Kas on voimalik suumida parast 25 liiget.

Matemaatilise bioloogia abil leiame seoseid geenide ja haiguste vahel ning suudame mõista südame ja veresoonkonna tööd. Aga samamoodi nagu kindel vorm soneti või haiku korral, ei piira ka matemaatilise mõtte kindel vorm loomingulisust. Või teiselt poolt vaadatuna on matemaatikud aru saanud, et arvutada — liita ja lahutada, korrutada ja jagada — saab mitte ainult arvudega 1, 2, 3, 4, Ajuandmete uurimiseks kasutatakse matemaatilisi meetodeid ja nende andmete statistiline analüüs põhineb matemaatilistel alustõdedel. Sellist improviseerimist saab aga õppida ainult katsetamisega ja sellest pole sugugi hullu, kui mõni lahendus alguses vale rada mööda otsustab minna, olulisem on julgus neid proovida.

Nii ongi matemaatika ka meie silm tulevikku. Muidugi ei ole kõik meie ennustused alati õiged, aga matemaatika südametunnistus jääb puhtaks — eksimused on meie oma eeldustes ja mudelites ja neid eksimusi lubab matemaatika ise ka hinnata.

Tänapäeval on populaarseks saanud ka tõenäosuslikud mudelid, kus me tunnistame, et täpselt ennustada ei olegi võimalik — oskame ainult ennustada, kui tihti üks või teine sündmus võiks juhtuda. Näiteks kui aus sõber viskab ausat münti, võiksime ennustada, et umbes pooltel juhtudel jääb ülespoole kiri [lk ]. Matemaatika ei ole valmis Nagu nägime, võimaldab matemaatika päris paljut kirjeldada, kontrollida, ennustada. Siiski on ka üsna palju seda, mida me veel ei mõista ning mida matemaatika ei hooma.

Näiteks on tänapäeva matemaatika endiselt hädas keeruliste ja paljuosaliste süsteemide ning protsesside — nagu näiteks ühe keharaku töö või meie aju töö või maailmamajanduse — kirjeldamisega. Neist arusaamine eeldab suurt katselist tööd, aga küllap ka uut ja põnevat matemaatilist raamistikku.

Ka matemaatikas endas on veel palju lahendamata küsimusi ja mõistatusi.

Biorevitaliseerivate ravimite kosmeetikute ülevaated - aitame teil teha õige valiku - Katarakt May

Paljusid neist on keeruline sõnastada, aga nii mõnedki näivad esmapilgul väga lihtsad. Näiteks ei tea me isegi, kui palju leidub algarve arvud, mis jaguvad ainult iseenda ja ühegamille vahe on kaks. Arvupaarid 3 ja 5, 5 ja 7, 29 ja 31 sobiksid ja usutakse, et sellised paarid ei saa kunagi otsa, ent tõestada seda Me ei tea, kas võrrandile leidub alati sobilik lahend.

Kas matemaatika on raske? Paljudele tundub, et matemaatika on raske — isegi ületamatult raske — ja et see raskus on midagi muud kui raskus endale pähe õppida keerulisi kunstnikunimesid, aastaarve, rodude viisi riikide pealinnu või hoopiski kirjeldada elusat rakku bioloogiatunnis. Matemaatikat teeb ilmselt juba keeruliseks levinud kujutlus, et ühed oskavad matemaatikat ja teised ei oska. Pigem on õige, et ühtedele meeldib matemaatika rohkem ja teistele vähem, just nii nagu on ka kirjanduse, lauatennise või koorilauluga.

Ja muidugi, kellele meeldib matemaatika rohkem, tegeleb sellega samuti rohkem ning on lõpuks selles ka edukam. Aga see, mis meile meeldib, võib muutuda üleöö või pigem üle aastate ja kui ükskord hommikuvalguses leiate, et matemaatika teile siiski mokkamööda võiks olla, pole mõtet karta — tegelikult on matemaatika samamoodi õpitav nagu kõik muu.

Toote üksikasjad

Siiski on matemaatikas ka mõned isemoodi raskused ning neist raskustest on kasulik aru saada. Pähe õppida ei õnnestu Üks matemaatika eripära ja raskus peitubki ehk selles, et pähe õppida õnnestub vähe ja sellest ei ole tihti otsest kasu. Kui õpite pähe ühe võrrandi lahendi, ei aita see lahendada mõnda teist võrrandit; kui õpite pähe ringi pindala valemi, ei aita see leida kolmnurga pindala.

