Naljad liikmete suuruse kohta, Naljad armee kohta, suured ja kohutavad | Ühiskond | May
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask: Seksuaalse alatooniga märkused ja naljad ei sobi töökeskkonda, sest need tekitavad töötajates ebamugavust ja on täiendavaks pingeallikaks. PostgreSQL-il, mille abil hallatakse ka eesti kaasaegsete anekdootide andmebaasi, on veebipõhine kasutajaliides, mis päästab põhiliste operatsioonide tegemisel ka sql-käskude päheõppimisest; keerukamate funktsioonide teostamisel tuleb nende tundmine siiski kasuks. Selle teooria looja C. Otsustes rõhutati satiiri tähtsust nõukogude inimese teadlikkuse kasvatamisel ja märgiti ära nõukogude karikatuurikunsti põhiülesanded. Reedel moodustati linetantsijatest seni teadaolevatel andmetel maailma pikim tantsijate rivi, milles osales üle inimese. Agressiivsus pole piisav ega ka vajalik tunnus etnilise huumori tekkeks ja levikuks.
See on lihtteksti versioon, vaata siit. Esiteks kirjeldatakse anekdooditegelaste muutumist nende kolme perioodi jooksul. Selgub, et kui Teiseks eesmärgiks oli valitseva etnilise huumori teooria valideerimine eesti anekdoodimaterjalil. Tulemused vaidlustavad Christie Daviese teooria universaalsuse, lisades tema avastatud seaduspärasustesse uue dimensiooni. Anekdoodid on kahtlemata seotud muudatuste ja sündmustega sotsiaalses reaalsuses, kuid see seos pole universaalne ning võib kultuuriliselt, poliitiliselt ja majanduslikult erineva taustaga riikide anekdooditraditsioonides erineda.
Märksõnad: etniline huumor, eesti etnilised naljad, etnilised stereotüübid, postsotsialistlike maade naljandid Sissejuhatus Avardunud kommunikatsioonivõimalused kaotavad reaalseid rahvuspiire. Fiktiivsetel stereotüüpidel põhinevad piirid võivad sellegipoolest visalt püsida. Etniline Naljad liikmete suuruse kohta on üks tunnustest, mis viitab rahvusrühma vajadusele end identifitseerida, teistest eristada.
Selles luuakse baasvastandused, mis eristavad "meid" "nendest", head halvast, normaalset ebanormaalsest. Uurimuse põhialuse moodustab aastatel koostatud ja pidevalt täienev andmebaas eesti anekdootidest, mis sisaldab materjali Lisaks sellele analüüsiti ka Matthias Johann Eiseni Pikim lünk on Eeltööna eraldati kogu perioodi materjali hulgast etniline huumor ning süstematiseeriti see tegelas t e ja teemade järgi.
Artikli esmaseks eesmärgiks on kirjeldada eesti etniliste anekdootide muutumist Analüüs paigutab anekdoodimaterjali kultuurilis-ajaloolisse konteksti, et leida seaduspärasusi ja ehk ka põhjusi anekdoodiloomingu arengutendentsidele.
Vaadeldakse, kuidas on etnilised naljad sajandi jooksul muutunud - millised on erinevused anekdooditüüpide ja -tegelaste osas; peatutakse ka kaasaegsel n-ö elektroonilisel anekdoodirääkimisel ja selle mõjul anekdootide sisulistele ja vormilistele aspektidele.
Teiseks eesmärgiks on etnilise huumori teooria eelkõige Daviesaga ka Davies, eelduste valideerimine eesti anekdoodimaterjalil. Püstitatakse hüpoteesid, mis kontrolliksid Suurenenud liikmete vigastused Daviese järeldusi etnilise huumori seaduspärasuste kohta.
Daviese järeldused põhinevad peamiselt briti naljatraditsioonis ilmnevate peamiste opositsioonipaaride ja anekdoodiskriptide ning nende sotsiaalsete ja ühiskondlike mõjurite analüüsil, kuigi ta analüüsib ka juudinalju millest pea ükski etnilise huumori uurija mööda ei pääse ja toob näiteid kogu ingliskeelsest naljaruumist briti, walesi, oti, iiri, ameerika, kanada, austraalia anekdootide seast.
