Liikme uleandmine

Vastavalt võlaõigusseaduse § lõikele 1 peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. MTÜde seadus näeb ette, et alla kirjutavad protokollile koosoleku juhataja ning protokollija ja protokolli lahutamatuks lisaks on koosolekul osalenute nimekirja ärakiri — koopia, foto, skann. Volikirja kirjutab sõiduki omanik või registreerimistunnistusele kasutajana kantud juriidilise isiku esindaja või füüsilisest isikust ettevõtja. Aita Nõuded riigi esindajale 1 Riigi esindajad äriühingu ja sihtasutuse nõukogus ning mittetulundusühingu juhtorganis võivad olla riigiametnikud ja teised asjatundjad, kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kasutatakse juhul, kui soovitakse üle anda poolte kokkuleppe nt töövõtulepingu alusel tehtud tööd ja tööde juurde kuuluvad dokumendid nt töö käigus koostatud dokumendid.

Lühikokkuvõtted Dokumentide üleandmine: kes vastutab?

Seaduse reguleerimisala 1 Käesolev seadus sätestab Eesti Vabariigi edaspidi riik aktsionärina, osanikuna, asutajana või liikmena aktsiaseltsides, osaühingutes, sihtasutustes või mittetulundusühingutes edaspidi koos nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud osalemise korra ning riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute ja nende tegevuse erisused.

Kohaldamise erisused 1 Välisriigis registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute asutamisele ja riigi osalemisele nendes kohaldatakse käesolevat seadust, arvestades Euroopa Liidu ja välisriikide õigusaktides ning Eesti Vabariigi poolt välisriikidega sõlmitud lepingutes sätestatut.

Dokumentide üleandmine: kes vastutab?

Aktsiate ja osa valitseja 1 Riigile kuuluvate aktsiate või osa valitseja on ministeerium või riigitulundusasutus. Kui aktsiate või osa valitseja on riigitulundusasutus, on käesoleva Liikme uleandmine kohaldamisel ministri õigustes riigitulundusasutuse nõukogu.

Aktsiate ja osa valitseja määramine 1 Riigi osalemisel äriühingus aktsionäri või osanikuna määrab Vabariigi Valitsus riigile kuuluvate aktsiate või osa valitseja, arvestades vastava ministeeriumi või riigitulundusasutuse pädevust ja sobivust aktsia või osa valitseja õiguste ja kohustuste parimal teostamisel ning eesmärki vältida huvide konflikti.

Kui riigi osalus äriühingus kahaneb vähemusosaluseni, esitab osaluse valitseja Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõu osaluse üleandmiseks Rahandusministeeriumile. Nimetatud eelnõu esitatakse ühe kuu jooksul pärast aktsia- torrent Kuidas suurendada munn osakapitali suurendamise registreerimist või müügitehingu või muu tehingu toimumist, millega kaasnes riigi osaluse vähenemine.

• Liisingu üleandmine juhatuse liikmele - 22resto.ee
• Teemal on 18 vastust, 3 kasutajat, muutis Muhkus 4 aastat, 5 kuud tagasi.
• Juhatus keeldub dokumente üle andmast : Eesti Korteriühistute Liit

Riigi esindamine asutaja, aktsionäri ja osanikuna 1 Äriühingu asutamisel ning äriühingu aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul esindab riiki osalust valitsev minister.

Vabariigi Valitsuse pädevus 1 Vabariigi Valitsus otsustab riigi äriühingu asutamise.

Aktsiate ja osa omandamine 1 Aktsiaid või osa omandab riik Vabariigi Valitsuse otsuse alusel äriühingu asutamisel, tegutseva äriühingu aktsia- või osakapitali suurendamisel või aktsiate või osa omandamisel teiselt aktsionärilt või osanikult.

Aktsiate ja osa võõrandamine 1 Äriühingu riigile kuuluvad aktsiad või osa võõrandatakse riigivaraseaduses kehtestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud Liikme uleandmine.

Dividend 1 Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, makstava dividendisumma või -määra kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. Kui osalust valitseva ministri seisukoht erineb rahandusministri seisukohast, lahendab küsimuse Vabariigi Valitsus. Toetuste maksmine 1 Riigi äriühing ja äriühing, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, võib teistele isikutele maksta toetusi ning teha annetusi üksnes Liikme uleandmine, kui see aitab kaasa äriühingu tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele ning äriühingu nõukogu on kinnitanud vastava korra edaspidi toetuste maksmise kord.

Veebilehel tuleb märkida toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa ja toetamise põhjendus.