Ja ometigi on matemaatikas erinevaid küsimusi, mida esitada saab, teiste ainetega võrreldes vahest kõige rohkemgi. Nii on matemaatika õppimiseks tarvis mingit muud strateegiat. Alustuseks on vaja aru saada matemaatiliste objektide ning arutelude vahelistest seostest ja selgeks õppida teatud üldiseid meetodeid, mis ütlevad, kuidas leida pindala või lahendada võrrandeid.

Need meetodid on vahel täitsa kokaraamatu moodi, kuid mida põnevamaks lähevad ülesanded, seda enam tuleb hakata retsepte kasutamise käigus muutma — lisada juurde soola, pipart või tihedamini uusi matemaatilisi mõtteid. Sellist improviseerimist saab aga õppida ainult katsetamisega ja sellest pole sugugi hullu, kui mõni lahendus alguses vale rada mööda otsustab minna, olulisem on julgus neid proovida. Matemaatikal on oma keel Teisest matemaatika raskusest oleme juba juttu teinud ja teeme järgmises osas Kui veenid on suurendatud [lk 42].

See peitub matemaatikute kirjasõnas, asjaolus, et matemaatiline tähistus ja keel erineb teatud määral igapäeva keelest. See lihtsustatud keel teeb matemaatikat lihtsamaks ja võimaldab matemaatikale tema täpsust ja üheselt mõistetavust. Lisaks on osa matemaatika enda ilust peidus just selles, et tema tõestused ja tähistused on võimalik kirja panna ümbritsevast sõltumatult, lakooniliselt ja puhtalt.

Ainult nii saavutavad matemaatilised argumendid oma võime kirjeldada ühtaegu nii erinevaid ja mitmekoelisi olukordi: x-dest ja y-test koosnev võrrand räägib teile tegelikult kuussada muinaslugu, need peab aga igaüks ise juurde mõtlema. Aju vajab aga matemaatilise stiili, matemaatiliste sümbolite ja keelega pisut harjumist. Kes sõnaraamatu abil välisriigis vestelda on proovinud, teab, kui vaevaliseks see osutub — tervikliku teksti loomiseks tuleb sõnu juba unepealt vallata, muidu on lause algus lause lõpuks ununenud ja mõtet väljendada ei suudagi.

Matemaatikat on keeruline õpetada Kolmas matemaatika raskus peitub ilmselt selles, et teda on keeruline õpetada. Ühelt poolt tahaksid õpetajad alati tundi kindlasti põnevaks teha — näidata ilusaid pilte ja seostuvaid katseid.

Sellega riskib ta aga, et lihtsad ja selged matemaatilised argumendid jäävad ilusate juttude ning kaunistuste varju.

Nii alustatakse tihti rangelt matemaatilisest sisust ja varju jäävad hoopis seosed eluga.

Muidugi, ideaalis toimuks õppetöö risti-rästi, vahele elulisi lugusid, vahele matemaatilist selgust, ent see vajab väga palju aega. Kooliprogrammis on aga matemaatika jaoks aega aina vähem, samas teadmisi, mida edasi tahetakse anda, aina enam. Nii antaksegi tihti edasi matemaatilised teadmised nende kõige kompaktsemas vormis — objektide nimed, definitsioonid, arvutusvõtted, ilma pikemalt selgitamata, kust ikka tulevad need nimed, definitsioonid, meetodid.

Võrrandite, teoreemide tagamaad jäävad tumedaks ning nad ei seostu muu kui tahvliga. Mõnele ei ole see probleem ning piisabki ainult matemaatilisest sisust, mõnele teisele on aga eluline kontekst ja mõttelugu hädavajalik.

• Eesti Koolid otsivad loovaid võimalusi, et lõpuaktused piirangutele vaatamata siiski ära pidada.
• e-õpik : Matemaatika õhtuõpik
• Teismelise tuba — esimesed sammud täiskasvanuks saamise teel Seekord külastas IKEA sisekujundaja kolmeliikmelist perekonda, mille noorim liige David on tervislikel põhjustel aastaid vanemate pideva järelevalve all olnud.
• Kuidas ma oma liikme suurendasin 8 cm
• Но одной стабильности недостаточно.
• Kas liikmesriigi suurus seksis

Ilmselt tuleb siis selle jaoks aega leida ka väljaspool kooli ning ehk on abiks ka käesolev raamat. Matemaatika vajab aega Kuidas neist raskustest üle saada? Tuleb julge olla ja tuleb endale ning matemaatikale aega anda. Matemaatika tahab, et temaga tegeletaks iga päev natukene. Tuleb mängida matemaatikaga ja seeläbi harjuda tema stiili ning keelega.