Ida-Euroopa nalju pole C. Davies oma uurimustes pikemalt käsitlenud. Käesolev töö lisab C. Daviese seni kaalukaimaks peetud teooriale olulist võrdlus- ja lisamaterjali mitteingliskeelses ja ühtlasi poliitiliselt ebastabiilsemas kultuuriruumis valitsenud naljaskriptide, tegelaste ja nende valiku potentsiaalsete põhjuste kohta. Oma ja võõra rahvusrühma vastandamine on naljaainet pakkunud juba antiikajal, nt C. Daviese uurimus vanast Vahemeremaade huumorist kirjeldab mileetlasi tögavaid naljandeid.
Eriti tüüpiliseks peetakse etnilist huumorit ameeriklaste puhul Espeykus iga järjekordset immigrantide rühma on tervitatud naljalainega.
Etnilise huumori käsitluste osa teaduslikes uurimustes on samuti suur - sellest rohkem on viimaste aastate jooksul uuritud vaid kolme teemat huumorit eri kultuurides, kirjanduses, kunstis ja päevakajalistes uudiskommentaarides Laineste b. Definitsioonid ja sellega seotud problemaatika Identiteet on sotsiaalteadustes keskne mõiste.
Suur osa inimkäitumisest - sealhulgas folkloor - tegeleb aktiivselt identiteediküsimusega.
Huumor töökohal
Etniline identiteet on kuuluvus rühma, mis eristub teistest etnilistest rühmadest enda seatud ja teiste tunnustatud tõeliste või ettekujutatud piiridega Smith a.
Põhjusi eristumiseks võib olla subjektiivset pikaajaline ühtekuuluvustunne, nt seotud ühise tõelise või müütilise põlvnemisega või objektiivset nt keel, usk, territoorium laadi.
Sageli rõhutatakse, et kõik tunnused on võrdse kaaluga ja etniline identiteet sünnib ka oma territooriumi või keeleta rahvastel ning pole õige seada ühte tunnust teisest prioriteetsemaks identiteedimääratlejaks vt nt Myhill Postmodernistlikud identiteediteooriad käsitlevad identiteeti dünaamilise protsessina: identiteeti võib valida või muuta isiklikul või kollektiivsel tasandil lühi- või pikaajaliselt olenevalt kontekstist Eriksen ; Hall Rühmatunde tekkimine algab "vastase otsingust", kusjuures vastane ei pea tingimata olema rühm, kes on juba ajalooliselt olnud sellele rühmale reaalne agressor.
Vastaste olemasolu ja nende fiktiivsed ja tihti grotesksed omadused jäävadki mõnes mõttes kõige olulisemaks identiteedi kinnitamise mehhanismiks. Oma rühma tunnused on teisejärgulised, nendel näib puuduvat spetsiifika.
Etendati õhuballetti ning silla all merel tiirutasid signaali lastes kümned paadid ning laevad.
Vastaste omaduste spetsiifika on aga enamasti kinnistunud nüansirikkalt rühma teadvusse. Felix Oinas on Naljad liikmete suuruse kohta, kuidas naaberhõimu, sagedamini teise rahvuse nimetus saab kuradi sünonüümiks vt ka Valk Peale kuradi on terminiks muutunud muidki pejoratiive, nt lätikeelne "loll" mulkis sai Eestis mulke tähistavaks terminiks. Kuid esineb ka juhtumeid, kus sagedasti esinev vandesõna saab seda kasutava rühma nimetuseks mõnes teises keeles: Haljala rannas sõimanud soomlased ja virulased teineteist vastamisi "viru kuraditeks" ja "soome pergeliteks", venelastel esineb tänapäevalgi väljend estonskije kuratõ Remmel Huumor on sotsiaalselt esile kutsutud afektiivne tajukogemus, mille tekitab mittekongruentsus oodatud ja tegeliku lahenduse vahel Ziv Lahenduse puudumine vähendab naljakust, kuid ei kaota seda täielikult Schultz Christopher P.
