Normaalsed liikme suurused 12 aasta jooksul,

Maaleminekuõigus 1 Laevapere liikmel on laeva sadamas või reidil seismise ajal õigus väljaspool oma tööaega kapteni või teda asendava isiku loal maale minna. Intressimaksete rahavoo riski realiseerumine sõltub põhitegevuse läbiviimise edukusest. Korrigeerimise tulemusena erinevad

Avalikustatava informatsiooni valik ja esitusviis aruandes peab olema objektiivne ja neutraalne; vältida tuleb tendentslikkust aruannete koostamisel ning võrdset tähelepanu tuleb pöörata nii positiivse kui negatiivse informatsiooni avaldamisele. Konservatiivsuse printsiip Raamatupidamise aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei Normaalsed liikme suurused 12 aasta jooksul õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruannete kasutajate jaoks varjatud reservide tekitamine aruannetes Fp37; IAS 1p20 b iv.

Raamatupidamishinnangute tegemisel peab juhtkond vältima liigset optimismi ning võtma arvesse kõiki võimalikke asjaolusid, mis võivad mõjutada varade ja kohustuste bilansilist väärtust. Näiteks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlusel peab juhtkond võtma arvesse eelmiste perioodide kogemust laekumata jäävate nõuete osas ning mitte lähtuma põhjendamatult optimistlikust eeldusest, et olukord on loodetavasti paranenud ning seekord allahindluseks vajadus puudub.

Avalikkuse printsiip Raamatupidamise aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist ja majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate Fp38; IAS 1p91 c. Aruannetes esitatakse terviklik pilt ettevõtte finantsseisundist, majandustegevusest ja rahavoogudest ning muudest olulistest asjaoludest, mis mõjutasid ettevõtte finantsnäitajaid aruandeperioodil või võivad tõenäoliselt mõjutada tulevastel perioodidel.

Aruande tarbijate jaoks oluline informatsioon esitatakse isegi juhul, kui see ei ole konkreetselt nõutud ühegi Raamatupidamise Toimkonna juhendi poolt. Sisu ülimuslikkuse printsiip Majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruannetes lähtutakse nende sisust, mis ei pruugi alati ühtida nende juriidilise vormiga Fp35; IAS 1p20 b ii. Majandustehingute kajastamisel on esmatähtis nende sisu, mitte asjaolu, kuidas need on juriidiliselt vormistatud.

Kuigi üldjuhul majandustehingute sisu ühtib nende juriidilise vormiga, ei pruugi see alati nii olla. Näiteks teatud rendilepinguid võidakse vormiliselt nimetada kasutusrendilepinguteks, kuid juhul kui need vastavad juhendis RTJ 9 kirjeldatud kapitalirendi kriteeriumitele, kajastatakse neid raamatupidamises ja aruannetes kui kapitalirendilepinguid.

Näide — sisu ülimuslikkus vormi suhtes. Ettevõte sõlmib pangaga väärtpaberite repotehingu. Vastavalt repotehingu tingimustele müüb ettevõte pangale teatud koguse väärtpabereid ja kohustub need ühtlasi kokkulepitud ajal ja hinna eest uuesti tagasi ostma. Kuigi vormiliselt on ettevõte väärtpaberid pangale müünud ning kuni tagasiostu kuupäevani kuuluvad need ka juriidiliselt pangale, on tehingu sisuks väärtpaberite tagatisel võetud laen, mitte väärtpaberite ost ja müük.

Lähtudes tehingu sisust ei eemaldata «müüdud» väärtpabereid ettevõtte bilansist hoolimata asjaolust, et need kuuluvad juriidiliselt pangalevaid tehingut kajastatakse kui väärtpaberite tagatisel võetud laenu. Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatud aruannetes rakendatavad arvestuspõhimõtted peavad olema vastavuses raamatupidamise seaduses sätestatud alusprintsiipidega ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditega.