1. Kuidas maarata huulte liikme suuruse
2. Их прежние воспоминания были скрыты, и в течение первых двадцати лет все вокруг было для них новым и непонятным.

Tuleb lahendada õpetaja antud ülesandeid ja endale ise ülesandeid juurde mõtelda. Tuleb lahendada ülesandeid, mida oskate, ja proovida neid, mida ei oska. Tuleb otsida seoseid ja seoste vahelisi seoseid. Tuleb pabereid sodida ja tindiga mitte kokku hoida. Ja usu või mitte — seda kõike on võimalik teha lõbuga! Üks on kindel, kui Sulle endale meeldib matemaatika ning temaga tegeled, meeldid varsti ka ise matemaatikale. Igal juhul ei pea matemaatika nautimiseks kindlasti saama kohe matemaatikuks.

Nii nagu juba lihtsad, aga tunnetatud kitarriakordid teevad lõkke ääres kõrvale head, võiks mõttemustritele head teha ka natuke lihtsat, aga ilusat matemaatikat. Innustuseks Õhtuõpiku väljaandmist toetasid lahket hooandjat. Neist kõige innukamatel palusime ka selgitada, miks nad ikka meid nii lahkelt toetasid. Nii kogusime mõned isiklikud mõtisklused matemaatikast ja loodame, et nad mõjuvad omakorda innustavalt ka lugejale.

Matemaatika aitab ajust aru saada Ajuprotsessid on aluseks kõigele, mis me tahame, mõtleme, tunneme.

BIOREVITALISEERIMISE ERIKUVA - F.A.C.E.

Aju määrab selle, kes ja millised me oleme. Aga praeguseni on üsna mõistatuslik, kuidas kõik need vaimsed protsessid ajus tekivad. Seega on aju tähtis uurimisobjekt, kui tahame mõista iseennast. Ajust arusaamiseks on tarvis matemaatikat. Ajuandmete uurimiseks kasutatakse matemaatilisi meetodeid ja nende andmete statistiline analüüs põhineb matemaatilistel alustõdedel.

Kuid mis peamine, ajust arusaamiseks on tarvis teooriat aju tööprintsiipide kohta, mis suudaks selgitada ja ennustada meie vaimseid protsesse. Sellised teooriad põhinevad matemaatikal. See on keel, milles on kirja pandud kaasaegne loodusteadus, füüsika sealhulgas ja eriti.

Pole imestada, et üks moodsa füüsika alusepanijatest — Sir Isaac Newton — oli ühtlasi ka diferentsiaal- ja integraalarvutuse looja, viimaseta muutuksid Newtoni kuulsad seadused rakendusväärtuseta metafoorideks. Matemaatilised mudelid ja meetodid leiavad edukat rakendamist eluteadustes, nende kasutamisel omandavad aga ka sotsiaal- ja humanitaarteadused uue üldistus- ja ennustusjõu. See on kirjutatud matemaatika keeles, mille tähtedeks on kolmnurgad, ringid ja teised geomeetrilised kujundid, ilma milleta on inimlikult võimatu mõista kirjapandust ainustki sõna, ilma milleta ekseldakse pimedas labürindis.

Head lugemist! Jaak Kikas Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktor Matemaatika on teadmistepõhise ühiskonna alus Matemaatika on mind võlunud alates lapsepõlvest. Ehkki kooliajal oli tegemist ühe minu lemmikõppeainega, on matemaatika saatnud mind läbi elu, olles olnud kaaslaseks nii ülikooliõpingutes kui igapäevases tööelus. Matemaatika on fundamentaalne ja väga põnev, mille olulisust hariduses ning teadmistes on raske üle hinnata. Võimaldades kirjeldada nähtusi universaalses ja kõigile üheselt mõistetavas keeles, kuulub matemaatiline kirjaoskus hea hariduse juurde ning on targa inimese repertuaari lahutamatu osa.

IKEA Estonia - Osta mööblit, valgusteid, koduaksessuaare ja muud

See oli auasi. Kuid niipea, kui ma nende veebis kogemusi jagasin, valdas meid trallimine kohe. Mäletan, kuidas pärast tundide kaupa negatiivsete kommentaaride kustutamist lebasin oma kapi põrandal ja piinlesin: kuidas see tõke oli mul võimalik ületada?

