Lepingu mootmed ja kujundid. Puhverdatud otsigutulemused
Ehk siis vasakpoolsed soovivad egalitaarsemat majandust ja ühiskonda ning parempoolsed hierarhilisemat majandust ja ühiskonda. Riigihanked 1. Arbitraažikohtu koosseisu ja tegevuse määratleb lisa 7.
Prindi Ühiskonna poliitilised mõõtmed. Vasak- ja parempoolsus Just väärtuste mõõde on muutunud viimasel ajal väga oluliseks ja kirgi kütvaks. Et ühiskondlik debatt edasi viiks, on vaja, et debatis osalejad mõistaksid, kuidas teised osalised seda mõõdet konstrueerivad. Ühiskonnal on mitu mõõdet, mille alusel saab rääkida selle mitmekesisusest.
Oluline on nii asukoht antud mõõtmes kui ka mõõtmete eneste suhteline osatähtsus. Majanduslik vasak- ja parempoolsus Üks ühiskondlik mõõde on vasak- ja parempoolsus. Vasakpoolsus pooldab egalitaarsemat ühiskonda, parempoolsus hierarhilisemat.
Islandi Vabariik, Liechtensteini Vürstiriik, Norra Kuningriik, Šveitsi Konföderatsioon edaspidi «EFTA riigid» ja Eesti Vabariik edaspidi «Eesti»pidades meeles oma kavatsust osaleda aktiivselt Euroopa majandusintegratsiooni protsessis ja väljendades oma valmisolekut teha koostööd selle protsessi tugevdamise mooduste ja meetmete otsimisel, arvestades EFTA riikide ja Eesti vaheliste sidemete, eriti aga Genfis Eesmärgid 1. EFTA riigid ja Eesti loovad vastavalt käesoleva lepingu sätetele vabakaubanduspiirkonna.
Küsimus on muidugi määrades, sest täiesti egalitaarset ühiskonda pole olemas juba ainuüksi seetõttu, et lapsena vajavad inimesed hoolitsust ning nende tegutsemis- ja mõistmisjõud pole võrdne täiskasvanutega. Samuti pole võimalik ka täielikult hierarhiline ühiskond, kus ühe inimese käes oleks kogu võim ja vara ning ülejäänutel mitte midagi, sest esiteks on ka teistel inimestel juba oma eksisteerimise tõttu olemas mingi jõud ja vara isegi kui too piirdub oma kehaga ning teiseks peab võimnik ühiskonna valitsemiseks temaga mingil moel läbi käima, aga mööda neid läbikäimiskanaleid voolab mingi hulk võimu ja vara ka teistele.
Ometi on olulised erinevused selle vahel, kui suurt võimu- ja varaerinevust ühiskond talub. Väikestes traditsioonilistes ühiskondades, mis on olnud põhiline ühiskonna organiseerumisvorm lõviosa ajaloo vältel, on need erinevused olnud suhteliselt väikesed.
Need paisusid suurteks alles neoliitilise revolutsiooni järel tekkinud suurtes ühiskondades ehkki mitte kõigis, nt Çatalhöyük. Evolutsiooniliselt on sestpeale kulunud mõni tuhat aastat köömes ning võib-olla me alles õpime, kuidas uues, ebavõrdsemas olukorras toime tulla. Heaoluühiskonnas on püramiidi keskosa laienenud ja see kujund pole seetõttu päris kohane.
Kuid et ülal on vähem kui all, kehtib aprioorselt. Demokraatlikus ühiskonnas on igal täiskasvanud kodanikul hääleõigus nii et see kehtib ka ümberpöördult: see, et nooruk on saanud hääleõiguse, on oluline komponent selles, et teda pidada täiskasvanuks ning igaühel on üks hääl.
See tähendab, et hääli on ühiskonnapüramiidi allosas rohkem kui ülaosas.
- Liikme harjutused suurendamiseks
- Prindi Ühiskonna poliitilised mõõtmed.
