Liikme suurendamise menetlus, Soovin asutada äriühingu (näiteks osaühingu või aktsiaseltsi). Mida ma pean selleks tegema?
Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara sellele üle. Kokkuvõttes soovitan Teil esitada avaldus osanikele ja teisele juhatuse liikmele, milles teatate, et astute juhatuse liikme kohalt tagasi. Kas kohtutäitur omab õigust eraisiku juhatuse liikme võla pärast kanda keelumärge firma peale Kohtutäitur teatab osaühingu osa arestimisest osaühingu juhatusele ning seejärel toimub sissenõudja nõude rahuldamiseks üldjuhul avaliku enampakkumise kaudu osa võõrandamine kohtutäituri poolt. Kui ühingulepinguga on ette nähtud, et osanikuks võib saada ainult üks pärija, kuid seda isikut ega tema valimise viisi ei ole määratud, võib pärandaja määrata isiku testamendiga. Asendussuhet ja juurdemaksete suurust selgitatakse ja põhjendatakse ühinemisaruandes vt ÄS §
Kui osanike nimekirjas tehakse kanne sinna kantud osaniku kohta viimase avalduseta või nõusolekuta mh kohtulahenditateeb osaühingu juhatus seda n-ö omal riisikol. Osaühingu kohustusi osanike koosoleku kokkukutsumisel ei saa lugeda täidetuks, kui kutse osanike koosolekule saadetakse osanike nimekirja kantud osanikule nimekirja kantud aadressil, kuid osaühing oli eelnevalt muutnud osanikukannet või aadressikannet nimekirja kantud osaniku avalduseta või nõusolekuta.
Kandes osanike nimekirja reeglitele mittevastavalt osanikuna isiku, kes seda tegelikult ei ole, ei teki osaühingu kaitseks ka õigusnäivust koosoleku kokkukutsumisel ÄS § lg 1. Erikontrolli tegeva vandeadvokaadi või advokaadiühingu vastutusele kohaldatakse advokatuuriseaduses sätestatut. Tegevusalaga seotud registreeringud ja Liikme suurendamise menetlus Erinõudega tegevusala on majandustegevuse valdkond, millel tegutsemiseks on seaduse alusel vajalik majandustegevuse registri registreeringu või tegevusloa olemasolu.
Teatud valdkondades tegutsemiseks tuleb lisaks taotleda litsents. Majandustegevuse registris tuleb registreeida kauba või teenuse müümine ning kaubandustegevuse korraldamine. Registreerimistaotlus esitatakse tegevuskohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Registris saab registreerida: tähtajatult; tähtajatult hooajaliselt nt iga aasta suvel, aga mitte terve aaasta jooksul ; tähtajaliselt.
Registreerimisel tuleb maksta riigilõivu. Majandustegevuse registreerimisest ei teatata ettevõtjale, vaid registri kodulehel avaldatakse uue registreeritu registriandmed. Ettevõtjat teavitatakse, kui taotluses on midagi valesti või puudu või on registreerimisest keeldutud. Majandustegevuse registrile tuleb iga aasta Tegevusluba või litsentsi vajavate tegevusalade üldloetelu: arhiivindusega seotud tegevus, kaugküttega seotud tegevus, keskkonnaga seotud tegevus, loteriiga seotud tegevus, postiga seotud tegevus, ringhäälinguga seotud tegevus, taimede paljundamise ja sordikaitsega seotud tegevus, teega seotud tegevus, tolliga seotud tegevus, transpordiga seotud tegevus, turvateenistusega seotud tegevus, veega seotud tegevus.
Äriregistriga seotud toimingud Äriregister on Maakohtute registriosakondade baasil tuginev arvelevõtudokument, mis kajastab kõigi Eestis registreeritud juriidiliste isikute andmeid. Äriregistrit peavad maakohtute registriosakonnad registripidajad oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta.
Registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja kandemääruste tegemine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus registrimenetlusele sätestatud korras, kui äriseadustikust ei tulene teisiti. Äriregistrile ja selle pidamisele kohaldatakse avaliku teabe seaduses andmekogude kohta sätestatut äriseadustikus sätestatud erisustega. Äriregistriga seotud toimingud on äriregistri kande tegemine, kande muutmine ja registri dokumendi väljastamine.
