-i plaanis enne vägede missioonile saatmist ja vastuvõtmist on väga oluline. Hindamine: HNS-i plaanid ja dokumendid vaadatakse perioodiliselt läbi, hinnatakse nende vastavust operatiivplaanidele ja võetud rahvusvahelistele kohustustele ning vajaduse korral neid muudetakse.
Hinnatakse ka HNS-i ülesannete täitmisega seotud rajatisi ja vajaduse korral koostatakse nende vajalikule tasemele arendamise kavad. Harjutamine: Eesti kaitsejõud kontrollivad vastavalt oma väljaõppeplaanidele perioodiliselt HNS-i alast võimekust, plaane ja protseduure. HNS-i planeerimisprotseduurid HNS-i planeerimine, olgu siis valmisolekuplaanide, kriisireguleerimisoperatsioonide Crisis Response Operations — CRO või õppuste jaoks, on interaktiivne protsess, mis peab lähtuma situatsiooni ühesest mõistmisest ja tõenäoliselt saada olevatest ressurssidest.
HNS-i planeerimisel tekkinud vajadus võtta suund strateegilisele lähenemisele nõuab tugevat koordineerimist NATO strateegiliste ülemjuhatajate Strategic Commanders — SC poolt, et sõlmida rohkem üldisi kokkuleppeid, mis on kasutatavad mitmete operatsioonide ja harjutuste läbiviimisel.
Sageli võib ette tulla juhuseid, kus ühe vastuvõtva riigi käest vajab toetust suur hulk saatvaid riike. Eeltoodud põhjustel nõuab planeerimisprotsess tegevuste dubleerimise vältimiseks koordineerimist. Tuleb luua ka mojutab liikme suuruse kontseptsiooni jaoks, mis tagaks üldiste plaanide uuendamise vastavalt nende kasutamisel saadud kogemustele. HNS-i planeerimine tuleb läbi viia operatiivplaneerimisega samaaegselt ja koordineeritult.
Kui algab planeerimine spetsiifilise operatsiooni või kriisireguleerimisoperatsiooni CRO jaoks, vaadatakse sellekohased vastuvõtva riigi toetuse korraldused Host Nation Support Arrang ements — HNSA läbi ja muudetakse vastavaks konkreetse missiooni nõuetele. On väga oluline, et HNS-i planeerimine oleks täielikult integreeritud Kuidas suurendada liiget ja erektsiooni planeerimise protsessi.
Olemaks efektiivne, peab HNS-i planeerimine hõlmama kõikide tasemete staape ja kõikide osalevate riikide esindajaid. Kontaktisikule tuleb anda kõikide osaliste vahendamiseks ja oma riigi nimel rääkimiseks vajalikud volitused. Koordineerimine on vajalik jõupingutuste harmoneerimiseks ja planeerimisprotsessi läbinähtavaks muutmiseks, mille tulemuseks on maksimaalne ökonoomsus nii planeerimiseks vajaminevas ajas kui ka vajalikes ressurssides.
Lisaks aitab see koondada planeerimisprotsessis osalevate staapide jõupingutused. Eluliselt vajalik on vastuvõtva riigi toetuse korralduste HNSA väljatöötamisel staapide logistika, õigus- ja finantsstruktuuride tihe koostöö nii staabisiseselt kui ka vastuvõtva riigi HNsaatva riigi SN ja asjaomase sõbraliku väejuhi staabi vahel, samuti ka rahvusvaheliste läbirääkimiste käigus.
Samaaegselt selle tööga säilib vajadus olla kursis pidevalt areneva operatiivplaaniga, et tagada sellele HNS-i kontseptsiooni toetus.
I built a Cabin in 2020 - Start to Finish
Lõpuks, operatsiooni alates, peab staap jätkama HNS-i jälgimist, tagamaks lepetest kinnipidamist ja reageerimist prioriteetide muutumisele. Erinevateks operatsioonideks taotletava HNS-i olemus võib suuresti erineda tulenevalt vajadustest konkreetsetes olukordades.
Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse kontseptsiooni kinnitamine
Sel põhjusel tuleb alusdokumentide väljatöötamisel saavutada tasakaal nende üldisuse ja detailsuse vahel. Alusdokumendid on järgmised: a. Dokument vastuvõtva riigi toetuse korralduse HNSA väljatöötamiseks vajaliku haldamisstruktuuri mis hõlmab kõiki asjas osalevaid pooli moodustamise kohta. HNS-i osutamise põhiprintsiipe kajastav dokument. Dokumendid, mis täpsustavad osutatavat HNS-i kaasa arvatud rahaline maksumus ja detailsed täitmise protseduurid sõltuvalt tegevuspaikadest tavaliselt rakenduskokkulepe JIA.
Operatsioonide ja õppuste planeerimisel kasutatakse omandatud kogemuste alusel väljatöötatud viie-etapilist planeerimisprotsessi, mida kirjeldatakse käesoleva kontseptsiooni 3. Iga planeerimisstsenaariumi puhul ei ole vaja kõiki etappe läbida. Kõige keerulisema planeerimisstsenaariumi — rahuaegsete valmisolekuplaanide — koostamise puhul on tähtsaimad protsessi esimesed kolm etappi, mille käigus luuakse detailne vajaduste taotlus SOR ja rakenduskokkulepped JIA. Etappide 4 ja 5 täideviimist alustatakse alles siis, kui on kavas valmisolekuplaan aktiveerida.
- Kuidas teada saada mees, mida liige
- Uha suurendamine Milline arst
- Liikme mootmed 1 cm
- Liige 16 cm normaalne suurus
Samas on tõenäoline, et teatud kriisistsenaariumide planeerimisel ei ole alati otstarbekas kõiki etappe üksteise järel läbida. Lisaks võidakse HNS-i lepete väljatöötamise kiirendamiseks mõnikord protsessi lihtsustada ja näiteks võimalusel mõned etapid ära jätta või töötada mitmega samaaegselt.
HNS-i planeerimisüritused Täielik planeerimisprotsess koosneb viiest etapist.
Kõigil huvilistel on strateegilise kontseptsiooni kodulehele võimalik kirjutada küsimusi ja kommentaare. Seekord ootavad eksperdid avalikkuse arvamust muudatustest, mida vajaksid NATO struktuur, kaitsejõud ja kaitsevõimekus. Küsimused ja kommentaarib palub NATO kirjutada strateegilise kontseptsiooni internetifoorumissekus need paneelil osalevate ekspertideni jõuavad. Uus strateegiline kontseptsioon arvestab muutunud julgeolekuolukorra ning nüüdisaegsete julgeolekuriskide, muuhulgas terrorismi, piraatluse, kliimamuutuste ja energiavarude vähenemisega.
Etapp 1. Missiooni analüüsi tulemusel määratleb NATO väejuht esmalt kõige üldisema HNS-i vajaduse, mis toetab tema staabi poolt väljatöötatud valmisolekuplaane, samuti arvestades saatvate riikide SN kui neid on võimalik määratleda vajadust HNS-i osas.
Kui võimalik, määratakse vajamineva toetuse tüüp ja ulatus, samuti HN-i üldine võimekus ja soov sellist toetust osutada. Välja arvatud väga väikeste õppuste puhul, töötatakse tavaliselt välja vastastikuse mõistmise memorandum MOU kui strateegilise ülemjuhataja SC ja HN-i vahel on olemas üldine MOU, võib kasutada seda.
Etapp 2. Etapp 3.
Lisaks koostab komitee oma vastuvõtvat riiki HN esindava te liikme te juhtimisel üldise plaani selle kohta, millist toetust on vastavalt esialgsetele taotlustele initial SOR võimalik osutada. Töötatakse välja tehniline kokkulepe TA 2. Etapp 4. Tutvumiskäigud vastuvõtvasse riiki viiakse läbi ühis- ja ühendalustel combined and joint basiskaasates erinevaid riike ja väeliike.
Etapp 5. HN täidab JIA lisad, näidates ära, millistel alustel taotlusi täidetakse, kaasa arvatud teave selle maksumuse kohta.
JIA-s kirjeldatakse ka tegevuspaikadest sõltuvate toetuse osutamise protseduuride üksikasju.
Rakenduskokkuleppe allkirjastamine lõpetab HNS-i planeerimisprotsessi. Seetõttu ei ole siin kirjeldatud mitte ainult Eesti kui vastuvõtva riigi funktsioone, vaid on üldiselt ära toodud ka saatvate riikide ja NATO väejuhi kohustused ja ülesanded.