Üldjuhul on Lepingu mootmed ja kujundid, et kes tahab valimised võita, see peab saama olulise osa nendest häältest endale. Näiteks: kui võidame valimised, siis kehtestame astmelise tulumaksu, mis mahendab varanduslikku ebavõrdsust Liige Paksus 11 cm hüve.
Või: tõstame järgmisest kuust pensione 50 euro võrra kohene hüve. Kuna parempoolsed tahavad Lepingu mootmed ja kujundid hierarhilisust, siis loomuldasa pakuvad nad imaginaarseid ja kaudsemaid hüvesid. Näiteks: kui võidame valimised, siis kehtestame ühtlase tulumaksu, sest sa võid saada jõukaks ja sellisel juhul jääks sulle rohkem raha kätte imaginaarne hüve: kujuteldav olukord tulevikus, kui ollakse jõukaks saanud. Mõlemaga on seotud omad ohud mida vastaspool meeleldi ära kasutab. Kui liiga järsult liiga palju liiga rohmakalt alamkihile jagada, võib majandus sootuks kokku kukkuda.
Nagu Venezuelas: naftafirmad natsionaliseeriti, bensiin oli imeodav jne, selle kõigega aga kaasnes korruptsioon, oskamatu majandamine, tehniline mahajäämus jne. Kui tahta aidata alamkihti või mõnd mahajäänud piirkonda, siis on see erakordselt keeruline, sest ühiskond, sh majandus, on väga keerukas süsteem ja suvaliselt sekkudes — isegi heade kavatsustega — võib tekitada rohkem kahju kui kasu.
Ühesõnaga, alamkihi aitamine on tegelikult äärmiselt mitmetahuline — ja see on võrratult keerukam pelgast kala vs. Kui aga parempoolsete kombel hoida hierarhiaid, siis jällegi võib imaginaarsus osutuda tühjaks sa ei saagi kunagi jõukaks ning kaudne tulemus lõputult viibida või koguni tulemata jääda.
Themes of the Course
See võib viia ühiskonna stagneerumiseni, ühiskondliku mobiilsuse kahanemiseni ja seetõttu ka talendibaasi ahenemiseni. Kui pirukas läheb Lepingu mootmed ja kujundid, siis miski ei garanteeri, et tugevamad ei trügi ette, jättes nõrgemad sootuks ilma.
Nii et kui tahta tagada seda, et kõik ühiskonnakihid sellest pirukast osa saaksid, on ikkagi vaja eraldi vaeva näha, selleks et hüved ka alamkihti jõuaksid.
Kõikide Eesti parteide programmid sisaldavad nii vasak- kui ka paremelemente. Paremalt on kogu poliitiline spekter truu ühtlasele tulumaksule, nagu nii mitmeski teises postsotsialistlikus riigis. Väärtuseline vasak- ja parempoolsus Üldise parema-vasaku eristuse sees tasub omakorda eristada kaht mõõdet, majanduslikku ja väärtuselist. Need on muidugi omavahel seotud — nagu kõik ühiskondlikud nähtused, ent seda eristust tasub teha, kuivõrd viimasel ajal on just väärtuseline mõõde tähtsam.
Piltlikult öeldes: kõht on täis, nüüd on aega mõtelda, kes me oleme ja mida me ülepea tahame. Ehk siis vasakpoolsed soovivad egalitaarsemat majandust ja ühiskonda ning parempoolsed hierarhilisemat majandust ja ühiskonda. Eespool käsitletu puudutab eeskätt majanduslikku mõõdet; nüüd vaatame põgusalt väärtuselist mõõdet. Siinkohal tasub kõigepealt peatuda mõningatel mõistetel.