Claudius Õigusbüroo abistab Teid küsimustes, mis on seotud ettevõtja asukoha muutmise, ettevõtja äriregistrist kustutamise, ärinime muutmise, omanike koosseisu muutmise, juhatuse või nõukogu koosseisu muutmise, põhikapitali suurendamise või vähendamise, põhikirja muutmise ja ettevõtete ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamisega jms.
Äriregistriga seotud toimingute suhtes lasub vastutus ettevõtjal. Seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral võib registripidaja ettevõtjat ja kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvida tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras, sõltumata sellest, kas need andmed kuuluvad registrisse kandmisele või mitte. Kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata.
Äriühingu õigusvõime tekib Liikme suurendamise menetlus kandmisest. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada avaldus.
Sarnaselt muude tehingutega saab otsusest kui tehingust TsÜS § 67 lg 1 järgi rääkida, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, otsusest üldjuhul rääkida ei saa. Selline on olukord eelkõige siis, kui aktsionäride üldkoosoleku otsust ei ole vastu võtnud aktsionärid või nõukogu otsust nõukogu liikmed või kui otsuse vastuvõtmist ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud dokumenteeritud.
Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka osaühingu põhikirja. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad.
Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt kinnitatud. Kui osaühingul on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Kiirmenetluseks kasutatav põhikiri asendab asutamislepingut. Kiirmenetluseks kasutatavat põhikirja ei saa kasutada erinõuetega tegevusalal tegutsev osaühing, mille puhul seadus nõuab põhikirjas lisaks täiendavate andmete näitamist.
Osaühingu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus äriregistrile avalduse. Aktsiaseltsi asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka aktsiaseltsi põhikirja. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja sellele kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud.
- Kuidas saate oma tussi suurendada
- Kuidas teha seade maja liikme suurendamiseks
- Kuidas valida liikme kondoomi
Kui aktsiaseltsil on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Aktsiaseltsi äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus avalduse. Tulundusühistu asutamist reguleerib lisaks äriseadustikule ka tulundusühistuseadus.
Kohtulahendite liigitus
Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka ühistu põhikirja. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud.
Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga, osaühingu pankroti väljakuulutamisega, osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist, teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud juhtudel.
Aktsiaselts lõpetatakse üldkoosoleku otsusega, kohtulahendiga, aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamisega, aktsiaseltsi pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist, teistel seaduse või põhikirjaga ettenähtu alustel. Tulundusühistu lõpetatakse üldkoosoleku otsusega, kohtulahendiga, ühistu pankroti väljakuulutamisega, ühistu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist, tähtaja möödumisel, kui ühistu oli tähtajaline või teistel seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel.
Jaguneda võib kahel viisil: § jaotumisena, kui jaguneva ühingu kogu vara läheb Vaakumpumpade ulevaated liikme suurendamiseks olemasolevatele või asutatavatele ühingutele omandavatele ühingutele ning jagunev ühing ise lõpeb; § eraldumisena, kui omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning jagunev ühing jääb ka ise edasi eksisteerima. Kui jagunemisega seoses jaguneva ühingu kapital muutub, tekib uus äriühing või jagunev ühing lõpeb, esitab äriühing Eesti Väärtpaberi Keskusele EVK dokumendid vastava korporatiivse sündmuse läbiviimiseks.
Äriseadustikust äriühingule laienevat teavitamise kohustust kontrollib äriregister elektroonselt EVK kodulehelt või teeb päringu EVK-le. Ümber ei saa kujundada tulundusühistut ega tulundusühistuks.
Võimalikud ümberkujundusviisid: § täis- või usaldusühingust osaühinguks või aktsiaseltsiks; § osaühingust või aktsiaseltsist täis- või usaldusühinguks; § osaühingust aktsiaseltsiks; § aktsiaseltsist osaühinguks; § ümberkujundamine füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks.
Ümberkujundamisotsus ja —aruanne - ümberkujundamisotsuse teevad ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid. Ümberkujundatava äriühingu juhatus või osanikud koostavad ümberkujundamisaruande, milles selgitatakse õiguslikult ja majanduslikult ümberkujundamist, samuti osade või aktsiate asendussuhet ja vajadusel juurdemaksete suurust.
Ümberkujundamisaruannet ei pea koostama, kui äriühingus on ainult üks osanik või aktsionär, või kui kõik osanikud või aktsionärid on sellega nõus. Uut liiki äriühingule tuleb koostada ka uus põhikiri Liikme suurendamise menetlus ühinguleping.
