Kuidas suurendada liiget ja seda vaja on
Vaja oleks professionaalset administreerimist ja tehnilist tuge materjalide ülespanekul. Osaleda võivad igas vanuses ja kõikidest ELi piirkondadest pärit inimesed, aga ka kodanikuühiskonna ja Euroopa institutsioonide esindajad. Soovi korral võib annetajate nimekirja teha ka avalikuks, et innustada inimesi ja organisatsioone igakülgselt panustama.
Osanike nimekiri 1 Juhatus peab osanike nimekirja, milles tuleb näidata osanike nimed, aadressid ja isikukoodid, viimaste puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta. Raamatupidamine Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist.
Äriseadustik – Riigi Teataja
Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine 1 Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Kui ühingul on nõukogu, võib juhatuse liikme tagasi kutsuda nõukogu. Kui juhatuse liige kutsutakse enne volituste tähtaja lõppu tagasi ilma mõjuva põhjuseta, võib juhatuse liige nõuda talle tagasikutsumisega tekitatud kahju hüvitamist.
Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt.
Konkurentsikeeld 1 Juhatuse liige ei või osanike nõusolekuta, nõukogu olemasolul aga nõukogu nõusolekuta: 1 olla füüsilisest isikust ettevõtjaks osaühingu tegevusalal; 2 olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik; 3 olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega. Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse üldist aegumistähtaega.
Ärisaladuse tagamine 1 Juhatuse liikmed peavad hoidma osaühingu ärisaladust. Juhatuse liikmete vastutus 1 Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega osaühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
Osaniku vastutus 1 Osanik vastutab osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule tahtlikult tekitatud kahju eest.
- Meeste keskmise suurusega mootmed
Käesoleva seadustiku § 2. Nõukogu 1 Osaühingul on nõukogu, kui see on ette nähtud põhikirjaga.
EL - Mis see on ja kuidas toimib?
Osaühingul peab olema nõukogu, kui: 1 osakapital on üle krooni või 2 osaühingul on üle 20 osaniku või 3 osaühingul on majandusaasta kestel keskmiselt üle töötaja.
Ühing pakub mitmekesiseid tegevusi, mis toovad kokku inimesi valdkonnas, sh kongresse, seminare, suvepäevi, laagreid, kõnekoosolekuid jm. Ühingu kaudu liigub raamatukogundust puudutav informatsioon, sh infolist ja kodulehekülg. Väljaantav aastaraamat paneb kaante vahele olulise osa valdkonna panusest kultuuriloosse. Ühing tegeleb eriala mainekujundusega, et tõsta noorte huvi raamatukogundusega tegeleda, tunnustada teenekaid raamatukoguhoidjaid kõikjal Eestis ning märkida olulisemaid saavutusi erinevate preemiate ja auhindade kaudu.
Kolmanda sektori organisatsioonina on ühingul ja tema kaudu kõikidel liikmetel võimalik taotleda lisarahastust kodanikuühiskonna toetusmeetmetest.
Ühing esindab Eestit IFLA-s, misläbi jõuavad meie seisukohad rahvusvahelisele areenile ja ülevaade neist arengutest jõuab kõikide raamatukoguhoidjateni Eestis. Arendamist vajavad võimalused Veelgi rohkem võiks läbi erinevate tegevuste kaasata ühingu tegevusse raamatukoguhoidjaid.
- Kuidas suurendada liikmeid MAZiga
Lisaks uute liikmete kaasamisele tuleks tõsiselt mõelda olemasolevate liikmete aktiviseerimisele, sh nende osalusele toimivates töörühmades. Liikmelisuses tuleks näha prestiiži, kuna täna ei paista ühingu liikmelisus kõikidele raamatukoguhoidjatele atraktiivne. Tööd ühingus saaks muuta töörühmade tasandil tunduvalt efektiivsemaks. Arendada tuleks töörühmade vedajate juhtimis- ja delegeerimisoskusi, et piiratud aja- ja inimressurssidega jõuda soovitud tulemusteni ning motiveerida liikmeid neis aruteludes osalema.
