Suurenda motete liige

Grupitöödes keskendusime raamatukogude mõjule ühiskonnas ning hästi toimivatele ja kasutaja ootustele vastavatele teenustele. Anneli Sepp Tartu Ülikooli Raamatukogu

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Lähtuvalt oma organisatsiooni spetsiifikast annab ENLi kaudu oma organisatsiooni sisendi ja mõtted noori puudutavatesse teemadesse. Kui ENLi kaudu on võimalik mõjutada noorte elu puudutavaid seadusi, ei saa võimalust kasutamata jätta. Miks liituda?

ENLiga liitudes avanevad mitmed uued võimalused: Eestkoste ENL pakub eestkostet noorteühingutele ja osaluskogudele nii riigi kui ka kohalikul tasandil.

Võrgustik, koostöö ja kontaktid ENLiga on suuremal või väiksemal määral seotud ligi noorteorganisatsiooni noorteühingud ja osaluskogudmis tegutsevad üle Eesti ja hõlmavad enda tegevusse tuhandeid noori. Konsensus: võtmeelement rühmaotsustamises Kas ühehäälne nõustumine on efektiivse rühmaotsustamise vajalik eeldus?

Uue mõtte töörühm

Kui täielik ühehäälsus seada eesmärgiks omaette, võib see põhjustada eriarvamusel olevate liikmete allasurumise. Vahel kaasnevad täieliku nõusoleku saavutamisega lõputud vaidlused. Seetõttu ei nõua enamus juhtidest ühehäälsust. Kui täielikku nõusolekut ei peeta vajalikuks, võetakse vastu otsused, mida osa liikmeid ei toeta.

Sel juhul hääletatakse poolt ja vastu, põhimõttel üks liige, üks hääl. Seda nimetatakse enamhäälseks otsustamiseks. Otsusele vastu hääletanud liikmete seisukohad võivad kanduda väljapoole koosolekut ja põhjustada selle rakendamise raskusi. Seega oleks vaja jõuda kokkuleppelisele üksmeelele.

Suri kunagine riigikogu liige Jevgeni Tomberg

Konsensus on teatud üksmeelel otsuste vastuvõtmise meetod, mille puhul keegi osavõtjatest ei esita otseseid vastuväiteid ega hääleta otsuse vastu. Erapooletuks jäämine on lubatud. Konsensus ja ühehäälsus erinevad otsuse võitjate tahete kooskõlastuse astmelt. Ühehäälsuse puhul on see maksimaalne, konsensus nõuab aga vähemat tahete kooskõlastatust.

Kas pensionikogumisel on üldse mõtet?

Kumbki ei võimalda eitavat positsiooni. Viimsi raamatukogu direktor Tiiu Valm, Pärnu Keskraamatukogu turundusjuht Krista Visas, Viljandi Linnaraamatukogu raamatukoguhoidja Veronika Raudsepp Linnupuu ja Rahvusraamatukogu raamatukoguteenuste arenduskeskuse juhataja Jane Makke jagasid oma raamatukogude kogemusi, eriolukorrast tingituna kasutusele võetud uusi lahendusi ja mõtteid selle kohta, milliseid neist lahendustest on mõistlik üle kanda tavaolukorda.

Uue mõtte töörühma liikmete artiklid, kirjutised Ikka toimekalt edasi!

Detsember seisuga kuulub töörühma 17 liiget, töörühma juhid on Veronika Raudsepp Linnupuu ja Kristel Veimann. Tegutsemisaasta fookuses oli kasutajasõbralikud teenused ning uuenduslikud e-lahendused.

Brüsseli tipplobistid istutavad mõtteid ametnike pähe

Töörühma liikmed kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks peamiselt meililisti. Koosolekud Töörühma kokkusaamine toimus Arutleti uue mõtte töörühma tegevuse ja korraldatavate mõttealgutega seotud küsimusete üle, jagati ülesanded.