Valdkondades, kus Raamatupidamise Toimkonna juhendid lubavad valida mitme alternatiivse arvestuspõhimõtte vahel näiteks FIFO ja kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodid varude arvestusel või õiglase väärtuse ja soetusmaksumuse meetodid kinnisvarainvesteeringute arvestuselavalikustatakse valitud arvestuspõhimõte lisades. Valdkondades, kus Raamatupidamise Toimkonna juhendid ei täpsusta mingit konkreetset arvestuspõhimõtet, kuid see on reguleeritud mõnes IFRS-i standardis näiteks riskimaandamisinstrumentide arvestuson soovitatav lähtuda vastavas IFRS-i standardis kirjeldatud arvestuspõhimõttest.

Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 1 «Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted» eesmärgiks on selgitada raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe ning sätestada reeglid arvestuspõhimõtete ja raamatupidamishinnangute rakendamiseks, vigade korrigeerimiseks ning bilansipäevajärgsete sündmuste kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes.

Juhul kui teatud spetsiifilistes valdkondades on arvestuspõhimõtted reguleerimata nii RT juhendite kui ka IFRS-i poolt, kehtestab raamatupidamiskohustuslane endale ise sobivad arvestuspõhimõtted, lähtudes IAS 1p22 : a RT juhenditest ja IFRS-I standarditest, mis reguleerivad sarnaseid arvestusvaldkondi; b Rahvusvahelisest praktikast antud valdkonnas; c Vara, kohustuse, omakapitali, tulu ja kulu definitsioonidest. Arvestuspõhimõtete muutmine Kord valitud arvestuspõhimõtet tuleb rakendada järjepidevalt aastast aastasse.

Arvestuspõhimõtet tohib muuta ainult alljärgnevatel juhtudel IAS 8p42 : a Arvestuspõhimõtte muutus on tingitud uuest või muudetud Raamatupidamise Toimkonna juhendist, raamatupidamise seadusest või IFRS standardist; või b Uus arvestuspõhimõte võimaldab objektiivsemalt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit ja majandustulemust olles ühtlasi vastavuses paragrahvis 60 sätestatud nõuetega.

Normaalsed liikme suurused 12 aasta jooksul

Arvestuspõhimõtete muutuse mõju kajastatakse tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui arvestuspõhimõtte muutus on tingitud uuest Raamatupidamise Toimkonna juhendist ning selles on sätestatud teistsugused uuele meetodile ülemineku reeglid IAS 8p Arvestuspõhimõtete muutuse mõju kajastatakse tagasiulatuvalt, st nii nagu oleks uus meetod kogu aeg kehtinud.

Eelmise perioodi võrdlusandmed viiakse vastavusse uue arvestuspõhimõttega. Üle-eelmisesse ja veel varasematesse perioodidesse ulatuva mõju võrra korrigeeritakse «Eelmiste perioodide jaotamata kasumi» algsaldot. Näide — arvestuspõhimõtte muutus. Seoses uue Raamatupidamise Toimkonna juhendi jõustumisega muutub alates 1. Üks kehtivatest rendilepingutest, mis seni oli kajastatud kapitalirendina, tuleb uue juhendi kohaselt ümber klassifitseerida kasutusrendiks.

Arvestuspõhimõtte muutuse mõju tuleb kajastada tagasiulatuvalt. See tähendab, et Üle-eelmisesse ja veel varasematesse aastatesse ulatuva mõju võrra tuleb korrigeerida Korrigeerimise tulemusena erinevad Arvestuspõhimõtte muutust ja algsaldode korrigeerimisi tuleb selgitada lisades. Erandina võivad teatud RT juhendid kehtestada uue arvestuspõhimõtte edasiulatuva rakendamise ilma võrdlusandmete korrigeerimiseta. Mitmed raamatupidamise aruannetes kajastatavad finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutel, mitte üheselt mõõdetavatel andmetel.

Raamatupidamise Toimkonna juhendite RTJ ja RTJ kinnitamine – Riigi Teataja

Näideteks raamatupidamishinnangute rakendamisest on: a Nõuete ja varude allahindluse summa hindamine; b Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamine ja amortisatsiooninormide määramine; c Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate varaobjektide väärtuse hindamine; d Eraldise moodustamine garantiikohustusteks või poolelioleva kohtuprotsessiga seonduvate kulutuste katteks.