Wilson aga nendib ulatuslikus metauuringus, et mittekongruentsus oodatuga on huumori oluliseks, kuid mitte alati piisavaks komponendiks näiteks lauses "Kui ta oli ära söönud kakskümmend kaussi putru, oli Naljad liikmete suuruse kohta ikka veel näljast nõrkemas" puudub huumor, kuigi inkongruentsus on olemasja järelikult peab olema lisatunnuseid, mis ajendavad ütluses, olukorras, loetus vms huumorit tajuma.
Etniline huumor on ühendav mõiste etnilisi rühmi pilavatele huumorivormidele.
Naljad armee kohta, suured ja kohutavad
Eestikeelses kirjanduses on kasutatud ka nimetust naabrihuumor Salvekuid see mõiste on piiratum, tähistades siiski palju kitsamat rahvuste diapasooni eelkõige naaberrahvaid kui vaikimisi kõiki etnilisi rühmi hõlmav määrus "etniline". Hõimupilge on veelgi kitsam mõiste Krikmann ; Remmelsobides tähistama näiteks Eesti-siseste väiksemate rühmade perifeerlaste omavahelist pilamist. Käesolevas uurimuses on seda kasutatud vaid vanemast naljandist rääkides, seda enam, et hilisemas anekdooditraditsioonis on omaenda rahvuspiiridesse jääv hõimupilge peaaegu olematu.
Huumori paljudest alavormidest piirdutakse siinkohal naljandite, anekdootide ja keerdküsimustega. Naljand on vanema huumoripärimuse pikka, narratiivset ja puändita kentsakat juhtumit või lugu tähistav termin ülevaadet vanemast naljandist vt Krikmann Naljandit tänapäeva folklooris ei kohta, Naljad liikmete suuruse kohta on asendanud lühike puändiga anekdoot.
- Kuidas suurendada liikmeid fotodega
- Kuidas teada saada, milline on liige meeste suurus
- Kuidas käituda, kui kolleeg teeb pidevalt seksuaalse alatooniga nalju? - Töö22resto.ee
- autoee - Keskustelut » Vaba teema » 1 Aprilli naljad
- Mis suurusega munn on tavaliselt
- See on lihtteksti versioon, vaata siit.
- Ämma-naljad räägivad peresisestest pingetest | Eesti Kirjandusmuuseum
- Liikme suurus mitte-ponevil olekus
Anekdoot või nali on tänapäeval kõige sagedamini esinev fikseeritud esituslike ja ülesehituslike tunnustega huumorivorm canned joke. Keerdküsimus esitab küsimuse ja annab kuulajapoolset aktiivset sekkumist lubamata ootamatu vastuse või siis nõuab vastust, kuigi see on a priori vale ja eksimus saab omakorda nalja allikaks. Käesolevas uurimuses käsitletakse termineid nali ja anekdoot sünonüümidena mida nad tänapäeva eesti keeles ongi - vrd inglis- saksa- prantsuskeelseid termineid, kus anekdoot tähistab lugu tõsielust või viitab sellele tuntud tegelaste, tegelike sündmuste vm kaudu, ning eesti sõnale nali joke vastavad terminid tähistavad väljamõeldud lühikest puändiga lugu.
Skript tähistab siin uurimuses tähendusvälja, mille kutsub esile mingi sõna, situatsioon vms. Huumor toimib kahe vastandliku skripti vallandatud tähendusväljade kokkupõrkes. Daviese ja edaspidi eeskujul on skriptid jaotatud alamkategooriateks nt juhmuse-skript, mis sisaldab vastandust juhmi ja mõistliku käitumise vahel, või seksuaalsete veidruste skript, mis sisaldab vastandust ebanormaalse ja normaalse käitumise vahel.
