Liikme eest ja vastu, Juhatuse liikme vastutus kahju hüvitamise eest

ESTELi juhatuse esimehe äraolekul täidab tema kohustusi aseesimees. Võlausaldaja n-ö magas maha enda võimalused, ärkas hiljem ja avastas, et tehingu vastaspooleks olnud juriidilist isikut enam ei eksisteeri. Eeltoodud põhimõtetest ongi riigikohtu üldkogu 3.

Ave-Ly Kõuts: suurem kaitse pahatahtlike juhatuse liikmete vastu

Juhatuse liikme vastutuse eeldused on järgmised: 1 juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi; 2 äriühingule on tekkinud või tekib varaline kahju; 3 rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos ning 4 juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest ehk ta ei ole tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhatuse liikme süü on individuaalne ning iga liikme süü tuleb tuvastada eraldi.

Kui äriühingus on mitu juhatuse liiget, siis on võimalik, et mõni juhatuse liige pole süüdi või et juhatuse liikmete süü vorm on isesugune. Kui ettevõttel on mitu juhatuse liiget, kellest igaüks tegeleb kindla valdkonnaga, on mõistlik sõlmida igaühega leping, milles määratletaks vastutusvaldkond.

Juriidilise isiku juhatuse liikme vastutus võlausaldaja ees ÄS § lg-s 3 sätestatud vastutuse kohaldamiseks jagunemisel osaleva ühingu juhatuse liikme suhtes peab juhatuse liige esmalt olema rikkunud oma kohustust jagunemisega seotud toimingute tegemisel, teiseks peab ühingu võlausaldajal olema tekkinud kahju VÕS § lg 1 ja kolmandaks peab juhatuse liikme kohustuse rikkumise ja võlausaldajale tekkinud kahju vahel olema põhjuslik seos. Juhatuse liikme kohustuse rikkumine peab seejuures olema süüline. Jaguneva äriühingu juhatuse liige, kes jätab võlausaldajatele jagunemisest teatamata, võib seega iseenesest vastutada ÄS § lg 3 alusel võlausaldajale sellega tekitatud kahju eest.

Nii on võimalik välistada solidaarset vastutust ning hilisemates vaidluste on kergem oma vastutuse määra ja selle ulatust tõendada ka juhatuse liikmetel endil. Kõige suurem karistus on nn meediapeks Maksu- ja tolliamet on aktiivselt võtnud juhatuse liikmeid vastutusele vastutusotsuste kaudu olukorras, kus äriühingult maksuvõla sissenõudmine ei ole tulemust andnud.

Kohtulahendite liigitus

Kuid juhtumid, kus juhatuse liikmed vastutaksid tsiviilvaidluse korras ehk hagi on esitatud juhatuse liikme vastu ning hagi on rahuldatud juhatuse liikme kahjuks, on Eestis üsna harvad. Üldjuhul satuvad need lood suure meediatähelepanu alla, eriti kui tegemist on vähegi prominentsete ettevõtjatega.

Protsessid on pikad ja kestavad aastaid. Tuntud on vendade Sõnajalgade protsess, kus vaieldi kohtu lõppastmeni välja ning mis lõppes Sõnajalgade võiduga. Juba mitu aastat on kestnud Autorollo protsess, kus samuti vaidluse keskmes on just vastutuseküsimus.

Tihtipeale suubuvad niisugused vaidlused vormiliste puuduste taha ning sellepärast ongi näiteid juhatuse liikme vastutusest vähevõitu. Show all Tagantjärele nõude esitamine sundlõpetatud kustutatud osaühingu juhatuse liikme vastu Aeg-ajalt kerkib praktikas üles keeruline probleem, et äriühing on teinud küll mingi tehingu, näiteks ostnud mingi kauba, jätnud aga selle eest maksmata, kuid hiljem on äriühing sundlõpetatud ja võlausaldajal ei ole oma nõuet enam justkui kellegi vastu esitada.

Show all Tagantjärele nõude esitamine sundlõpetatud kustutatud osaühingu juhatuse liikme vastu Aeg-ajalt kerkib praktikas üles keeruline probleem, et äriühing on teinud küll mingi tehingu, näiteks ostnud mingi kauba, jätnud aga selle eest maksmata, kuid hiljem on äriühing sundlõpetatud ja võlausaldajal ei ole oma nõuet enam justkui kellegi vastu esitada.