Realistlikel raamatupidamishinnangutel on väga oluline osa usaldusväärsete aruannete koostamisel. Raamatupidamishinnangute tegemisel on ettevõtte juhtkond kohustatud arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võiksid mõjutada hinnangu tulemusena aruandes kajastatavaid andmeid. Näiteks eraldise moodustamisel poolelioleva kohtuprotsessiga seonduvate võimalike kulutuste katteks on juhtkond kohustatud võtma arvesse kõiki protsessiga seonduvaid asjaolusid ka pärast bilansipäeva ilmnenuidmis võiksid mõjutada selle käiku ja kaasnevate kulutuste summat.

Kuigi on loomulik, et osa raamatupidamishinnangutest ei osutu täpseiks, on juhtkond kohustatud tegema hinnanguid oma parima teadmise kohaselt. Uute asjaolude selgumisel tuleb varem tehtud hinnanguid vajadusel muuta.

17-1 Raamatupidamise Toimkonna juhendite RTJ 1-6 ja RTJ 8-12 kinnitamine

Raamatupidamishinnangute muutused Muutuseid raamatupidamishinnangutes kajastatakse hinnangu muutuse toimumise perioodis või vajadusel ka järgnevates perioodides — näiteks amortisatsiooniarvestusmitte tagasiulatuvalt IAS 8p Varasema raamatupidamishinnangu korrigeerimise mõju kajastatakse samal kasumiaruande kirjel, kus oli kajastatud algse hinnangu mõju IAS 8p Näide 1. Ettevõtte bilansis on kajastatud tootmisseadmed soetusmaksumuseskrooni, mille esialgseks kasutuseaks hinnati 20 aastat amortisatsioon 5, krooni aastas.

Pärast viite esimest kastusaastat seadmete jääkväärtus 75, krooni leiti seadmete tehnilist seisukorda ja turul asetleidvaid uuendusi silmas pidades, et seadmete tõenäoline järelejäänud eluiga on veel 10 aastat.

Alates hetkest, mil toimub muudatus raamatupidamishinnangus s. Kuna tegemist on muutusega juhtkonna hinnangutes, mitte arvestuspõhimõttes, siis eelmiste aastate amortisatsioonikulu ei korrigeerita. Näide 2. Taoliste projektide läbiviimise edukus on otseselt seotud riigi ja kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse ning hangete edukaks läbiviimiseks vajalike oskustega.

Hangete tervikliku kvaliteedi kõikumine põhjustab seisakuid ja tõrkeid nii hankeprotsessis kui ka ehitustööde teostamise ajal. Ehitusturul osalejate konsolideerumine jätkub eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on jätkuvalt liiga tihe konkurents. Lisaks konkurentsile avaldab turuosalejate arvule ja tegevusmahtude suurusele mõju võime osaleda pakkumistegevuses ja vastata hanketingimustele.

aasta IV kvartali ja 12 kuu vahearuanne

Lepingute teostusfaasis on määravaks finantsjuhtimine sh suhted pankadega ja piisava likviidsuse tagamine, eriti juhul, kui tegemist on kahjumlike lepingute täitmisega. Võib jätkuda kesiselt ettevalmistatud avaliku sektori ehitushangete vaidlustamine, kuid seda pigem põhimõttelistele kui tehnilistele argumentidele tuginedes.

Riigihankeid tühistatakse põhjusel, et tellijad on alustatavate projektide eelarved koostanud pigem ehitushindu silmas pidades, mis kahjuks täna pole enam realistlikud ja ehitusettevõtete pakkumised ületavad neid kümnetes protsentides.

Nimetatud protsessi läbiviimisest tekkiv aja- ja finantskulu on suur kõigile protsessis osalejatele. Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustesse jäävad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, väga pikad maksetähtajad jms.