Osaühingu või aktsiaseltsi puhul valitakse juhatuse liikmed ja vajadusel nõukogu liikmed. Ümberkujundamise avalikustamine - ümberkujundamisest tuleb pärast äriregistrisse Liikme suurendamise menetlus anda teada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hüvitamisnõuded - ümberkujundatava äriühingu osanikul või aktsionäril, kes ei nõustunud ümberkujundamisotsusega, on õigus kahe kuu jooksul pärast ümberkujundamise äriregistrisse kandmist nõuda oma osa või aktsia eest rahalist hüvitist.
Võlaõigus Soovin asutada äriühingu näiteks osaühingu või aktsiaseltsi.
Kui äriühing kujundatakse täis- või usaldusühinguks, võib hüvitust nõuda äriühingust lahkumisel. Ümberkujundamine füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks - äriregistrisse kandmata osaühingu või aktsiaseltsi, mille kõik osad või aktsiad kuuluvad ühele füüsilisest isikust osanikule või aktsionärile, võib osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku otsusel ümber kujundada selle füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks.
Nimetatud ümberkujundamine on lubatud ja loetakse toimunuks, kui füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse. Töölepingu kehtivus ettevõtte üleminekul - töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Äriühingute ühinemine Ühinemise viisid Äriühing ühendatav ühing võib ühineda teise äriühinguga ühendav ühing. Ühendatav ühing loetakse lõppenuks. Äriühingud võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue äriühingu.
Ühinevad ühingud loetakse sel juhul lõppenuks. Selle suuruse kohta toimub likvideerimismenetluseta. Ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara sealhulgas kohustused üle ühendavale ühingule.
Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara sellele üle. Ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks.
Uue ühingu asutamisel saavad selle osanikeks või aktsionärideks ühinevate ühingute osanikud või aktsionärid. Ühinevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühinemisotsuse teevad osanikud või aktsionäride üldkoosolek. Pärast otsuse tegemist sõlmivad äriühingute juhatused või osanikud ühinemislepingu, mis tuleb notariaalselt tõestada.
Ühinemislepingus määratakse muu hulgas ära ka äriühingute osade või aktsiate asendussuhe ja vajadusel juurdemaksete suurus, samuti ühendatava Liikme suurendamise menetlus osanikele või aktsionäridele antavad õigused. Ühinemislepingule ei pea korraldama audiitorkontrolli, kui ühendatava ühingu kõik osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule, või kui kõik osanikud või aktsionärid on sellega nõus.
Äriühingute juhatused või osanikud koostavad ühinemisaruande, milles selgitatakse õiguslikult ja majanduslikult ühinemist ning ühinemislepingut.
Ühinemisaruannet ei pea koostama, kui ühendatavale äriühingule kuulub ainus osa või kõik aktsiad. Ühinemisest tuleb pärast ühendava äriühingu asukoha äriregistrisse kandmist anda teada ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui ühendatava äriühingu osanik või aktsionär ei nõustunud eri liiki äriühingute ühinemisotsusega, on tal õigus kahe kuu jooksul pärast ühinemise äriregistrisse kandmist nõuda oma osa või aktsia eest rahalist hüvitist.
Kui ühendav ühing on täis- või usaldusühing, võib hüvitust nõuda äriühingust lahkumisel. E-toimik on veebipõhine infosüsteem, mis võimaldab menetlusosalistel ja nende esindajatel esitada kohtule elektrooniliselt menetlusdokumente ja jälgida nendega seonduvat kohtumenetluse käiku.
E-toimikusse on võimalik siseneda üksnes isikutunnistusega ID-kaardiga. Isikutunnistuse kohta saab täpsemat infot aadressil: www. Samas on nii osaühingu jagunemise kui ka ühinemise järgselt võimalik osanikel oma osalus ühingus võõrandada seejuures tuleb Liikme suurendamise menetlus, et kasu osaluse Koik suurendavad liiget kuulub maksustamisele.
Kui osaühing A soovib tegevuse lõpetada ega soovi jätkata osanikena ning küsimus puudutab ainuüksi kinnisvara, mida soovitakse osaühingule B üle anda, on põhimõtteliselt võimalik osaühingu A kinnisvara ka kinkelepinguga osaühingule B üle anda ning seejärel algatada osaühingu A likvideerimismenetlus. Siinkohal tuleb aga arvestada, et seesuguse tehingu läbi ei saaks kahjustada võimalike võlausaldajate huvid ega rikutaks osaühingu osakapitali suurusele äriseadustikus seatud nõudeid.
