Vigade liikme suurused
Õigus uuesti palli põrgatada tekib pärast kaasmängija palli valdamist. Võistkonnale arvestatakse loobumiskaotus.
Juhul kui üldkoosolek on vastu võtnud korteriomandi võõrandamisnõude otsuse, ei ole sellel liikmel, keda otsus puudutab, samuti üldkoosolekul hääleõigust. Üldkoosolekul võib osaleda korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud.
Eesti Rahvusringhäälingu seadus (lühend - ERHS)
Esindaja osavõtt üldkoosolekust ei võta korteriomanikult õigust osaleda üldkoosolekul. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha sama isiku poolt esindatavate korteriomanike ülemmäära. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija.
Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.
Pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Märkuse protokolli muutmiseks võib esitada kolme tööpäeva jooksul teistele juhatuse liikmetele ja protokollijale.
Kui veebilehel protokolli kättesaadavaks tegemine ei ole võimalik, saadetakse protokoll liikmetele e-kirjaga. Juhatuse otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata 1 Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata.
FIX: Vead kui liikme lisamiseks SQL Server 2012 või SQL Server 2014 MDS
Juhatuse otsuse vaidlustamine 1 Juhatuse otsuse peale võib huvitatud isik esitada kaebuse halduskohtusse. Koja veebileht 1 Koda teeb oma veebilehel kättesaadavaks avalikkusele vajaliku teabe patendivolinike kohta, eelkõige büroode aadressid, vastuvõtuajad ja sidevahendite numbrid.
Kutsesaladuse hoidmine 1 Koja juhatusse, kutsekomisjoni, revisjonikomisjoni ja aukohtusse kuuluvad patendivolinikud ning koja töötajad ei tohi avaldada neile nende tegevusega teatavaks saanud andmeid patendivoliniku kutsetegevuse sisu kohta. Nad võivad neid andmeid kohtus avaldada ainult juhatuse loal. Kutsekomisjoni moodustamine 1 Kutsekomisjon moodustatakse kuni seitsmeliikmelisena. Kutsekomisjoni esimees võib äraolekul või enda taandamise korral määrata ajutiselt teise kutsekomisjoni liikme ennast asendama.
Uue liikme ametiaeg lõpeb samal ajal, kui oleks lõppenud väljalangenud liikme ametiaeg. Taandamise avaldus tuleb esitada kutsekomisjoni esimehele, põhistades avaldust. Taandamise lahendab kutsekomisjoni esimees. Ajutise liikme ametiaeg lõpeb taandunud liikme naasmisel. Kutsekomisjoni otsuste vastuvõtmise kord 1 Kutsekomisjoni koosolekul hinnatakse kutseeksami kaasusülesannete osa ja tehakse kutse andmise või kutse andmisest keeldumise otsused.
Kui ükski kandidaat ei ole saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse valimiste teine voor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Selles voorus teisest kandidaadist rohkem hääli saanud kandidaat osutub valituks. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku. Protokolli ja otsuse kättesaadavaks tegemine 1 Koja koosoleku protokoll ja otsus tehakse koja liikmetele elektrooniliselt kättesaadavaks. Juhatus 1 Juhatus on koja juhtorgan, kes juhib ja planeerib koja tegevust ning korraldab koja raamatupidamist ja muud aruandlust.
Muid kutsekomisjoni pädevusse kuuluvaid küsimusi võib komisjon otsustada koosolekut kokku kutsumata. Sellisel juhul toimub otsustamine elektrooniliselt. Komisjoni koosoleku protokolli allkirjastavad kutsekomisjoni esimees ja komisjoni koosoleku protokollija.
Kutsekomisjoni liikme nõudmisel tema eriarvamus protokollitakse. Kutseeksami eesmärk 1 Kutsekomisjon kontrollib, kas kutse taotleja kogemused, teoreetilised teadmised ja oskused teadmisi kasutada vastavad taotletavas patendivoliniku kutsetegevuse valdkonnas patendivolinikule esitatavatele tavapärastele nõuetele.
Kutseeksami korraldus 1 Kutseeksamite korraldamiseks koostab kutsekomisjon eksamil käsitletavate valdkondade loetelud. Testi küsimused ja kaasusülesanded ei kuulu avaldamisele, kui kutsekomisjon ei otsusta teisiti. Paigal olevat jalga nimetatakse tugijalaks ja seda ei tohi palli käest lahkumiseni vahetada. Liikuma hakates peab pall puudutama Vigade liikme suurused ehk põrkest tõusma, enne kui liikumise suunast arvestatuna tagumine jalg platsilt tõuseb.
Liikumise pealt palli saanuna võib mängija teha põrgatuseta kaks sammu ja peab seejärel pallist vabanema. Samas võib liikumise pealt palli saanuna ka seda põrgatama asuda. Põrgatus peab toimuma nimetatud kahe sammu sees. Palliga liikudes seda põrgatatakse või veeretatakse. Eelistatakse põrgatamist kui paindlikumat liikumisviisi.
Põrgatatakse ühe käega, vajadusel käsi vahetades. Põrgatamine ja ühes ka liikumine palliga lõpeb, kui mängija võtab palli kahte kätte või kui pall puudutab mõlemat mängija kätt vahepeal maad puudutamata. Erand tehakse, kui mängija ebaõnnestub ja nii-öelda pudistab palli. Pudistamine on oskamatu palli põrgatamine, mis toimub kogemata. Õigus uuesti palli põrgatada tekib pärast kaasmängija palli valdamist. Peatumine saab toimuda kahel viisil.
Peatumine hüppelt leiab aset, kui mängija lõpetab oma liikumise hüppega ja maandub kahele jalale samal ajal. Sel juhul, küll põrgatusõiguseta, valib ta tugijala ja võib soovi korral pöörelda. Teisel juhul kasutab mängija sammpeatust ehk õigust teha põrgatuse lõppemise järel kaks sammu.
Sel juhul tekib peatunud mängijale automaatselt tugijalg liikumissuunas vaadates tagumine ja ta võib soovi korral ümber selle pöörelda.
Mängija võib palli sööta mõlema või ühe käega. Niisamuti võib ta visata korvile ühe või mõlema käega.
- Eesti Rahvusringhäälingu seadus – Riigi Teataja
- Pärnu korteriühistu.
- Mida tuleb teada korteriühistu üldkoosoleku kohta?
- Korvpall – Vikipeedia
- Korvpalliorganisatsioonid[ muuda muuda lähteteksti ] Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates
- Mis on peenise suurus 14 aasta jooksul
- Põhikiri – Patendivolinike Koda
- Suurendada liige folk oiguskaitsevahendeid
Ajareeglid ja aja kasutamine mängus[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpalli määrustik sisaldab mitmeid piiranguid võistkondade ajakasutusele mängu jooksul.
Ajalised piirangud on reeglites osaliselt nimetatud eraldi punktidena, osaliselt aga välja toodud teiste punktide täiendusena. Eraldi punktidena on nimetatud 24 sekundi, 8 sekundi ja 3 sekundi reeglit, mistõttu järgnevas kannavad need oma pärisnime "reegel".
Ülejäänuid on siinkohal nimetatud piiranguks.
Mida tuleb teada korteriühistu üldkoosoleku kohta?
Mängu normaalaeg koosneb neljast minutilisest veerandajast. Neist kahe esimese vaheaeg on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit. Esimest ja teist veerandaega nimetatakse kokkuvõtvalt esimeseks poolajaks ning ülejäänuid teiseks poolajaks.
Poolaegade vaheaeg on 15 minutit. Täiendava ajana kasutatakse lisaaegakui normaalaja lõpul on punktiseis viigiline. Lisaaja pikkus on 5 minutit.
Igale lisaajale eelneb kaheminutiline vaheaeg. Lisaaegu kasutatakse, kuni võitja on selgunud. Nii normaalajal kui ka lisaajal peatatakse aja lugemine määruste rikkumise ja palli korvi langemise korral. Mängitakse nn seisvat aega. Aeg käivitatakse kohtuniku märguande peale.
Jooksvat aega ehk olukorda, kus mänguaeg peatatakse vaid veerandaegade lõpul, FIBA reeglites ei lubata. Võistkonna peatreener esitab mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja numbrid vähemalt 20 minutit enne mängu algust mängu sekretariaadile. Rikkumise korral kindlat sanktsiooni määratud ei ole.
Samas võib täiendava sanktsiooni kehtestada võistluse korraldaja. Võimalik on näiteks rahatrahv. Võimalik on ka mängule mitte lubamine, ehkki selline piirang eeldab tavaliselt turniirist osavõtjate kokkulepet.
Punkti eesmärgiks on sekretariaadi töö lihtsustamine, sest kiirustades mängijate nimede protokolli kandmine põhjustab eksitusi. Viimast eriti võõrapäraste nimede puhul. Andmed tuleb küll esitada 20 minutit enne mängu algust, kuid nende allkirjaga kinnitamine võib viibida kuni 10 minutini enne mängu algust.
Allkiri kantakse mängu protokolli. Praktikas on siiski tavaline, et andmed esitatakse ja kinnitatakse samal ajal. Võistkond, kes ei ole pärast mängu väljakuulutatud algust 15 minuti jooksul kohale jõudnud, loetakse kaotanuks. Võistkonnale arvestatakse loobumiskaotus.
Võistkond, kes aja lõppedes ei soorita viset korvile, peab palli loovutama vastasvõistkonnale. Iga kord kui palli valdav võistkond vahetub, lülitab ta seadme lugema uut 24 sekundi pikkust aega. Ees- ja tagaala lahutab keskjoon. Selle reegli puhul on levinud väärtõlgenduseks arusaam, et reegel kehtib vaid pärast palli audist mängupanekut.
Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Vabaviske tegemisel kehtib 5 sekundi piirang 5 sekundi piirang. Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mängu paneku ja mängija paigal seismise ajalise piiramisega. Vabavise sooritatakse 5 sekundi jooksul. Aja lugemine algab palli mängijale ulatamisest ja lõpeb palli käest lahkumisega. Mängija, kes hoiab palli kauem kui 5 sekundit, rikub määruseid ja pall antakse vastasele.
Audi sissevise tuleb sooritada 5 sekundi jooksul. Aega loetakse mängijale palli ulatamisest kuni hetkeni, mil palli puutub teine mängija. Palli oma Vigade liikme suurused saanud mängija peab palliga põrgatades liikuma, selle edasi söötma või peale viskama 5 sekundi jooksul.
Hoides palli kauem kui 5 sekundit, rikub mängija määruseid ja pall antakse vastasele. Mängija võib kolme sekundi alasse naasta, olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud. Erandina ei loeta määruste rikkumiseks olukorda, kus ründav mängija küll püüab alast lahkuda, kuid ei saa seda teha, näiteks siis, kui ta on kaitsemängijate vahele surutud. Täiendavalt on reeglites ka soovitusliku iseloomuga ajapiirangud.
Nende rikkumine otseseid sanktsioone ette ei näe ja need on mõeldud mängu sujuva kulgemise soodustamiseks. Soovituslik ühe mängija välja vahetamisele kulutatav aeg on 30 sekundit ning väljakul arstiabi andmise soovituslik aeg on 15 sekundit.
Vead[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpallis on mitmeid määrusterikkumisi, mida tuntakse vea nime all. Vigadeks ei nimetata kõiki määruste rikkumisi, vaid ainult neid, mida määrustikus vigadeks nimetatakse. Tuntakse isiklikku viga, kahepoolset viga, ebasportlikku viga, tehnilist viga ja diskvalifitseerivat viga.
Korteriühistu üldkoosolek: vea tuvastanud liikmel on õigus otsus 60 päeva jooksul vaidlustada
Vigadeks nimetatud rikkumised erinevad teistest rikkumistest selle poolest, et need seotakse mänguprotokollis iga mängijaga personaalselt. Iga mängija võib teha kõige rohkem 5 viga, kusjuures isiklikud, ebasportlikud ja tehnilised vead liidetakse. Viienda vea saanud mängija peab mängust lahkuma ning ta ei saa kestvas mängus enam osaleda, aga võib osaleda järgmistes mängudes. Vigade arvuga on seotud ka võistkonna vigade lugemine. Võistkonna vigadeks on kõigi ühe võistkonna liikmete poolt tehtud vead.
Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4, määratakse iga järgmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked. Kuni nelja võistkondliku vea korral määratakse vabavisked vaid siis, kui isiklik viga tehti korvile viskamise pealeviske takistamisel.