Kas vajate rohkem abi?

Asutaja- ja liikmeõiguste teostaja 1 Riigi asutaja- või liikmeõiguste teostaja sihtasutuses või mittetulundusühingus edaspidi asutaja- või liikmeõiguste teostaja võib olla ministeerium, maavalitsus, Riigikantselei või põhiseaduslik institutsioon, milleks on Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler või Riigikohus edaspidi põhiseaduslik institutsioon. Õiguste teostaja määramine 1 Riigi osalemisel mittetulundusühingus ministeeriumi, maavalitsuse või Riigikantselei kaudu määrab Vabariigi Valitsus mittetulundusühingu liikmeõiguste teostajaks ministeeriumi, maavalitsuse või Riigikantselei.

Riigi esindamine asutaja ja liikmena 1 Riigi asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostamisel esindab riiki asutajaõigusi teostav isik.

• Organisatsioonide haldamine - Google'i minu ettevõte Abi
• Juhatuse liikme leping Juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks tuleb nõukogul või osanikel esmalt vastu võtta otsus, milles määratakse kindlaks sõlmitava lepingu tingimused, eelkõige tasu ja selle maksmise kord, juhatuse liikmele makstavad hüvitised ja võimaldatavad hüved nt ametiauto, mobiiltelefon, sülearvutipuhkuse kestus, tegevusvaldkondade jaotus jms.
• Kuidas vahetada registris juhatuse liikmeid? - Hea Kodanik

Riigikogu komisjoni pädevus 1 Üksnes Riigikogu määratud komisjoni edaspidi komisjon vastava volituse alusel võib põhiseaduslik institutsioon või selle juht kui asutajaõigusi teostav isik otsustada seaduses sätestatud korras oma pädevuse piires riigi asutatava või asutatud sihtasutuse: 1 asutamise; 2 ühinemise teiste sihtasutustega või jagunemise; 3 lõpetamise.

Vabariigi Valitsuse pädevus 1 Vabariigi Valitsus otsustab niisuguse riigi sihtasutuse asutamise, mille asutajaõiguste teostamist taotleb ministeerium, maavalitsus või Riigikantselei. Riigi osalusel asutatud sihtasutuse lisaerisused 1 Riigi osalusel asutatud sihtasutus võib olla äriühingu osanik, asutada teisi sihtasutusi, ühineda teise sihtasutusega või jaguneda üksnes kõigi asutajate eelneva otsuse alusel.

Riigi esindajad eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganis Riigi esindajaks eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganis Liikme uleandmine käesoleva seaduse tähenduses isikut: 1 kelle on riigi äriühingu nõukogu liikmeks määranud osalust valitsev minister või rahandusminister; 2 kes on määratud käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetamata riigi osalusega äriühingu nõukogu liikmeks osalust valitseva ministri või rahandusministri ettepanekul; 3 kelle määramiseks või valimiseks mittetulundusühingu juhtorgani liikmeks on ettepaneku teinud liikmeõigusi teostav isik; 4 kelle on määranud riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liikmeks asutajaõigusi teostav isik või muu riigiasutuse juht.

Nõuded riigi esindajale 1 Riigi esindajad äriühingu ja sihtasutuse nõukogus ning mittetulundusühingu juhtorganis võivad olla riigiametnikud ja teised asjatundjad, kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused.

Meeste suguelundite suurus esindaja määramise ja tagasikutsumise otsustamine 1 Riigi esindajad Liikme uleandmine asutatud sihtasutuse nõukogus määrab ja kutsub tagasi ning ettepaneku mittetulundusühingu liikmete koosolekul juhtorgani liikmeks valimiseks või Liikme uleandmine tagasi kutsumiseks teeb asutaja- või liikmeõigusi teostav isik.

Juhul kui riiki esindab äriühingu nõukogus rohkem kui üks liige, esitab osalust valitsev minister üldkoosolekule pooled riigi esindajate kandidaadid rahandusministri ettepanekul.

Raamatupidamise üleandmine - 22resto.ee

Riigi esindaja määramise kord 1 Riigi esindaja kandidaat peab enne nõukogu liikmeks määramist või valimist esitama teda nõukogusse määravale või tema nõukogu liikmeks määramise või valimise ettepanekut tegevale isikule kirjaliku kinnituse selle kohta, et ta on tutvunud õigusaktides riigi esindaja kohta sätestatud nõuetega ning et ta vastab nendele nõuetele ja kohustub neid järgima.