Võlausaldaja nö magas maha enda võimalused, ärkas hiljem ja avastas, et tehingu vastaspooleks olnud juriidilist isikut enam ei eksisteeri. Millest tuleks antud olukorras lähtuda?

Saada vihje

Juhatuse liikme vastutus Äriseadustikus Äriseadustik ÄS § lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks ütleb ÄS § lg 4: Käesoleva paragrahvi 2.

Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.

Juriidilise isiku juhtorgani liige vastutab üldjuhul üksnes juriidilise isiku ees. Juriidilise isiku juhtorgani liige ei vastuta juriidilise isiku võlausaldaja ees juriidilise isiku poolt oma kohutustuste rikkumise eest. Juriidilise isiku võlausaldajal ei ole võimalik reeglina esitada nõudeid juhtorgani liikme vastu, mis tulenevad võlausaldaja ja juriidilise isiku vahelisest võlasuhtest.

Osaühingu võlausaldaja poolt osaühingu nõude esitamine juhatuse liikme vastu nn derivatiivnõue on võimalik vaid alljärgnevatel tingimustel Ühinguõigus, Juuralk : juhatuse liige on täitnud oma käitumisega juhatuse liikme vastutuse kogu koosseisu osaühingu ees; osaühingu võlausaldajal on täitedokument osaühingu vastu; täitedokumendi järgne täitmine osaühingu vastu on ebaõnnestunud osaühingu vara puudumise tõttu.

Samas probleemiks on see, et osaühingu juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude alusnormiks on võlaõigusseaduse § lg 1 koostoimes äriseadustiku § lõikega 2.

Tagantjärele nõude esitamine sundlõpetatud (kustutatud) osaühingu juhatuse liikme vastu

Selliselt esitatava nõude rahuldamise korral mõistetakse kahjuhüvitis välja osaühingule. Selle realiseerumisel on osaühingu võlausaldajal võimalik oma nõudele saada rahuldust osaühingu vara arvel.

Osaühingu võlausaldaja poolt osaühingu nõude maksmapanekut juhatuse liikme vastu raskendab asjaolu, et võlausaldaja peab tõendama ära osaühingule kahju tekkimise juhatuse liikme poolt ametisuhtest tuleneva kohustuse rikkumise tõttu st ei piisa üksnes asjaolust, et osaühingu kohustus võlausaldaja ees on jäänud täitmata.

Samuti raskendab nõude maksmapanekut asjaolu, et reeglina olukorras, kus osaühingu vara arvel võlausaldaja nõude täitmine ebaõnnestub, on tegemist osaühingu püsiva maksejõuetusega, sel juhul aga on juhatuse liige kohustatud esitama kohtule avalduse osaühingu pankroti väljakuulutamiseks.

Osaühingu pankroti väljakuulutamisel on üksnes pankrotihalduril õigus esitada nõue juhatuse liikme vastu ametisuhtest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Eraldi võimalik olukord on nõue juhatuse liikme vastu võlaõigusseaduse § alusel deliktiline alus, lepinguväline kahju. Näiteks on ta jätnud täitmata mingi seadusest tuleneva kohustuse. Järeldused kohtulahendite põhjal Olles tekkinud õiguslikku olukorda analüüsinud kohtulahendite põhjal, tuleb sellise nõude esitamise võimalust eitada või pidada sellise nõude rahuldamise väljavaateid väga nõrkadeks.

• Juhatuse liige vastutab naha ja karvadega Terje Eipre Foto: Andras Kralla Ettevõtte juhtimine on vastutusrikas ülesanne ning juhatuse liige vastutab sisuliselt kõige selles toimuva eest, kirjutab vandeadvokaat ja pankrotihaldur Terje Eipre.
• Toeline suurendusvideo
• Kuidas suurendada maja
• Ave-Ly Kõuts: suurem kaitse pahatahtlike juhatuse liikmete vastu | Arvamus | ERR
• Mis pikkuse ja paksuse liikme foto