Pildi suumimine Moms Demand Action SEOTUD: Enesetapja pärast tütre sündi veetis see ema 10 päeva psühhiaatriaosakonnas: "Pidin lõpetama ürituse olla supernaine" Varsti pärast seda sain juhusliku telefonikõne ühelt naisterahvalt, kes võttis üle sotsiaalmeedia lehtedelt kommentaaride jälgimise ja kustutamise.

Ma ütlesin jah. Ja see ei olnud viimane kord, kui midagi sellist juhtus. Iga kord, kui olen kokku puutunud ületamatu takistusena, tuleb vabatahtlik kõrvale ja ütleb: "Ma võin selle vastu võtta! Pole ühtegi katartilist hetke, mis muudaks kõike ja võimaldaks meil minema kõndida. Seltsimeeslus, mis mul on hämmastavate inimestega, kellega ma töötan, annab mulle sisemise jõu jätkata päevast päeva.

Nagu mulle meeldib nalja teha, siis kui saate kokku hulga A-tüüpi naisi, lähete ainult edasi. Andsin endale lubaduse mitte ainult viia Moms Demand Action maha, vaid ka muuta see minust kauemaks. Ma olen selle lubaduse täitnud. Ma võisin homme bussiga pihta saada hoidku jumal ja ma tean, et see organisatsioon jätkab kasvu ja tõhusust. Olen selle üle uskumatult uhke. SEOTUD: Enesetapja pärast tütre sündi veetis see ema 10 päeva psühhiaatriaosakonnas: "Pidin lõpetama ürituse olla supernaine" Alustasin seda kõike peaaegu aastaselt.

Nüüd olen Viimased 5 aastat on möödunud silmapilk. Tõde on see, et ma ei tunne isegi inimest ära, kes ma olin, kui alustasin Moms Demand Actioni.

On see tüdruku või seebimullide süü? Tegemist ongi juba füüsikalise maiguga lõbusa matemaatilise küsimusega.

Tema vastuski on segu füüsikalistest teadmistest ja matemaatikast: füüsikast teame, et seebikile sulgeb endasse võimalikult suure ruumala; matemaatika aga näitab, et sellise printsiibi korral peab mull olema täpselt kerakujuline. Raamatus puudutame ringi sarnast omadust — sama ümbermõõduga kujunditest piirab ta suurima pindala [lk 97].

Matemaatikat võime näha ka kohviku teleekraanil, kus ülekantav jalgpallimäng on jõudnud penaltiseeriani. Kas mängijad valivad väravanurga, kuhu nad palli löövad, mingi mustri järgi?

Kas peaks valiku korral alustama penaltiseeriat lööjana või kaitsjana? Uurides möödunud penaltiseeriate tulemusi ja videokordusi, võime leida seaduspärasusi — sellega tegeleb matemaatiline statistika. Seaduspärasused kirjas, võime nende abil ehitada Uldse liikme saab suurendada strateegia — sellele aitavad kaasa tõenäosuslikud kirjeldused [lk ].

Kui lõpuks õnnestub ka kohvikust matemaatika juurest põgeneda, jääte tema küüsi jälle esimese lillepeenra kõrval. Matemaatiline kirjeldus aitab kirjeldada ja selgitada erinevate mustrite teket ja seeläbi lillenuppude ilusaid kujusid. Näiteks teatud päevalillesortide õie paigutuses on 21 sinist ja 13 ookeanisinist spiraali. Need pole sugugi suvalised arvud — 21 ja 13 on Fibonacci arvud [lk ], mis tulevad looduses tihti esile ning mille esinemist oskame ka selgitada.

Viimaks, kui hakkate lille nime ja peret oma nutitelefoni või arvuti abil kindlaks tegema, küsite jälle abi matemaatikalt: otsingumootorite tööprintsiibid on olnud esmalt kirjas matemaatilises keeles ning arvutite sise-elu põhinebki ainult ühtedel, nullidel ning nendega arvutamisel.

Matemaatika kui keel Mõni ütlebki hoopis, et matemaatika ise on keel. Ja tõepoolest, matemaatika aitab ju kirjeldada maailma nagu iga teine keel ning lubab seeläbi omavahel suhelda ning informatsiooni vahetada.

