Millised on tagajarjed liikme suurendamisega
Põhikirja muutmise korral on vaja lisaks eelnimetatule ka osanike otsust ja põhikirja uut tervikteksti, mille on allkirjastanud vähemalt üks juhatuse liige, ühise esindusõiguse korral kõik juhatuse liikmed allkiri ei pea olema kinnitatud. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. Siiski ei ole välistatud ka see, et nõue osaniku vastu nõutakse sisse enne põhikirjas sätestatud tähtaega või pankroti väljakuulutamist, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik tasuda osaühingu vara arvel. Juhatuse liikme vastu, kes oma kohustuste rikkumisega tekitas kahju ühingule, saab 5 aasta jooksul esitada kahju hüvitamise nõude äriseadustiku § alusel. Põhilised ühistute probleemid märksõnad , mis on aktuaalsed ja milledele käsiraamatu lugemine vastused annab: Kohaliku omavalitsuse ettekirjutus seoses ehitise ohutuse ja korrashoiu tagamisega, omavoliliselt rajatud juurdeehitise lammutamisega jne.
Osanike koosoleku protokoll, hääletusprotokoll või osanike otsus peab sisaldama osanike täielikku nimekirja, milles on näidatud igaühe häälte arv vt äriseadustiku §-d — Põhikirja muutmise korral on vaja lisaks eelnimetatule ka osanike otsust ja põhikirja uut tervikteksti, mille on allkirjastanud vähemalt üks juhatuse liige, ühise esindusõiguse korral kõik juhatuse liikmed allkiri ei pea olema kinnitatud. Kui juhatuse liige valitakse osanike koosolekul, siis peab koosoleku protokolli allkirjastama selline protokollija või koosoleku juhataja, kes on osaühingu osanik või äriregistrisse kantud juhatuse liige n-ö ühinguga seotud isik.
Samad isikud peavad andma allkirja ka hääletusprotokollile, kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kustumata äriseadustiku § lõiked 1—4². Allkiri peab olema protokollil notariaalselt kinnitatud. Kui otsus võetakse vastu kõigi osanike nõusolekul ja nende poolt allkirjastatakse äriseadustiku § lõiked 6—7siis peab ühe osaniku allkiri olema protokollile antud eelmises lauses nimetatud viisil.
Protokolli võib ka digiallkirjastada ettevõtjaportaalis.
Osaühing | Justiitsministeerium
Ülalkirjeldatud korda juhatuse liikme valimise kohta ei pea järgima, kui kandeavaldusele juhatuse liikme äriregistrisse kandmiseks kirjutab lisaks uuele juhatuse liikmele alla ka osanik või olemasolev ja sellel hetkel juba äriregistrisse kantud ja ametis olev juhatuse liige. Osaniku või juba äriregistrisse kantud juhatuse liikme allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud.
Avalduse võib esitada ka digiallkirjastatult ettevõtjaportaali vahendusel. Eelmises lõigus nimetatud korda ei pea järgima ka siis, kui osanike koosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud.
Kui asi puudutab juhatuse liikme ametiaja pikendamist või juhatuse liikme tagasikutsumist, siis käib registrisse kandmine edaspidigi senisel kombel, st uued vorminõuded ei kohaldu.
Otsuseid saab teha ja kandeavaldusi esitada üldises korras vt eespool. Kui osaühingul on nõukogu, siis ei pea juhatuse liikmete valimisel eespool kirjeldatud uut korda järgima, küll tuleb aga osaühingu nõukogu liikmete valimisel arvestada teatud erisustega.
Osaühingu nõukogu valimisele kohaldatakse sama korda kui aktsiaseltsi nõukogu valimisele, välja arvatud koosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõue äriseadustiku § lg 3. Erisusena võrreldes aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatuga kohaldatakse osanike poolt nõukogu liikmete valimise otsuse kohta koostatavale protokollile ja hääletusprotokollile sama korda kui osanike poolt juhatuse liikmete valimisele. Kui nõukogu liikmed valitakse osanike koosolekul, siis peab osanike koosoleku protokollija või juhataja olema osanik või osaühingu juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, ja selle isiku allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud või protokoll peab olema selle isiku poolt digilallkirjastatud.
Kui nõukogu liikmed valitakse osanike koosolekut kokku kutsumata, siis kohaldatakse sama korda kui juhatuse liikmete valimisele. Rangemaid nõudeid ei kohaldata, kui otsustatakse nõukogu liikme ametiaja pikendamist. Küll ei saa aga nõukogu liikmete valimise korral kasutada erandit, mille kohaselt ei pea n-ö osaühinguga seotud isik protokollile allkirja andma, kui ta kirjutab vastavale kandeavaldusele alla, kuna nõukogu liikmetest ei teatata Millised on tagajarjed liikme suurendamisega kandeavalduse esitamisega, vaid juhatus esitab uue nõukogu nimekirja äriseadustiku § lg 5.
Osaühingul on õigus juhatuse liige igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda, kusjuures juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Seega eristatakse selgelt juhatuse liikme ametiseisundi lõppemist ja temaga sõlmitud lepingu lõppemist.
- Osaühing Osaühingu tegutsemise alused Igal osanikul on üldjuhul üksainus samast liigist osa.