Normaalsed liikme suurused 12 aasta jooksul

Asjaolud, mis avalike hangete vähempakkumistele tuginevates tingimustes suurendavad kokkuvõtlikult kõigi turulosalejate riske. Sisendhindade kasv aeglustub võrreldes eelmise aastaga ning jääb Samas eksisteerib valdkondi, kus hinnamuutused on kohati prognoosimatud ja sellest tulenevalt võivad olla ka märgatavalt suuremad ning raskesti või üldse mitte mõjutatavad nafta- ja metallitooted, teatud muud materjalid.

Olukord ehituse tööjõuturul on mõnevõrra stabiliseerunud ning Skandinaaviamaade suunaline tööalane migratsioon enam oluliselt ei kasva. Ettevõtted on antud olukorraga juba kohanenud, kuid ehitusturu mahtude suurenemisel saab kvaliteetse tööjõu puudus olema jätkuvalt probleemiks.

Normaalsed liikme suurused 12 aasta jooksul

Selle tulemusel on üksikutes spetsiifilistes ehitustööde lõikudes avatäited, fassaadi- ja katusetööd, küttesüsteemid jms juba toimunud hüppeline nõudluse kasvu, mis kergitas ebamõistlikult vastavaid hindu ja tekitab seeläbi ajutiselt probleeme kogu sektorile.

Ehitussektorisse suunatud investeeringute hulk sõltub oluliselt majanduskasvu kiirusest ning selle baasilt tehtavatest prognoosidest. Nii investeerijad kui ka pangad on võtmas praeguse nägemuse kohaselt pigem ettevaatlikku hoiakut, kuid see võib kiirelt muutuda Eesti ja Euroopa tegelike majandusnäitajate valguses mõlemas suunas.

Läti ja Leedu Kontserni hinnangul kestab Läti ehitusturu kohanemine majanduslanguse järgsetes tingimustes ka Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega naaberriikide ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat ega välista lähiaastatel tegevust Leedus projektipõhiselt. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

  • See on sarnane suurusjärk eelmise majandusaasta võrreldava perioodiga kui tööjõukulud kokku moodustasid 14 tuhat eurot.
  • Kohalesõidukulud meretöölepingu sõlmimisel Kui laevapere liige peab tööle asuma laeval, mis ei asu meretöölepingu sõlmimise kohas, peab reeder korraldama oma kulul laevapere liikme sõidu laeva asukohta ning tagama talle toidu ja majutuse kohalesõidu ajal.
  • Эти пространства -- Олвин хорошо это понимал -- не были предназначены для Человека.
  • Kaasaegne viis liikme suurendamiseks

Ukraina Kontsern tegutseb Ukrainas eelkõige välismaiste eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega äri- ja tootmishoonete segmendis. Viimasel kolmel aastal on nimetatud segmentides eratellijad pea täielikult puudunud. Säilitades hetke kulubaasiga minimaalset valmisolekut, on Kontsern otsustanud Ukrainas äritegevust siiski jätkata.

Kontsern analüüsib Ukraina äritegevuse jätkusuutlikkust perioodiliselt ning on vajadusel valmis oluliselt sealset tegevust restruktureerima.

Kohaliku ehitusturu põhilised riskid on seotud riigi- ja omavalitsuse ning kohtusüsteemi nõrga toimimisefektiivsusega. Ukraina majanduse taastumine kestnud kriisist ja riigi poliitilise juhtkonna vahetumise positiivne mõju ehitussektorile on olnud aeglane. Nõudlusele on hetkel suurimat mõju avaldanud eratellijate finantsvahendite puudumine ehitustegevuse alustamiseks.

Poliitilise olukorra stabiliseerumine ei ole toimunud oodatud kiirusega ning erainvestoritest tellijad ei ole alustanud selliste investeeringute tegemist, mille osas on Kontsernil teiste turulolijate ees konkurentsieeliseid ehitusteenuse pakkumisel.