Siiski erineb matemaatika keel tavapärastest keeltest. Tavapärases keeles on meil peaaegu iga ettejuhtuva objekti tarvis üks sõna või sõnapaar. Tavapärased keeled hoomavad ja kirjeldavad peaaegu kõike, millega kokku puutume, ent teevad seda tihti mitmetähenduslikult. Näiteks pall võib tähendada põhimõtteliselt nii ümmargust jalgpalli kui ka ovaalset Ameerika jalgpalli.

Matemaatika otsustab kirjeldada vähem, aga see-eest täpsemalt — tihti vaid mõnda väikest detaili ühest või teisest objektist. Samas on need kirjeldused ise täpsed ja üheselt mõistetavad: palli kirjeldaksime kera või ellipsoidina, olenevalt tema kujust, ning mõlemail neist mõistetest on täpne ja ühene matemaatiline definitsioon [lk 44]. Kuna matemaatikud kasutavad eraldiseisvat sõnavara, tundub vahel, et matemaatikud ei hooli üldse elust ning nende mõistetel ja käsitlusel kaob argipäevaga igasugune side.

See on ka üks põhjuseid, miks matemaatikat on raske õppida [lk 30].

Tooted, millega kombineerida

Siiski ei tähenda matemaatiliste mõistete abstraktsus, et neist ükskord kasu ei võiks tulla. Mõnikord me ei oska lihtsalt seoseid ümbritsevaga näha ning nad võivad alles aastasadade pärast välja tulla. Näiteks kompleksarvud [lk 89], mida peeti pikalt matemaatikute kummaliseks hulluseks, mängivad täna olulist rolli maailma kõige väiksemal skaalal kirjeldamisel — nende abil on hea kirja panna kõige väiksemate osakeste käitumist.

Viimaks, kuigi tänagi peetakse üht ja teist osa abstraktsest matemaatikast üsna kasutuks, võime kinnitada, et kogu siin raamatus toodud koolimatemaatika on siiski igati eluline ning maailma kirjeldamisel ja mõistmisel asendamatu tööriist!

Matemaatika muutub ja areneb Matemaatikas ei ole aga ainult keel — matemaatika uurib, muudab ja arendab ise sedasama keelt, milles ta end väljendab.

Matemaatilised mõisted muutuvad ja nende muutumises peitub ka suur osa matemaatikast. Isegi see, kuidas mõeldakse matemaatiliselt arvudest, on muutunud — kunagi ammu tunti ainult arve 1, 2, 3, Võib tekkida küsimus, et kuidas saab muutuda see, mida tähendab arv.

See on vajalik selleks, et tagada matemaatilise keele ühene mõistetavus ja selgus. Või teiselt poolt vaadatuna on matemaatikud aru saanud, et arvutada — liita ja lahutada, korrutada ja jagada — saab mitte ainult arvudega 1, 2, 3, 4, See näitab, kuivõrd on arvude mõiste tegelikult suhteline — kas arvuks nimetame kõike, millega oskame arvutada, või peaksime arvudeks nimetama ainult objekte, mis koosnevad numbritest?

Arvude arengust saab pikemalt lugeda aga arvuhulkade peatükist [lk 78]. Mis on matemaatika? Matemaatika on tore kombinatsioon rangusest ja vabadusest. On küll üheselt öeldud, mida ühe või teise objekti all mõeldakse, ning on antud ranged reeglid nendega mängimiseks, kuid samas võib neidsamu objektide tähendusi ning reegleid alati väänata.

Seda on eriti paslik teha siis, kui see toob kaasa rohkem seoseid, rohkem lihtsust, rohkem ilu ja rohkem mõistmist. Siiski võib lugejat kummitama jääda õigustatud küsimus: kas oleme ikka vastanud, mis on matemaatika? Ei ole. Nagu on raske öelda, mis ikkagi on õnn või mis tarkus, on raske ka öelda, mis on matemaatika.

Tegemist on lihtsalt nii mitmetahulise ja laia mõistega. Lõppude lõpuks õpetab matemaatika meile, et meil on millegi defineerimisel ka parasjagu vabadust. Küllap pole sellest suurt kurja, kui igaühel on veidi omamoodi arusaam matemaatikast.