Lisaks tuleb arvestada maksuõiguslike aspektidega. Seega soovitan Teil tulla meie büroosse nõustamisele, et valida kõige sobivam tegevusviis. Kas mul on võimalik ise juhatuse liikme kohalt tagasi astuda kui minu sellekohast avaldust ignoreeritakse?
Kuidas astuda juhatusest tagasi, kui teine osapool on vastu? Firmal on üks omanik mitte mina aga kaks juhatuse liiget. Maksud on makstud ja võlgu ei tohiks olla minu teada. Olen avalduse esitanud aga seda ignoreeritakse. Kas minul on mingi võimalus ise end tagasi kutsuda juhatuse liikme kohalt? Vastus: Vastavalt hetkel kehtivale äriseadustikule § lõige 7 võib juhatuse liige tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile.
Kui teiega on sõlmitud ka juhatuse liikme leping, siis sellele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. Kokkuvõttes soovitan Teil esitada avaldus osanikele ja teisele juhatuse liikmele, milles teatate, et astute juhatuse liikme kohalt tagasi.
Riigikogu istung, 13. juuni 2019
Selle avalduse koopia tuleks saata ka äriregistrile ning paluda viia äriregistrikaart kooskõlla tegeliku olukorraga. Mida teha, kui juriidilise isiku aadress äriregistris on ebaõige ja arveid ei saa kohale saata? Ettevõte A osutab teenuseid ettevõttele B, kuid B aadress on äriregistris ebaõige. Sellest tulenevalt ei saa A osutatud teenuste eest esitatud arveid B-le kätte toimetada muid kontaktandmeid ei ole.
Dokumentide vormistamisest
Millised on A võimalused? Füüsilise isiku korral saab kinnisasja omanik esitada rahvastikuregistrile avalduse nö välja kirjutamiseks, kuid kuidas toimida sarnase juhtumi korral juriidilise isikuga? Vastus: Äriseadustiku kohaselt kantakse äriregistrisse äriühingu asukoht ja aadress, seejuures tuleb registrisse kantud andmete muutumisel vastava ettevõtte juhatusel esitada avaldus muudatuste registrisse kandmiseks.
Eelkõige omab tähtsust see, et juriidilise isikuga oleks tema registrijärgse aadressi kaudu võimalik kontakteeruda ning registrisse kantud aadressil oleks võimalik isikule dokumente kätte toimetada.
Üheks võimaluseks käesolevas asjas on pöörduda Liikme suurendamise menetlus pidaja vastava maakohtu registriosakonna poole ning teavitada registripidajat äriregistris olevatest ebaõigetest andmetest.
Registripidaja teavitab seejärel kande ebaõigsusest ettevõtjat, kellel tulnuks andmed muuta ehk antud juhul ettevõtet B. Juhul, kui registripidajal õnnestub ettevõttega B ühendust saada, tehakse andmete muutmise kanne ning saate arve õigele aadressile saata.
Teiseks on võimalik arve ettevõttele kätte toimetada kohtutäituri vahendusel tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lõikest 5 ning täitemenetluse seadustiku §-stseejuures kohaldatakse sel viisil kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut kui seadusest ei tulene teisiti ning kohtutäitur võib kasutada dokumendi kättetoimetamiseks kõiki kohtule lubatud viise täitemenetluse seadustik § Siinkohal tuleb aga arvestada, et nimetatud toimingu eest tuleb tasuda kohtutäituri tasu ettemaksuna ning kõnealust tasu ei pruugi vastava menetluse lõppemisel tagasi saada.
Kolmandaks märgin, et kui kõnealuste teenuste osutamises ning selle eest tasu maksmises on ettevõtted eelnevalt kokku leppinud ning ettevõte B on teadlik osutatud teenuste eest tasu maksmise Liikme suurendamise menetlus, siis olenemata arve kättetoimetamise võimatusest, on teenuste eest tasu maksmise eiramise näol tegemist lepingulise kohustuse rikkumisega ettevõtte B poolt ning ettevõttel A on võimalik kõnealusel juhul rakendada võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid.