Skripte ei omistata reaalsete omaduste, Naljad liikmete suuruse kohta stereotüüpide põhjal, nende poolt loodav pilt nalja objektist on moonutatud, skemaatiline, mütoloogiline Raskin Stereotüüp on teisele rahvusele omistatud iseloomulike omaduste kogum.
Kõik stereotüübid ei anna ainet Video suurendamise liikmed ja kõike anekdootides naeruvääristatut ei võeta omaks kui pilkeobjekti stereotüüpset omadust Davies Uurijad on üritanud eristada etnilist huumorit pseudoetnilisest, et vältida mittetoimivate ja "valede" naljade sattumist uurimismaterjali hulka.
Victor Raskin annab oma semantilise huumori üldteooriat kirjeldavas raamatus Semantic Mechanisms of Humor etnilise huumori definitsiooni.
Ta väidab, et siis ja ainult siis on tegemist tõelise etnilise huumoriga, kui 1 vähemalt üks opositsioonipaaris sisalduv skript väljendab tegelikku, kuigi pseudoentsüklopeedilist ja mütoloogilist teadmist naerualuse rühma käitumise, hoiakute, tõekspidamiste vm kohta; 2 naljas tegutsev inimene esindab tervet gruppi anekdooditegelase käitumist peetakse tüüpiliseks tervele sellele etnilisele rühmale ; 3 tegelast ei saa ära vahetada mõnest teisest rahvusest tegelasega kelle kohta samasugune etniline skript puudubilma et anekdoodi naljakus väheneks.
Nali on V. Raskini meelest pseudoetniline või "pole tõupuhas" etniline nali, kui see ei vasta neile kolmele tingimusele: näiteks naljad, mille tegelased on nalja rääkija kohandanud endale etnilises Naljad liikmete suuruse kohta tuntumaks, kuid naljas sisalduv skript uue naljaobjekti kohta ei kehti, kaotavad oma "etnilisuse" ja ka naljakuse.
Selline eristamine nõuab aga selgust selles, milliseid stereotüüpe kuulaja ja rääkija nalja objekti kohta omavad ja mis on anekdoodi originaalvariant ja -objekt, mida enamikul juhtudest on võimatu teada.
Ka nende naljade puhul, mille kohta võib suure tõenäosusega öelda, et need pole laenatud mida on ilmselt murdosaon väga raske eristada etnopoliitilisi puhtpoliitilistest või puhtetnilistest jne.
Peale selle leidub etnilisi anekdoote, mis ei sisalda kindlale rahvusele omistatavat spetsiifilist skripti ega ütle pilatava rahvuse kohta tegelikult midagi kuigi võivad anda infot selle kohta, kuidas nalja rääkijad suhtuvad alustegevustesse, nagu töö, söömine jms vt Davies Need naljad ongi kergesti "tõlgitavad". Ühe ja sama rahvuse naljatraditsiooni sees võiks oodata suuremat stabiilsust, st mingis naljandis või anekdoodis kaldutakse kasutama koomikaobjektina valdavalt üht ja sama etnilist tegelast, kuni ei Naljad liikmete suuruse kohta kardinaalsemaid sotsiaalseid poliitilisi, kultuurilisi sündmusi, mis etniliste vahekordade ja hinnangute skaalasid piisavalt tugevasti muudavad.
Eesti kaasaegsetes naljades võime mõne tüübi puhul näha väga laia variatiivsust. Üsna rohkelt varieerub oma etniliste tegelaste poolest näiteks järgmine anekdoot: Eestlane abiellub lätlasega ja tekib vaidlus, kuhu elama minna.
Tegelased eesti etnilises huumoris - txt
Peab ikka Eestisse minema, aga lätlane ei oska keelt ega midagi. Läheb siis arsti juurde ja ütleb, et tahan eestlaseks saada. Tässä ei ole onkelmia" www. Sama nalja teistes variantides esinevad puändis venelane kolm varianti või lätlane üks variant.