Lisaks koolitustele peaks töörühmadele tegevusele olema sõnastatud selged ootused ja kokku lepitud ühistes tegutsemisalustes.
Kas Riigikogu liiget on liiga palju?
Üle tuleks vaadata informatsiooni edastamisega seotud küsimused. Kes peaks edastama millist informatsiooni missuguste kanalite kaudu? Infokanaleid on palju lisaks ühingule ka teised kanalidkuidas eristada selles infohulgas olulist väheolulisest?
Tugevdamist vajab ühingu struktuur ja võrgustik, et kaasata võimalikult suur hulk inimesi ühingu töösse. Aruteludesse on kaasatud tuumikud ja aktiivsemad osalejad, maakondlikud usaldusisikud peaksid veelgi enam teavitama ja kaasama liikmeid kohtadel. Lisaks arenduslikele funktsioonidele koolitus, koostöö, kutsekvalifikatsioon peaks ühing aktiivsemalt tegelema raamatukoguhoidjate kutseliiduna, rääkides kaasa palgapoliitika kujundamisel.
Veelgi rohkem tuleks ühingul panustada eriala mainekujundusse.
Sausti mõisas Kes? Paigas on põhikirjas toodud aegumatud eesmärgid, ent millised on ühingu strateegilised arengusuunad järgnevatel aastatel? Ehk siis täna on õige hetk küsida — millist ühingut liikmed soovivad ja Eesti vajab? Kas ühing on ennekõike arenduskeskus koolitused, koostöö või peaks ta kandma senisest enam töötajate huvide eest seismise funktsiooni.
Selleks tuleb teha tööd meediakanalitega ja kõneisikutega, leppida kokku selgetes sõnumites ja siduda oma tegevus teiste protsessidega loovuse- ja innovatsiooniaasta, lugemise aasta.
Oluline on kajastada raamatukogunduse teemat läbi sisuliste lugude raamatukoguhoidja kui ekspert, raamatukogu kui kogukonnakeskuslühinupud ürituste toimimisest on teisejärguline meediakajastus. Kõik pakutavad koolitused võiks aasta lõikes koondada koolituskalendrisse, et vältida erinevate osapoolte poolt ajaliselt ja sisuliselt kattuvaid koolitusi.
Erinevatel aastatel keskenduks koolitussarjade raames kitsamatele teemadele. Lisaks võiks rohkem kaasata väliskoolitus ja sealseid teadmisi, vastasel korral jääb meie infoväli piiratuks. Lisaks koolitusele peaks ühing pakkuma lisaväärtust ka teiste arendusvõimaluste leidmisel, sh kasutades erinevaid Euroopa Liidu ja välispartnerite rahastamise võimalusi korraldada erialaseks enesetäiendamiseks stipendiumikonkursse, õppevisiite ja osavõttu erialastelt koolitustelt välismaal.
Ühingu kaasabil võiks korraldada raamatukoguhoidjate stažeerimist ja praktikat siseriiklikult, seda nii ühe raamatukogutüübi sees kui nende vahel. Kutsetunnistuse omistamise juures on oluline panna tööandjad kutsetunnistust senisest enam arvestama ja siduda kutsetunnistuse omamisega ka motivatsioonipakett.
See innustaks raamatukoguhoidjaid senisest enam kutsetunnistust taotlema. Senisest tihedamalt tuleks arendada koostööd teiste riikide erialaühendustega, võimaldades vahetada häid praktikaid, algatada koostööprojekte ja soodustada teadmistevahetust praktikad, õppevisiidid, koolitused.
Loo kasutaja
Tuleks taastada kontakt väliseestlastest raamatukoguhoidjatega üle maailma. Sisulist arendamist vajaks koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga välja antav erialaajakiri "Raamatukogu", et muuta väljaanne senisest professionaalsemaks ja loetavamaks.
Selleks tuleks ajakirja tegemisse peale erialase kompetentsi kaasata ka ajakirjanduslik kompetents. Teadlikkuse tõstmisele lisaks peaks läbi lugejakoolituse tegelema üldise infokirjaoskuse tõstmisega, seda tihedas koostöös õppeasutustega.