Mereteenistuse seadus – Riigi Teataja

Ligikaudu 46 miljoni elanikuga riigi ehitusturg on siiski pakkumas võimalusi edukaks äritegevuseks tulevikus. Peamiseks eduteguriks Kontsernile on suhteliselt vähene konkurents euroopalike juhtimistavade- ja oskustega paindlike ehituse projektijuhtimisfirmade hulgas. Kontserni juhtkond on veendunud, et läbitav kriis Ukraina ehitusturul ja majanduses tervikuna korrigeerib oluliselt riigis kehtinud arusaamu ning tõekspidamisi kaasaegset ehituse peatöövõtu- ja projektijuhtimisettevõtet iseloomustavate põhimõtete osas ja uuenenud mõtteviis parandab ka Kontserni positsiooni pikemas perspektiivis.

Soome Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud üksnes betoonitööde alltöövõtule, kus Eesti ettevõtetel on jätkuvalt mõningaid eeliseid kohalike ettevõtete ees tööjõuga seotud kogukulude näol.

2011. aasta IV kvartali ja 12 kuu vahearuanne (auditeerimata)

Kohalik betoonitööde all töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektidel põhilisteks kriteeriumiteks asukoht ja tellija madal riskitase. Laevapere liikme tervisekontrolli ja laeval meditsiiniabi andmise nõuded 1 Laevapere liikmele tagatakse meditsiiniabi andmine laeval. Raadiokonsultatsiooni teenuse osutamise korraldamiseks sõlmib sotsiaalminister halduslepingu tervishoiuteenuse osutajaga, arvestades halduskoostöö seaduse ja riigihangete seaduse nõudeid.

Raadiokonsultatsiooni teenuse osutamise kulud kaetakse riigieelarvest. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded 1 Reeder tagab laevapere liikmele töötingimused, mis on kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse seadusega.

Laeval korraldab laevapere liikme töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise kapten. Haigele või vigastatud laevapere liikmele arstiabi andmine 1 Reeder või kapten korraldab merereisi ajal haigestunud või vigastatud laevapere liikmele meditsiiniabi andmist ja laevapere liikme ravi laeval või maal. Haige või vigastatud laevapere liikme tervishoiuasutusse saatmine 1 Kui laevapere liikme haigus või vigastus ei võimalda tema ravimist laeval või kui laevapere liikme Normaalsed liikme suurused 12 aasta jooksul on ohtlik tema või teiste laeval olevate isikute elule või tervisele või kui ei ole võimalik võtta tarvitusele abinõusid haiguse leviku vältimiseks, saadab kapten laevapere liikme tervishoiuasutusse.

Kapten teatab laevapere liikme haigusest või vigastusest laevapere liikme nimetatud isikule. Tagasisõidukulud haigestumise või vigastuse korral 1 Haigestumise või vigastuse tõttu tervishoiuasutusse saadetud laevapere liikme laevale tagasisõidu kulud koos kulutustega toidule ja majutusele tagasisõidu ajal kannab reeder.

Laevapere liikme põhjustatud haigus või vigastus Kui haigus või vigastus tekkis laevapere liikme tahtlikkuse või raske hooletuse tagajärjel, samuti juhul, kui laevapere liige on tahtlikult varjanud oma tervislikku seisundit, võib reeder nõuda laevapere liikmelt enda kantud, käesoleva seaduse §-des sätestatud kulude hüvitamist vastavalt käesoleva seaduse § 19 lõikele 1.

Laeva merekõlblikkuse kontrollimine 1 Kui üle poole laevapere liikmetest nõuab kaptenilt laeva merekõlblikkuse kontrollimist või kui seda nõuab vanemtüürimees või vanemmehaanik nende vastutusel oleva laevaosa või varustuse suhtes, pöördub kapten merekõlblikkuse kontrollimiseks Eestis registreeritud laeva üle riiklikku järelevalvet teostava asutuse poole. Kord laeval 1 Laevapere liikmed ja teised laeval viibivad isikud peavad alluma kapteni õiguspärastele korraldustele.

Vabaduse võtmist võib kohaldada üksnes juhul, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustuste täitmiseks.

20.04.2020 - Omniva avas pakkide kiiremaks kätteandmiseks pakipunktid

Isikute laevale toomine 1 Laevapere liige ei või ilma kapteni või teda asendava isiku loata tuua laevale kõrvalisi isikuid. Asjade laevale toomine 1 Laevapere liige võib laevale tuua isiklikuks tarbimiseks või kasutamiseks mõeldud asju koguses, mis on reisi kestust ja iseloomu arvestades mõistlik.