Nõukogu tegevusest teavitamine 1 Äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, või riigi asutatud sihtasutuse nõukogu esimees on kohustatud osalust valitsevale ministrile või asutajaõigusi teostavale isikule ja rahandusministrile esitama nõukogu koosoleku: 1 päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist; 2 protokolli koos koosoleku materjalidega viivitamata pärast selle kinnitamist, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist.

Kui riigi esindajaid on nõukogus rohkem kui üks, määrab osaluse valitseja selle kohustuse täitjaks ühe tema esitatuna nõukogu liikmeks valitud riigi Liikme uleandmine.

Nõukogu liikme tasustamine 1 Riigi äriühingu nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab osalust valitsev minister.

Dokumentide üleandmine: kes vastutab?

Äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab äriühingu üldkoosolek. Riigi osalusel asutatud sihtasutuse nõukogu liikmetele määravad tasu asutajad ühiselt.

Nõukogu esimehele Liikme uleandmine määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Juhatuse liikme tasustamine 1 Äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ning riigi asutatud sihtasutuse juhatuse liikmele võib juhatuse liikme tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel.

Tasu määramisel peab nõukogu lähtuma äriühingu või sihtasutuse suurusest, tegevuse mõjust Eesti majandusele ja ühiskonnale tervikuna, samuti võtma arvesse äriühingu või sihtasutuse finantsnäitajaid ning aktsionäri, osaniku või asutaja püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide täitmist ning äriühingu puhul lisaks turupositsiooni tema tegevusvaldkonnas.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab äriühingule või sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist ning äriühingu puhul loodud Meeldiv liige paksus ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele makstud nelja kuu tasu.

Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme kuni kolme kuu tasu ulatuses. Sisekontroll ja siseaudit 1 Seadusliku ja otstarbeka tegevuse tagamiseks on riigi asutatud sihtasutus ja äriühing, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, Liikme uleandmine tagama sisekontrolli süsteemi toimimise.

Kuidas vahetada registris juhatuse liikmeid? Juhatuse liikmete või põhikirja vahetamine registris Organisatsiooni juhatuse liikmete kustutamiseks registrikaardilt või sinna uute kandmiseks tuleb mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile n-ö äriregister, ehk asutusena maakohtu registriosakond esitada avaldus, millele kirjutavad alla kõik uued juhatuse liikmed, kinnitades sellega oma nõusolekut vastutust kanda. Avalduse saab esitada uue juhatuse liikme digiallkirjaga ettevotjaportaal. Tagasikutsutav või -astuv juhatuse liige ise ennast registrist kustutada ei saa, sest tal pole enam ühingu nimel õigus allkirja anda. Otsuse aluseks on enamasti üldkoosoleku protokoll ja selle kinnitab uus või allesjääv juhatuse liige.

Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada osalust valitseva ministriga või asutajaõigusi teostava isikuga. Auditi komitee 1 Auditi komitee on äriühingu või sihtasutuse nõukogu moodustatud organ, mille ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise Liikme uleandmine majandusaasta aruande kinnitamise osas.

Riigi osalusega äriühingu juhtimise erisused 1 Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, põhikirjaga ei või piirata äriseadustiku § lõikes 1 sätestatud nõukogu pädevust.

Üldkoosoleku otsus on vajalik ka selle äriühingu tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks. Riigi asutatud sihtasutuse juhtimise erisused Riigi asutatud sihtasutuse: 1 nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine Liikme uleandmine tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel; 2 nõukogu liikmed määravad ainult asutajad, kui seaduses pole sätestatud teisiti.

Kuni poolte riigi esindajate puhul võib lähtuda sihtasutuse põhikirjas kindlaksmääratud isikute ettepaneku te st; 3 nõukogu kinnitab sihtasutusele hiljemalt majandusaasta alguseks aastased tegevuseesmärgid; 4 nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas.

Riigivara üleandmine 1 Ministeeriumide, maavalitsuste ja Riigikantselei valitsemisel olevat riigivara võib üle Liikme uleandmine Vabariigi Valitsuse otsuse alusel mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule järgmistel juhtudel: 1 aktsiaseltsi aktsiakapitali või osaühingu osakapitali äriühingu asutamisel või aktsia- või osakapitali suurendamisel; 2 riigi asutatava sihtasutuse või mittetulundusühingu omandisse; 3 riigi asutatud sihtasutuse omandisse; 4 mittetulundusühingule riigi liikmemaksu tasumisel.