Samuti on mõistlik eeldada, et kui ettevõte on lepingulises suhtes esitanud kohustuste täitmiseks kontaktandmed, siis ettevõte korraldab ka nimetatud asukohas adresseeritud posti tõrgeteta kättesaamise ehk eelkirjeldatud juhul kannab ettevõte B ka arve kättesaamise riski.
Kas on võimalik äriühing likvideerida, kui ainuosaniku osa on tema isiklike võlgade katteks Voimlemine liikme pikkuse suurendamiseks Füüsilisele isikule kuuluv osa ainuosanik äriühingus on kohtutäituri poolt arestitud ning füüsilise isiku kohustuste katteks alustatud selle võõrandamine äriühing ei tegutse ega tegutsenud.
Kas on võimalik äriühing likvideerida? Vastus: Täitemenetluse seadustiku TMS kohaselt on täitemenetluses sissenõudja nõude rahuldamiseks võimalik pöörata sissenõue muuhulgas osaühingu osale TMS § Kohtutäitur teatab osaühingu osa arestimisest osaühingu juhatusele ning seejärel toimub sissenõudja nõude rahuldamiseks üldjuhul avaliku enampakkumise kaudu osa võõrandamine kohtutäituri poolt.
Võlgnikul on alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada TMS § 54 lg 1 ning seejuures tehakse ka varalise õiguse käsutamise keelamisel seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge, mis keelab vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta TMS § 54 lg 3. Kuivõrd esitatud asjaoludest nähtuvalt on pooleli osaühingu osa võõrandamine, mille järgselt omandaks osaühingu osa omandaja ainu osaniku õigused, ning seejuures on eeldatavasti seatud varalise õiguse käsutamiseks registrisse keelumärge, ei ole äriühingu likvideerimine kohtutäituri avalduse või nõusolekuta võimalik.
Kuidas likvideerida osalusega osaühing, kui teine osanik ei anna selleks nõusolekut? Osanikud on teinud suusõnalise kokkuleppe firma likvideerimisega alustamise osas kokku lepitud tähtaja saabumisel aga hiljem ei soovi üks osanik likvideerimise otsust allkirjastada ning jätkuvalt huvitatud osapoolel puudub võimalus edasisi menetlusi alustada. Osaühingul puudub aktiivne majandustegevus esialgselt kokkulepitud likvideerimise tähtajast alates.
Kohustusi klientide ja partnerite ees ei ole. Firma on heas majanduslikus seisus. Likvideerimise osas passiivseks muutunud ja varem raamatupidamise eest suusõnalise otsuse alusel vastutanud ja vastavaid menetlusi läbi viinud osanik ei ole tähtaegselt esitanud vajalikke aruandeid riiklikele institutsioonidele, sh majandusaasta aruanne. Teisel osanikul puudub ka võimalus neid kohustusi ise täita, kuna puuduvad vastavad algdokumendid ja teave. Kuidas oleks võimalik jätkuvalt aktiivselt likvideerimisest huvitatud osanikul osaühing likvideerida?
Õigusabi ettevõtjale ja edu tänu kindlustundele!
Millistes tingimustes oleks osanikul võimalik algatada sundlikvideerimine? Vastus: Osanike otsusel osaühingu lõpetamiseks on äriseadustikus ÄS osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmiseks sätestatud häälteenamuse nõue ÄS §mistõttu osalusega osaühingut ilma teise osaniku nõusolekuta likvideerida ei saa.
Suusõnaline, kirjalikult fikseerimata otsus käesoleval juhul likvideerimiseks vajalikku alust ei anna. Osaühingu sundlõpetamise otsustab kohus ning muuhulgas saab sundlõpetamise avalduse kohtule esitada ka osanik. Otsuse puudumisest tuleb eristada olukorda, mil otsuse poolt on andnud hääled iseenesest õiged isikud otsuse vastuvõtmiseks vajalikus ulatuses, kuid mõni otsuse poolt hääletanu ei omanud nt seadusest või põhikirjast tulenevalt hääletamise õigust, või on tema hääle andmine kui tahteavaldus tühine või tühistatud või kui nt aktsionäri esindajal puudus selleks volikiri.
Sel juhul on tegu otsuse õiguslike puudustega, mis võivad TsÜS § 33 lg-test 2 ja 3 tulenevalt aktsiaseltsi puhul ka ÄS § lg 1 järgi olla aluseks otsuse kehtetuks tunnistamisele.