Laevapere liikmele tagatakse kindel panipaik isiklike asjade hoidmiseks. Alkoholi või narkootilisi aineid sisaldava ravimi laevale toomine laevapere liikme poolt on lubatud üksnes kapteni loal. Kui asi ohustab laeva, laeval viibivat isikut või lasti või kui asja hoidmine laeval võib kaasa tuua ametivõimude sekkumise, võib kapten nõuda asja kõrvaldamist laevalt.

Kui laevapere liige asja ei kõrvalda, võib kapten võtta tarvitusele meetmed selle kõrvaldamiseks laevalt või asja hävitada. Laevapere liikme asjade hävimine või kahjustumine 1 Käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 nimetatud asjade hävimise või kahjustumise korral laevaõnnetuse, laevahuku või reederist tuleneva asjaolu tõttu, hüvitab reeder laevapere liikmele tekkinud kahju kaubandusliku meresõidu koodeksis RT, ; RT I65, ;54, ;78, ;77, ;2, 47; 23, ; 30, ;35, sätestatud korras.

Reederi ja kapteni kohustused laevapere liikme surma korral 1 Kui laevapere liige sureb laeval või väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi laeval töötamise ajal või ajal, kui reeder või kapten on kohustatud korraldama haigele või vigastatud Millises kliinikus liikme suurendamiseks liikmele arstiabi andmist, või ajal, kui laevapere liige sõidab reederi kulul töötamiskohta või tagasi, teatab reeder või kapten laevapere liikme surmast tema perekonnaliikmele ja korraldab surnukeha toimetamise Eesti Vabariigi territooriumile.

Matmise merel võib korraldada ka surnud laevapere liikme perekonnaliikme taotlusel. Laevapere liikme surmaga kaasnevate kulude kandmine 1 Reeder kannab laevapere liikme surnukeha Eesti Vabariigi territooriumile toimetamise kulud.

Laevapere liikme puhkus 1 Laevapere liikmel on õigus iga-aastasele tasustatud põhipuhkusele kestusega 28 päeva või vastavalt töötatud ajale, kui on töötatud alla ühe aasta. Puhkuse andmise koht 1 Puhkus tuleb laevapere liikmele anda Eesti Vabariigi territooriumil, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Laevapere liikme õigus puhkusele pärast kuuekuulist katkestuseta töötamist 1 Laevapere liikmel on pärast kuuekuulist katkestuseta töötamist samal laeval või sama reederi laeval õigus puhkusele. Puhkuse andmise kohustust ei teki sadamas, kuhu laev siseneb punkerdamiseks, haige või vigastatud isiku kaldale viimiseks või mõne muu ettenägematu sündmuse tõttu ja kust laevapere liikme kojusaatmine ei ole mõistlikult korraldatav.

Tööaja summeeritud arvestuse kohaldamise erisused 1 Laevapere liikmele on lubatud Normaalsed liikme suurused 12 aasta jooksul tööaja summeeritud arvestust kuni kuuekuulise ajavahemiku ulatuses käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Töö- ja puhkeaja piirangud 1 Tööaja summeeritud arvestuse kohaldamisel ei või laevapere liikme tööaeg ületada 12 tundi mis tahes tunnise perioodi jooksul ja 60 tundi mis tahes seitsmepäevase perioodi jooksul tingimusel, et järgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 3, käesoleva seaduse § 45 lõikes 2 ja § 48 lõikes 1 sätestatud piiranguid.

  • И узнали ли они, что он умер в изгнании на далекой Земле.
  • А перед этим ты все испортил этой своей попыткой дойти по Тропе Времени, которую мы исследовали, до самого Возникновения.
  • Элвин стоял молча, несколько ошеломленный.
  • Harjutus videouhikute suurendamise teel

Ületunnitöö tegemine käesolevas lõikes sätestatud piirnorme ületavalt on keelatud.