Üleandmise otsustamine 1 Riigivara üleandmise ettepaneku esitab Vabariigi Valitsusele äriühingu aktsiate või osa valitseja, asutaja- või liikmeõiguste teostaja või valitsemise või liikme- või asutajaõiguste teostamise taotleja. Üleandmise vormistamine 1 Riigivara eraõiguslikule juriidilisele isikule üleandmise lepingule allakirjutamisel esindab riiki ettepaneku teinud riigivara valitsemist korraldav minister, maavanem Liikme uleandmine riigisekretär.

Aruandlus 1 Äriühing, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ja riigi asutatud sihtasutus esitavad nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile majandusaasta aruande auditeeritud ja kinnitatud koopia. Rahandusministeeriumi koostatud aruanne avaldatakse ministeeriumi veebilehel. Nõuded käesoleva paragrahvi lõigetes 2—4 nimetatud aruannete sisule ja aruannete esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul.

Vahearuanne esitatakse ühe kuu jooksul kvartali lõppemisest. Vahearuannet ei pea esitama, kui sihtasutusele kohaldatakse raamatupidamise seaduse § 36 lõike 1 alusel kehtestatud määrust.

Koondaruanne 1 Rahandusministeerium esitab üks kord aastas Vabariigi Valitsusele käesoleva seaduse § 35 lõigetes 1—4 nimetatud aruannete põhjal koostatud koondaruande, vajaduse korral koos ettepanekutega riigi huvide paremaks järgimiseks eraõiguslikes juriidilistes isikutes ja seisukohtadega riigi osaluste võõrandamise ning sihtasutuste tegevuse jätkamise otstarbekuse kohta.

Teabe vahetamine 1 Riigi osalusega äriühingu osalust valitsev minister ning rahandusminister saadavad teineteisele teadmiseks äriühingu nõukogus riiki esindavate nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise ning neile tasu määramise Liikme uleandmine või otsuste koopiad.

Teabe avalikustamine 1 Äriühingute, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ja riigi asutatud sihtasutuste nõukogude ja juhatuste koosseisud ja neile makstud tasu summa ning nõukogu liikmeile määratud tasu suurus avaldatakse osalust valitseva 5 aastat suurendas liige asutajaõigusi teostava ministeeriumi, maavalitsuse või Riigikantselei osas tema veebilehel ning Rahandusministeeriumi veebilehel koondatult.

Tegevuse vastavusse viimine seadusega Riigi osalusega äriühingud ja riigi asutatud sihtasutused ning osalust valitsevad ministrid ja asutaja- või liikmeõigusi teostavad isikud viivad oma tegevuse ja dokumendid käesoleva seadusega kooskõlla Nõukogude koosseisude avaldamine Osalust valitsevad ministrid ja asutaja- või liikmeõigusi teostavad isikud avalikustavad veebilehel ja edastavad käesoleva seaduse §-s 38 nimetatud informatsiooni Rahandusministeeriumile oma valitsemisala kohta ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

Koondatud informatsioon avaldatakse Rahandusministeeriumi veebilehel.

Juhatus keeldub dokumente üle andmast Endine juhatus keeldub aga uuele juhatusele dokumente üle andmast. Kas neil on õigus dokumendid enda kätte jätta?

Vähemusosaluste valitsemise üleandmine 1 Riigi vähemusosalusega äriühingute aktsiate või osade valitsemine antakse Rahandusministeeriumile üle Kohaldamise erisused juba määratud nõukogu liikme suhtes Need isikud, kes on riigi esindajad käesoleva seaduse jõustumise ajal, on kohustatud neid nõukogu liikmeks määranud või nende valimiseks üldkoosolekule ettepaneku teinud isikule esitama käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 nimetatud andmed ja teabe nelja kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

Kehtivad juhatuse liikme lepingud Juhatuse liikme lepingute suhtes, mis on sõlmitud enne käesoleva seaduse jõustumist, ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 25 sätestatut, välja arvatud juhul, kui muudetakse lepingu tingimusi või pikendatakse lepingut. Kehtivad lepingud toetuste ja annetuste kohta 1 Kuni Liikme uleandmine esitamise erisused Sihtasutuse asutajaõiguste teostaja esitab käesoleva seaduse § 35 lõikes 3 nimetatud aruande Teabe vahetamise erisused Liikme uleandmine Käesoleva seaduse § 37 lõigetes 2 ja 3 nimetatud protokollid ja otsused, mis on vastu võetud pärast Seaduse kehtetuks tunnistamine Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadus tunnistatakse kehtetuks.

Seaduse jõustumine.