Taiendage suurema elementi. Noored Koodi - Kursused - Arvutiteaduse instituut
Kui meil on mingi kindel komplekt elemente, mida me tahame koos käsitleda, ja mis võivad olla erinevat tüüpi, siis on parem paigutada need ennikusse. Kuna otsitavas piirkonnas pole enam ühtegi elementi, lõpetab algoritm töö ning tagastab, et arvu 4 ei leitud. Neid kasutatakse mitmesugustes energiasalvestuse rakendustes, sh koormustippude lõikamisel ja taastuvenergia integreerimisel.
Tagasi nimekirja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja selle ülesehitus Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis on elemendid paigutatud tabelisse kindlate seaduspärasuste ning elementide omaduste muutumise järgi. Perioodilisustabel jaguneb perioodideks tabeli read ning rühmadeks tulbad. Perioodilisustabelis on elemendid paigutatud aatomnumbri kasvu järjekorras nii, et ühes rühmas on sarnaste omadustega elemendid.
Perioodilisussüsteemi kujutamiseks on mitmeid viise.
Enamasti kujutatakse seda tabelina, mille veerud moodustavad 18 rühma ja read seitse perioodi. Rühmad on tihti jagatud ka kaheksaks pea- ja kaheksaks kõrvalalarühmaks ehk A- ja B-rühmadeks, mida tähistatakse rooma numbritega I—VIII.
Lantanoidid ja aktinoidid paigutatakse enamasti eraldi peatabeli alla. Iga keemilise elemendi lahtris on tavaliselt elemendi tähis, aatomnumber ja aatommass, aga sinna võidakse märkida ka nimetus, elektronegatiivsus, väliselektronkihi konfiguratsioon jms.
Praeguse seisuga kuulub süsteemi elementi, mille olemasolu on tõestatud. Neist 98 on leitud loodusest, ülejäänud on saadud tehislikult. Esimesed 80 elementi Taiendage suurema elementi stabiilsed sealt edasi radioaktiivsed.
Perioodilisussüsteemi ülesehitus Elementide paigutus perioodilisussüsteemis Elementide järjekorra tabelis määrab aatomnumber. Elemendi kuuluvuse perioodi määrab elektronkihtide arv ja kuuluvuse rühma valentselektronide arv väliselektronkihis.
Keemiliste omaduste alusel rühmitatakse elemente metallideks, poolmetallideks, mittemetallideks, leelismetallideks, leelismuldmetallideks, halogeenideks, väärisgaasideks, lantanoidideks, aktinoidideks.