Parempoolseid väärtusi, s. Selle mõiste sisu on aga muutunud väga erisuguseks ja isegi vastukäivaks. Selle sõnaga on aga hakatud tähistama ka poliitilisi jõude, mis ei taha säilitada praegust olukorda vaid, vastupidi, seda põhjalikult ja radikaalselt muuta nagu EKRE, kelle programm kätkeb senise elukorralduse täielikku muutmist. Etümoloogilises mõttes konservatiivsus aeglane, evolutsiooniline muutumine, peenhäälestamine iseloomustab kõiki n-ö peavooluparteisid RE, Isamaa, SDE, KE ning mittekonservatiivsus, katkestuslikkus ääreparteisid, esmajoones EKREt.
Vasakpoolsus tähendab väärtuste mõõtmes niisiis suuremat egalitaarsust. See tähendab ühiskonnagruppide ja nende väärtuste suuremat võrdõiguslikkust: naiste, puuetega inimeste, homode, rahvusvähemuste jt suuremat võrdväärsust. Parempoolsus tähendab väärtuste mõõtmes suuremat hierarhiat.
See tähendab näiteks meeste, tervete inimeste, heteroseksuaalide, enamusrahvuse jne eelispositsiooni ja eesõiguste säilitamist. Teisisõnu, inimeste vahel on selge vahe sõltuvalt nende grupikuuluvusest.
Üld- ja ostutingimused
Teise- ja endakuvand Just väärtuste mõõde on muutunud viimasel ajal väga oluliseks ja kirgi kütvaks. Et ühiskondlik debatt meid selles mõõtmes edasi viiks, on kõigepealt vaja, et debatis osalejad mõistaksid seda, kuidas teised osalised seda mõõdet ja selles visandatud probleeme endale konstrueerivad.
Oluline takistus on siin teisekuvand, s. See, millisena väärtusvasakpoolne konstrueerib endale väärtusparempoolset, kipub olema väga erinev sellest, millisena väärtusparempoolne ise ennast konstrueerib, ja ümberpöördult.
Navigeerimismenüü
Nõnda on vasakpoolsuse kuvandis, mille parempoolsed on endale loonud, sageli kaks momenti, mida seal vasakpoolse enesekuvandis enamjaolt ei ole.
Seda mõtestatakse tavaliselt kahe paradigma järgi: nõukogulik totalitarism ja postmodernne segadepudru. Vasakpoolsele aga ei pruugi fikseeritud reegli puudumine tähendada seda, et üldse mingeid reegleid või kriteeriume poleks. Nõnda eristused mitte ei kao, vaid vastupidi, neid tuleb võrratult palju rohkem juurde.
Ühe jämeda reegli asemel on tuhat peenekoelist.
Ja ta saab osutada sellele, et nii mõneski mõttes ongi näiteks mehed naistest kehvemas olukorras: neid on rohkem vangis, paljudes maakohtades ei ole meestel tööd jne. Et parem oleks nii, et naisi on rohkem tippjuhtide seas, kui ka nii, et mees saaks olla lasteaiakasvataja. Või et parempoolne tahtvat tarvitada vägivalda teise nahavärviga inimeste kallal, kuna parempoolne tahab lihtsalt säilitada oma harjumust, et Eestis ringi kõndides on tema vaateväljas valge nahaga inimesed; teised rahvad ja rassid lihtsalt olgu teises kohas.
Või üldisemalt, et parempoolse hierarhiahoid on suunatud teiste inimeste reguleerimisele, samal ajal kui nende peamine funktsioon tema jaoks võib olla suunatud pigem talle endale, s.
Eesti Vabariigi ja EFTA riikide vaheline leping
Oma kodus rääkigu igaüks mis keeles tahes ja elagu koos kellega iganes, peaasi, et seadustes oleks sätestatud eesti keele ülimuslikkus ja heteroseksuaalne abielu. Muidugi saab siit omakorda edasi minna ja vasakpoolne saab näidata, et neil vormidel enestel on ikkagi oma mõju hoiakute ja käitumiste kujundamisel; et isegi heatahtlik hoolivus võib siiski olla paternalistlik ja teisele ebameeldiv jne. Ja parempoolne saab näidata, et vasakpoolse lõpmatu heatahtlikkus allpoolsete vastu võib ise olla paternalistlik ning et nad ise võivad luua identiteete ja hierarhiaid seal, kus neid enne polnud, tekitamani uusi probleeme jne.