Kuigi vastuvõttev riik HN ja saatvad riigid SN osalevad protsessis aktiivselt ja konstruktiivselt, on Eesti-poolse toetuse planeerijatele tähtis teada, millised vastutusalad ja ülesanded kuuluvad NATO väejuhi pädevusse. Ta kindlustab nende fondide piisavuse ja otsib puudujääkide puhul lisarahastamise võimalusi. Samuti kindlustab ta HN-ile selle HNS-i rahalise hüvitamise, mis kuulub ühisrahastamisele; 13 omab õigust nõuda ettekandeid nende HNS-i varude kohta, mis on vastuvõtva riigi HN poolt määratud ja kokku lepitud toetamaks NATO juhtimise all olevaid vägesid.
NATO väejuht määrab ettekande formaadi, sisu ja esitamise sageduse, konsulteerides selleks eelnevalt HN-iga; 14 määrab HNS-i osutamise prioriteedid ja lahendab toetuse osutamisega seotud konfliktsituatsioonid.
Eesti kui vastuvõtva riigi kohustused ja ülesanded Kaitseministeerium on HNS-i osutamise planeerimises juhtministeerium ja kannab HNS-i planeerimise ja koordineerimise eest üldist vastutust. Kaitseministeeriumil on kohustus koordineerida HNS-i planeerimist ja täideviimist kõigi asjasse puutuvate ministeeriumide ja ametkondadega.
Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevad kohustused ja ülesanded on toodud järgnevas loetelus, mis ei ole lõplik: 2. Kaitseministeeriumi ja allasutuste kohustused ja ülesanded 2. Kaitseministeerium: 1.
Koostab HNS-i poliitilised juhised ja määrab lõppeesmärgi ning ülesanded. Töötab välja Eesti HNS-i planeerimise ja täideviimise protsessi põhimõtted ja protseduurid. Teostab kontrolli HNS-i tegevuste üle. HNS-i juhtkomitee peab koosnema Kaitseministeeriumi ja asjakohaste ametkondade esindajatest. Taotleb HNS-i ja peab asjakohaseid läbirääkimisi.
Peab välisriikide asjaomaste esindajatega läbirääkimisi vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks missioonile saadetavatele Eesti üksustele neile operatsioonide piirkonnas vajaliku toetuse ja teenuste osutamise tagamiseks. Peab läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks Eestisse saabuvatele sõbralike riikide vägedele HNS-i osutamiseks.
See hõlmab ka Eesti võimekuste ja piirangute hindamist toetamaks HNS-i taotlusi ning õigust läbirääkimisteks kehtivates lepetes muudatuste tegemise üle vastavalt operatiivolukorrale.
Valmistab ette Kaitseministeeriumi eelarve lisataotlusi toetamaks HNS-i tegevusi. Esitab Vabariigi Valitsusele soovitusi selle kohta, milline kaitseväe ja tsiviilinfrastruktuur on vajalik HNS-i osutamiseks ning millised parendused on vajalikud infrastruktuuri NATO standarditega vastavusse viimiseks.
Vaatab üle õigusaktide muutmise ja plaanide koostamise vajaduse, et aidata kaasa tsiviilressursside kasutamisele HNS-i ülesannete täitmisel. Osutab väejuhile abi õigusküsimustes. Planeerib ja haldab HNS-ile ressursside määramist.
Loob HNS-i andmekogu ja haldab seda. Töötab välja vägede vastupidavuse sustainment prioriteedid ja ressursid. Planeerib ja hangib kaitseväe rahu- ja sõjaaja varustuse ja logistilise infrastruktuuri vajaduste toetamiseks vajalikud ressursid. See hõlmab ka vastuvõtva riigi toetust, operatsioonidel olevate vägede vastupidavuse prioriteetide määramist ja koordineerimist sõbralike riikidega ning vastavate ametivõimudega.
Planeerib vastuvõtva riigi poolt osutatavat meditsiinilist toetust. Määrab kindlaks meditsiinilise toetuse põhimõtted, et luua suutlikkust osutada taotletavat meditsiinilist toetust. Koordineerib sellekohaseid plaane Sotsiaalministeeriumiga. Kaitsejõudude Peastaap: 1. Koostab Kaitseministeeriumi poolt antud HNS-i alaste poliitiliste juhiste, lõppeesmärgi ning ülesannete põhjal kaitseväe tegevuskavad.
Eesti üksuste missioonile saatmisel taotleb HNS-i ja peab vastavaid läbirääkimisi.