Riigireformi SA juhatuse liige Rait Maruste leidis pressiteates, et Eesti kohtuvõim vajab suuremat iseseisvust justiitsministeeriumist. Sihtasutus tahab võtta justiitsministeeriumilt ära võimu otsustada muuhulgas kohtute eelarve ja personali üle. Selleks tuleb tuua kohtuhalduse nõukogu teenindus, personaliarvestus ja kohtusüsteemi eelarve kinnitamine välja justiitsministeeriumi valitsemisalast ning anda see üle kohtuhalduse nõukogule. Nõukogu toimiks Riigikogu põhiseaduskomisjoni heakskiidetud põhikirja alusel ja seda juhiks Riigikogu poolt tähtajaliselt nimetatav juht. Veel leiab sihtasutus, et president peaks muutuma otsevalitavaks rahva poolt ning tema volituste periood pikenema.

Otsustati, et mõttetalgute fookuses on e-lahenduste arendused, nende tutvustused ja kaasava arutelu korraldamine. Mõttetalgud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu uue mõtte töörühma korraldusel toimusid Rahvusraamatukogu väikeses saalis Ürituse eesmärgiks on arenduste tutvustamine, arendustest tuleneva kasu viimise võimalustest raamatukogu kasutajatele ja kuidas raamatukoguteenuse väärtus seeläbi suureneb.

Riigireformijad käisid lauale viimased mõtted

Mõttetalgute eesmärgiks oli teha ülevaade Eesti Rahvusraamatukogu tehtud ja plaanitud muudatustest tervele raamatukoguvõrgule, sh erinevate raamatukogutüüpide võimekuse ja efektiivsuse kasvatamine ning üleriigiline raamatukoguteenuse mõju kasvatamine.

Uue teemana on ka raamatukogud kasvatamas erinevate tehnoloogiliste lahenduste arendamist ja aksutamist. Urmas Sinisalu ettekanne keskendus tehisintellekti kasutusvõimalustele, kus projekti raames teostatakse detailanalüüs ja töötatakse välja prototüüp testimaks, kas masinõppe ja tehisintellekti võimalusi kasutades on võimalik Eestis ilmunud väljaandeid märksõnastada automaatselt ja väiksema tööjõukuluga, kas märksõnastamine on objektiivne, asjakohane ning tugineb täielikult Eesti märksõnastikul EMS.

Projekt toetab eesti keele tehnoloogiate arendamist.

Teist tehisintellekti võimalustel põhinevat projekti tutvustas Mare Kurvet. Kasutajate küsimustele vastamine professionaalsete infospetsialistide ja usaldus-väärse info toel toetab kasutajate infovajaduste täitmist ning elukestvat õpet.

RRi eesmärk on arendada välja lahendus, mida edaspidi saavad kasutada ka teised raamatukogud.

Selgitus: Töörühma töökorraldus; Mõttetalgute organiseerimine; Kokkuvõtted ja Raamatukogunduse mõttetalgud avalik üritus Toimumisaeg: päev täpsustamisel mai Asukoht: kokkuleppel Töövorm: raamatukogunduse mõttetalgud Kirjeldus:

Kokku osales mõttetalgutel 50 inimest. Detsember seisuga kuulub töörühma 18 liiget, töörühma juhid on Veronika Raudsepp Linnupuu ja Kristel Veimann.

Tegutsemisaasta fookuses oli rahvaraamatukoguteenused ja lugejasõbralikkus. Koosolekud Töörühma kokkusaamine toimus 1.

Astu ENLi liikmeks | EESTI NOORTEÜHENDUSTE LIIT

Mõttetalgud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu uue mõtte töörühma korraldusel toimusid Rahvusraamatukogu väikeses saalis 9. Eesmärk oli heita pilk käesoleva aasta Päeva täitsid sisuga andmekaitsega tegelevate spetsialistide Liisa Ojangu ja Marianne Meiorgi ettekanded.

Veel leiab sihtasutus, et president peaks oma otsustes vähem sõltuma avalikust arvamusest. Sihtasutuse nõukogu liige, endine riigikontrolör Alar Karis tahab ka riigikontrolöri ja õiguskantsleri institutsioonide reformi.

Karise meelest ei tohiks kumbki osaleda valitsuse nõupidamistel, aga samas peaksid osalema riigikogu istungitel. On ju keeruline sõltumatult auditeerida nende otsuste mõjusid ja hinnata nende õigusaktide õiguspärasust, mille tegemise juures sa ise oled olnud.