Ja siit saab omakorda edasi minna.
Metafoorid Vasak- ja parempoolse dialoogi pärsib ka see, et nad sageli kasutavad erinevaid alusmetafoore tunnetusvaldkonna liigendamiseks ja mõtestamiseks. Selle vastandina projitseerivad nad lameduse, kus kõik on ühetaoline, struktureerimata, kaootiline. Vasakpoolne ühiskonnametafoor pole nii kinnistunud, ent selleks sobiks näiteks ökosüsteem nt metskus Koigi rahvaste liikmete keskel suurused on mitmel moel üksteisega seotud, ilma et nad moodustaksid üht kõikehõlmavat hierarhiat.
Selle pasma sees võib olla ka hierarhiad nt organisatsioonide juhtimistasandidaga ei ole üht kindlaksmääratud üldhierarhiat. Võimuhierarhias võib peaminister olla esimene, rahahierarhias keegi teine ja hea, kui selleks on keegi teineaga kui nad lähevad go-klubisse, siis võivad mõlemad alla jääda keskmise palgaga tavatöölisele. Seda kalduvust näeme näiteks Venemaal ja Ungaris ning see on ka Eestis olemas.
Siin on filosoofidel ja kirjanikel oluline roll pakkumaks välja uusi metafoore, mille kaudu ülepea ühiselu mõtestada, või teisendada vanu metafoore, nii et avaneksid nende uued võimalused. Ühiskond tugineb kujutlustele. Dialoog Ühest küljest tundub oluline, et ühiskonna eri osade vahel leiaks aset dialoog, nii et ühiskond ei pihustuks laiali, vaid suudaks end nondesamade dialoogi eristumiste kaudu taaslõimida. Kui lihtsalt olla mingis antud mõõtmes eri seisukohal, siis poleks sellest midagi hullu: kui on ühine pind, siis saab ju läbi rääkida.
Tavaliselt aga kipub erimeelsuste puhul asi olema palju tõsisem. Esiteks see, et väärtustatakse eri mõõtmeid mis sulle on oluline, on mulle ebaoluline, ja ümberpöördult. Teiseks see, et kuvand, mille ma teisest loon, võib olla vägagi erinev teise enesekuvandist. Kolmandaks see, et me mõtestame olukorda erinevate alusmetafooride kaudu ning seetõttu ühendame nähtusi eri viisil. Lühidalt, põhiline probleem on see, et puudub ühismõõde ning sõnu kasutatakse eri tähendusseostes. Veelgi enam, dialoog ei pruugi üldse võimalikki olla.
Sotsiopaadiga dialoogi pidades ei jõuta mingile dialektiliselt kõrgemale tasandile, vaid langetakse tema ohvriks.
Dialoog võib olla destruktiivne, kui selgub, et teine tegutseb pahatahtlikult. Kuidas aga otsustada, millal dialoog tõotab olla perspektiivikas ja produktiivne, ja millal mitte? Seda ei saa viimases järgus mingi valemi järgi ette teada; kui siin leidub mingi meetod, siis seisneb see pigem millegi vähem tegemises.
See aga toob sisse poliittehnoloogiate aspekti, mis on lisakorrus siin käsitletavale. Lepingu mootmed ja kujundid on püüda alamkihi imaginaariat, selle asemel et see otsesõnu kõrvale heita. Keskmes on etableerunud poliitilised jõud, äärel on protestijõud.
Eesti poliitilisel maastikul on alati leidunud uusi üritajaid ja protestijõude, kellest mõni on valimised võitnud või vähemasti riigikokku pääsenud: Sõltumatud Kuningriiklased, Res Publica, Vabaerakond, Eesti jt. Heal juhul serv vitaliseerib keset; halval juhul lõhub selle tekitamani diktatuuri, türannia.
Studia Philosophica Estonica, 11,lk 93— VII