• Pärast Sandy Hooki käivitas see ema rohujuuretasandi liikumise relvavägivalla vastu, mis levis kõigis 50 osariigis Pärast Sandy Hooki käivitas see ema rohujuuretasandi liikumise relvavägivalla vastu, mis levis kõigis 50 osariigis See lugu on osa Healthi sarjast RealLifeStrong, kus tähistame naisi, kes esindavad jõudu, vastupidavust ja armu.
• Kui VLC mängib, hämardub klaviatuuri taustvalgus automaatselt | MACOS
• Lõpuaktused piirangute ajal: droonifotodest veebiülekanneteni | Eesti | ERR
• Tüdrukul oli algul nahainfektsioon ja süstid lihtsalt kiirendasid selle levikut üle tema näo.
• Liikme suurendamine nii palju
• Kas lohistamisvõimet saab kujutada visuaalselt? |
• Sissejuhatus Matemaatika meie ümber Kujutage ette, et istute hubases kohvikus ja vaatate linnatänavale.
• Liikme suurendamise eeskirjad

Loodame, et see raamatuke aitab oma isiklikku arusaama leida ka lugejal. Head mängu iseloomustavad kolm omadust: ta on mitmekülgne, ta arendab ja ta võimaldab midagi õppida. Mõnikord räägitakse ka matemaatikast kui mängust. Ja kuigi sellega päris nõus olla ei tahaks — matemaatikast on palju enam kasu kui mõnest mängust —, siis on tal vähemalt kõik need kolm omadust igati olemas.

Matemaatika on mitmekülgne Matemaatika peidab endas erinevaid ja tihti lausa vastandlikke külgi. Matemaatikast võib leida täpsust, rangust ja kindlust. Niipea kui ühe matemaatiliselt korrektse selgituse või seose leiad, jääbki see õigeks — mitte nii nagu tuba, mida koristad ja koristad, aga mis ikka jälle mustaks saab. Nii ehitab iga matemaatika õppija oma teadmistele kindlat vundamenti.

Kosmeetikute ülevaated biorevitaliseerimispreparaatide kohta - parimate TOP

Üksluine vundamendi ladumine tüütaks aga kindlasti ära. Vaja on ka ootamatusi ja üllatusi. Matemaatikas selle koha pealt kokku ei hoita — näiteks selgub, et lisaks meile juba tuntud kujunditele, nagu ruudud, ringid, kolmnurgad, leidub ka kujundeid, mille ümbermõõt on lõpmatu, aga pindala lõplik [lk ]. Või et naturaalarve 1, 2, 3, Paljudele meeldib aga hoopis loomingulisus, meeldib vabadus.

e-õpik : Matemaatika õhtuõpik

Seda on alguses ehk matemaatikas kõige raskem märgata — kus kogu selle korra ja täpsuse vahel jääb ruumi vabadusele? Aga samamoodi nagu kindel vorm soneti või haiku korral, ei piira ka matemaatilise mõtte kindel vorm loomingulisust. Oluline osa matemaatikast on uute seoste, uute mõtteviiside, uute objektide loomine. Kas pole vahva arusaam, et võime geomeetriast — kehade kujust ja kumerusest — mõelda sugugi mitte ainult kolmemõõtmeliselt, vaid kahekümnes, kolmekümnes või lausa tuhandes mõõtmes?

Kuidas üks kolmekümnemõõtmeline kera välja võiks näha? Proovi ette kujutada! Meie näiteks ei oska Miks õppida matemaatikat? Matemaatika arendab mõtlemist Kui tahad saada juristiks, on matemaatika abiks.

Kõige selgemalt oma argumente üles ehitama — olgu nad kui pikad tahes — ning kõige kärmemalt teiste argumentidest vigu leidma — olgu nad kui kavalad tahes — õpetab ilmselt matemaatika. Matemaatilise arutelu jaoks on alati tarvilik välja käia täpsed eeldused, täpne arutluskäik ning täpsed järeldused — hajusad argumendid läbi ei lähe. Oletame, et prokurör leiab, et süüdistatava sissetulek pangakontol ja teatavad linnas toime pandud vargused satuvad samale ajale.

Kas seda võib kasutada tõendina tema kahjuks? Näiteks on ju selge, et kui jäätiste läbimüük ja päikesepaiste korreleeruvad, ei järeldu sellest, et jäätise ostmine toob kaasa päikesepaiste.

Mida me lisaks peaksime teadma? Kui tahad saada arstiks, on matemaatika kohustuslik. Statistika aitab aru saada, millal ravimifirmade reklaamloosungitel on ka tegelikku sisu [lk ] ning mida ikkagi tähendab, kui üks või teine DNA-s olev geen suurendab haigestumise riski.