Kindlasti tuleks senisest strateegilisemalt tegeleda poliitikakujundajate vallajuhtide, kultuurinõunike ja teiste ametnike, peamiste koostööpartnerite, koolidirektorite jt koolitusega, et selgitada raamatukogu rolli kogukonnas ning läbi rääkida need pädevused, mida raamatukoguhoidjatel oma töös vaja on.
Arenguideed 1 Kuidas saada liikmeid juurde: Hetkel on ühingul ligikaudu liiget raamatukogu töötajast.
ELi eelkäija loodi teise maailmasõja järellainetuses. Esimene samm oli edendada majanduskoostööd: idee seisnes selles, et riigid, kes üksteisega kauplevad, muutuvad majanduslikult vastastikku sõltuvaks ja väldivad seega suurema tõenäosusega konflikte. Tulemus oli Euroopa Majandusühendus, mis loodi Hiljem ühines veel 22 riiki Ühendkuningriik lahkus EList
Rahvaraamatukogud on esindatud rohkem, teadus- ja kooliraamatukogud vähem. Liikmete arvu on vaja kasvatada, et tõsta ühingu profiili valdkonna esindusorganisatsioonina ning rahastada liikmemaksudest ühingu palgalisi töötajaid.
Red iPhone XS Max Full Grain Leather Case From iPulse
Iga ELi riik peab kohtlema tööhõive, sotsiaalkindlustuse ja maksustamisega seotud küsimustes ELi kodanikke täpselt samamoodi kui omaenda kodanikke.
ELi majanduse peamine liikumapanev jõud on ühtne turg. See võimaldab enamikul kaupadel, teenustel, rahal ja inimestel vabalt liikuda.
ELi eesmärk on laiendada seda tohutut ressurssi teistessegi valdkondadesse, nagu energia, teadmised ja kapitaliturud, kandmaks hoolt selle eest, et eurooplastel oleks võimalik saada sellest võimalikult suurt kasu. EL on jätkuvalt keskendunud ELi tegevust juhtivate institutsioonide läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks muutmisele. Otsused tehakse nii avatult kui võimalik ja võimalikult lähedal kodanikule. Otse valitud Euroopa Parlamendile on antud laiemad volitused ning liikmesriikide parlamentidel, kes töötavad kõrvuti Euroopa institutsioonidega, on suurem roll.
EL juhindub esindusdemokraatia põhimõttest, mis tähendab, et kodanikud on ELi tasandil otse esindatud Euroopa Parlamendis ning liikmesriigid on esindatud Euroopa Ülemkogus ja ELi nõukogus.
MAIS FOOKUSES
Euroopa kodanikke julgustatakse panustama liidu demokraatiasse, avaldades arvamust ELi poliitika kohta selle väljatöötamise ajal või esitades soovitusi kehtivate õigusaktide ja poliitikameetmete täiustamiseks. Euroopa kodanikualgatus võimaldab kodanikel rohkem sõna sekka öelda ELi poliitikas, mis mõjutab nende elu.
Kodanikud võivad esitada ka kaebusi ja päringuid, mis on seotud ELi õiguse kohaldamisega. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Inimväärikus on põhiõiguste tegelik alus ning seda tuleb austada ja kaitsta. Euroopa kodanikuks olemine tähendab ka poliitilisi õigusi.
Igal täiskasvanud ELi kodanikul on õigus kandideerida ja hääletada Euroopa Parlamendi valimistel kas oma elukohariigis või päritoluriigis. Võrdsus tähendab seda, et kõikidel kodanikel on seaduse silmis võrdsed õigused. Naiste ja meeste võrdsuse põhimõte on kogu Euroopa poliitika ja Euroopa lõimimise alus.
Seda põhimõtet kohaldatakse kõikides valdkondades. EL tugineb õigusriigi põhimõttele. Kõik, mida EL teeb, põhineb aluslepingutel, milles ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult kokku leppinud.
Osaniku häälte arv 1 Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega.