Optimaalne liikme suuruse kusitlus. Kuidas on optimaalne viis valikvastustega eelistuste hindamise struktureerimiseks?

Kuidas valid sihtgrupist vastajad? Seaduse kohaselt tuleb majandustegevuse registris registreerida kõik finantsteenuseid osutavad ettevõtjad, kes ei kuulu finantsinspektsiooni järelevalve alla.

Kaardistusuuringu puhul on valimi esinduslikkus väga oluline. Ta saab suunata ja selgitada küsimustikuga seonduvat. Selle meetodi negatiivne külg on see, et vastaja võib tunda ennast ebamugavalt ja ei taha kõigile küsimustele selletõttu vastata. Kirja või interneti teel — suhteliselt väike raha- ja ajakulu, kõigil võimalus samades tingimustes vastata.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine

Negatiivne pool on see, et uurijal pole kontrolli, kuidas vastajad küsimusi interpreteerivad. Ta ei saa teha kindlaks, kas vastas õige inimene, samuti kaasneb postiküsitluste puhul suur vastajate kadu.

Kõik ei saada küsimustikku tagasi, olgugi, et nad ei pea selleks ise kulutusi tegema.

Telefoniküsitlus — suhteliselt odav ja kiire viis. Miinusteks on see, et kõigil pole telefoni nt eelindustriaalsetes kultuurides ja küsitlus peab olema lühike, sest pikale küsitlusele Optimaalne liikme suuruse kusitlus soovita enamasti telefoni teel vastata. Et valida parim küsitluse vorm, mõtle eelnevalt läbi, mida loodad küsitlusega saavutada võimalikult põhjalikud vastused — näost näkku, võimalikult palju vastajaid — internet jne ning milline on küsitluse sihtgrupp?

Kuidas valid sihtgrupist vastajad?

loovtööde, uurimistööde vormistamine arvutiga

Vastajate valimine toimub tavaliselt paikapandud teaduslikel valikumeetoditel, et valitud vastajate hulk valim oleks representatiivne — st mitmekihiline igas mõttes. Kõige usaldusväärsem valimi saamise meetod onjuhusliku valiku meetod, mis tagab grupi kõigi liikmete võrdse võimaluse pääseda valimisse. Teine võimalus on lumepallimeetod — kõigepealt uurija poolt valitud informandid nimetavad kandidaate edasiseks küsitluseks ja nemad jälle omakorda uusi jne.

See on hea meetod väikestes kogukondades. Kolmas võimalus on süstemaatiline juhusliku valiku meetod — selle puhul on vajalik määrata antud nimekirjas stardikoht ja intervall, misjärel genereeritakse vastav vastajate nimekiri.

Sihtgrupi valimine

Sihtgrupi valimine Küsitluse läbiviimiseks on vaja sihtgruppi, kes küsitlusele vastavad ja kelle vastuste põhjal toimub küsitluse tulemuste analüüs ning järelduste tegemine. Kuna reaalselt ei ole võimalik küsitluse läbiviimine võimalik kõikide nende vastajate hulgas, kes võivad meile huvi pakkuda, siis tulebki teha valik ja viia küsitlus läbi valitud sihtgruppi kuuluvate vastajate hulgas.

Kõiki vastajaid, kes meile huvi võiks pakkuda nimetatakse üldkogumiks ja nende hulgast valitud sihtgruppi valimiks. Küsitluse ettevalmistamine Küsimustiku koostamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et vastaja ei ole kohustatud küsitluses osalema ja ta teeb seda oma vabast tahtest.

Seetõttu on oluline, et küsitlus sisaldaks alati ka kaaskirja, kus oleks välja toodud: kes küsitlust korraldab küsimustikule vastamiseks kuluv aeg viide küsimustikule vajadusel täitmisjuhised Küsimuste koostamisel ja järjestamisel tuleb jälgida, et küsimused oleksid grupeeritud teemade kaupa, eelistatavalt peaksid eespool olema lihtsamad küsimused ja lõpu pool keerukamad küsimused.

Vastaja isiklikke andmeid tuleks küsida kõige lõpus.

Language switcher

Eelistatult peaksid vastusevariandid olema valikvastustega. See eeldab küsijalt küsimustiku koostamisel suuremat ettevalmistust, kuid hiljem on saadud tulemusi lihtsam analüüsida ja töödelda.

Vabateksti tuleks kasutada juhul, kui puudub ülevaade eeldatavatest vastustest. Kindlasti peab jätma vastajale võimaluse ka oma arvamuse, kommentaaride või täiendavate vastuste kirjutamiseks täiendava vabatekstivälja näol iga läbitud küsitluse etapi juures või küsitluse lõpus.

Enne küsimuste koostamist peavad lisaks üldisele püstitatud eesmärgile olema teada ka need küsimused, millele küsitluse tulemuste analüüs peab vastuse andma, ehk siis see, mida täpselt teada tahetakse. Ebamugavate küsimuste puhul on tulemusrikkamad avatud küsimused.

Avatud küsimused ei piira vastajat ja seetõttu saab ta end paremini väljendada. Mahukate ja paljude vastajatega küsimustike puhul on paremad suletud küsimustikud, kuna pärast teeb peamise töö analüüsi arvuti ära. Andmestik on ühtlane ja vastuseid saab kergelt omavahel võrrelda. Vastusevariantidega küsimuste puhul Optimaalne liikme suuruse kusitlus ülevaate vastajate hoiakutest.

Võimalik on kasutada ühes küsimustikus kõiki kolme sorti küsimusi. Siinkohal on välja toodud erinevaid soovitusi: Küsitlus peab arvestama vastaja anonüümsusega. Soovitatav on küsida üks küsimus korraga ning eelistada võimalikult lühikesi küsimusi. Küsimus peab olema selge ja ühtmoodi mõistetav — kui on väiksemgi võimalus tõlgendada küsimust mitut moodi, siis võib olla kindel, et mõni seda kindlasti ka teeb nt kui uurija soovib teada vastaja elukohta, siis tuleb küsida praeguse elukoha kohta, sest muidu võib vastaja valida näiteks lapsepõlvekodu vms.

Tuleb arvestada, et kõik vastajad ei pruugi võrdselt teada erinevate sõnade tähendust. Tuleb kasutada sõnu, millest võimalikult üheselt aru Optimaalne liikme suuruse kusitlus. Et valida õigeid sõnu, tuleks teha eeltestimine, kohaliku kõnekeele leidmine.

Küsimustik peaks olema hästi planeeritud, järgima teemat ja olema loogilise struktuuriga. Sama küsimuse juurde hiljem tagasitulek ei ole hea toon, aga see on siiski hea viis selgitada vastuste usaldusväärsust ja vastaja kindlust ja sihipärasust küsimusele vastamisel.

Filtreerivad küsimused peavad olema selged nii visuaalselt kui sisuliselt — nt kui informant ütleb, et ta on abielus, siis suunata ta Laadige alla elemendi kohta video küsimuse 10a juurde.

Vastusevariandid peavad olema selged ja piisavalt erinevad arvamusjaotusel nt 5 varianti. Väiksema vastajaskonnaga või telefoniuuringus on mõttekas kasutada 3 varianti.

Vastusevariandid peavad olema informatiivsed. Isiklikel ja delikaatsetel küsimustel võiks olla pikem sissejuhatus ning küsimused ise selle järel lühikesed ja konkreetsed. Nt varguste uurimiseks võiks uurija kõigepealt rääkida, et need on laialt levinud, et aegajalt näppavad Optimaalne liikme suuruse kusitlus inimesed siit-sealt midagi.

Siis on vastajal kergem vastata, kuna ta tunneb, et küsimus ei mõista hukka. Mitte kasutada liigsuunavaid küsimusi. Parem on küsida, kas informant on küsimuse all olevat filmi näinud ja sealt edasi konkreetsemaks minna. Topeltküsimuste korral võib üks osa jääda informandil vastamata.

Tuleb vältida lühendusi ja slängi, kuna vastaja ei pruugi neid teada. Küsimused ja vastusevariandid ei või sisaldada topelt-eitust. Küsimustiku lõpus on hea toon küsida vastaja arvamusi ja tagasisidet ning võimaluse korral ka pakkuda vastajale võimalust saada tagasisidet küsimuse vastuste kohta.

Loe lisaks.