Sellisel mittespetsiifilisel skriptil põhineva nalja puhul "teine" on lihtsalt rumal; s. Et nimetatud mittespetsiifiline stereotüüp on väga paljude etniliste naljade aluseks, teeb pseudoetniliste anekdootide avastamise raskeks ja ehk ka tarbetuks. Etniline määratlus mängib olulist rolli nalja ülesehituses. Etnilise nalja või naljandi objekt on tegelane reaalse rahvuse hulgast.
Huumori nautimiseks kombineeruvad Video meetodid suurendate liige äratundmise rõõm ja absurdsuseni viidud lolluse tunnistajaks olemine. Sel moel saavad rääkija ja kuulaja end distantseerida rumalatest, puhtust mittepidavatest, halbade elukommete ja madala sotsiaalse staatusega naerualustest.
Sageli nimetatakse tegelaseks mõni etnilise rühma esindajale tüüpiline nimi Pekka soomlase kohta vmskuid piisab ka sellest, kui vihjatakse rahvusele spetsiifilise sõnavara või aktsendi kaudu. Etniline marker valmistab publiku naljaks ette, kuid ei reeda puänti. Rassismihirmu paine all on Ameerikas avaldatud anekdoodiraamatuid, mille tegelasteks reaalsete rahvuste asemel X-lased Ethnicians, Smogarians.
Ka internetis leidub tunnistust sellest, et anekdoote rääkides kasutavad inimesed poliitilise korrektsuse huvides vahel nimetust Smogarians.
Raskini mõistes on need naljavaesed pseudoetnilised naljad. Protsendiarvu suuruses võib kahelda, kuid etnilise anekdoodi naljakuses mitte, toetab L. Wilde'i arvamust ka C.
Davies Etnilise anekdoodi lõpp on selge ja oodatav - keegi tehakse lolliks - ja selle ning lolliks jääja aimamine pakub kuulajale juba ette naudingut.
Nali ei annaks edasi sama jõuliselt lolli-targa vastandust, kui tegelasteks oleksid lihtsalt isa ja poeg: Mida ütleb vana tukt nooremale? Etniline anekdoot võib toetada etnilist identiteeti, kindlustades enda positsiooni kui "teistest" kõrgemal asuvat ja luues piire "endasuguste" ja "teistsuguste" vahele, naerdes koos endasugustega teistsuguste üle.
See eeldab stabiilset identiteeti, kuuluvustunnet ühte etnilisse rühma. Postmodernse identiteediteooria dünaamiline, rollivahetust lubav mitmeplaaniline identiteedidefinitsioon seab küsimärgi alla, kas etniline anekdoot on etnilise identiteedi teenistuses, kui inimesed suudavad nautida väga erinevate tegelastega nalju, sh nalju iseenda üle Davies Ilmselt on etniliste naljade mõistmise ja etnilise identiteedi seos väiksem, kui seda varem eeldati vt ka ptk 1.
Tõenäoliselt ilmus armee kohta ka nalja, sest tavalised inimesed elavad sama lustlikult kui tudengid. Kuid pidage meeles: kui teid tasuta õpetatakse, söödetakse, riietatakse ja teid ravitakse, on võimalik, et väljaspool paraadiväljakut ja selle lähedal on äge lipnik! Reameeste ja ohvitseride elust Kord varastati reamees Zilbermanilt öökapi rasv. Ta kaebas seersanti poole. Siis oksendas reamees Tychko.
Uurimise ajalugu Etnilise huumori käsitlused jagunevad laias laastus kaheks paradigmaks. Ühed uurijad tuginevad Sigmund Freudile ja Thomas Hobbesi üleolekuteoorialeülevaade Keith-Spiegel ning peavad anekdoodi sotsiaalseks funktsiooniks teiste etniliste rühmade allasurumist nn funktsionalistlik suund ; teised loevad agressiivsuse mõistet huumori kirjeldamise juures pigem eksitavaks kui tulemuslikuks ja eelistavad rääkida huumorist kui ühiskonda peegeldavast nähtusest, mille abil saab avastada vastuolusid, valupunkte või varjatud vaateid ühiskonnas toimuvale nn kultuurilis-ajalooline suund.