- Äriseadustik – Riigi Teataja
- Riigikohtu lahendid korteriühistute asjades : Eesti Korteriühistute Liit
- Peenise ja munandite suurus
- Alates
- Kas voimalik suurendada seksuaalset keha ise
- – Riigi Teataja
Juhatuse liikme saab küll igal ajal tagasi kutsuda, kuid temaga sõlmitud tähtajalise lepingu saab ühing ainult erakorraliselt üles öelda VÕS § See tähendab, et kui ühing kutsub juhatuse liikme tagasi, kuid juhatuse liikmega sõlmitud lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alus puudub, ei saa ühing samal ajal juhatuse liikme tagasikutsumisega lepingut üles öelda ning peab täitma lepingust tulenevaid kohustusi.
Juhatuse liikme poolt ametiseisundist loobumisele kohaldatakse juhatuse liikme tagasikutsumisega sarnaseid põhimõtteid. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile.
Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. Kui juhatuse liige ei ütle samaaegselt ametist tagasi astumisega lepingut üles või kui käsunduslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudub mõjuv põhjus, jääb isikuga sõlmitud juhatuse liikme leping sõltumata tagasiastumisest kehtima.
Kui juhatuse liikmel puudub mõjuv põhjus, siis ei ole tal alust käsunduslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja sellega võib kaasneda tema kahju hüvitamise kohustus.
Isik peab juhatuse liikme kohalt tagasiastumiseks ise hoolitsema selle eest, et tema tagasiastumise avaldus tema määranud organini jõuab osanikeni, nõukogu olemasolul nõukoguni. Tagasiastumise avalduse võib esitada üldkoosoleku või nõukogu koosoleku toimumise ajal või osanikele või nõukogule teatavaks tegemisega.
Samuti on avalduse kättesaamiseks õigustatud iga osanik või nõukogu liige eraldi, kelle kohustuseks on informeerida teisi osanikke või nõukogu liikme puhul teisi nõukogu liikmeid. Igal juhul ei jõustu juhatuse liikme kohalt tagasiastumine enne tagasiastumise avalduse kättetoimetamist.
Vajadusel saab isik tahteavalduse kättetoimetamiseks kasutada ka võimalust, mille kohaselt võib tahteavalduse teisele isikule teha ka kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Osaühingu juhatuse liikme võib ametisse määrata ka tähtajatult. Juhatuse liikme ametiaja tähtajalisuse nõude võib kokku leppida osaühingu põhikirjas.
Juhatuse liikme ametiaja tähtajatuse põhimõte ei kehti enne Selliste juhatuse liikmete ametiaja suhtes kohaldatakse äriseadustiku redaktsiooni, mis kehtis juhatuse liikmete valimise ajal lg 5¹. Tulundusühistus ja hooneühistus juhtorganite liikmete valimise korra muutuseid vt lähemalt tulundusühistuseadusest ja hooneühistuseadusest.
Kohtulahendite liigitus
Täiendavad nõuded osakapitali suuruse muutmise, ümberkujundamise jm juhtudel leiate äriseadustikust. Registrimenetlus Dokumente võib saata notariga või ettevõtjaportaali kaudu, äriseadustiku § 33 lõikes 13 nimetatud juhul ka posti teel infosüsteemi püsiv tehniline rike. Kandeavalduse osaühingu registrisse kandmiseks saab ettevõtjaportaali kaudu esitada vaid kiirmenetlusse. Kandeavalduse registrisse kantud andmete muutmiseks saab ettevõtjaportaali kaudu esitada nii tavamenetlusse kui kiirmenetlusse.
Kui aktsiaselts tugineb sellele, et mingit teavet ei või aktsionärile anda seetõttu, et see on ärisaladus, peab ta seda põhistama. Igal juhul on aktsionäril õigus saada teavet tütarühingute sellise tegevuse kohta, mis on kas otseselt või kaudselt seotud emaühinguga.
Please Enable JavaScript
Kui põhikiri annab aktsionärile dokumentidega tutvumise õiguse, kuid ei näe ette õigust tutvuda tütarühingute dokumentidega, siis ei ole tal õigust tutvuda tütarettevõtte dokumentidega. Ei ole aga välistatud, et aktsionäril võib mõne konkreetse tütarühingu dokumendiga olla õigus tutvuda VÕS §-de ja järgi, kui ta tõendab, et tal on dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi.
Sellisel juhul peab ta esitama VÕS § alusel hagi dokumente valdava tütarühingu vastu. Märksõnad, millele käsiraamat vastused annab: Vihmaveetoru korrashoid ja korrashoiukohustuse rikkumisega kaasnev vastutus, lepingu sõlmimine ei ole korrashoiukohustuste täitmiseks piisav, ühistu vastutus kolmanda isiku käitumise eest.
Otsuse õiguspärasuse hindamine, keldriboksi lammutamise otsus ja valduse vabastamine, erikasutusõiguse muutmise või lõpetamise otsuse vaidlustamine, keldriruumi kasutuselevõtmine jalgrataste hoiuruumina, otsuste vastuvõtmine korduskoosolekul, omaabi kasutamine, hooneosade kasutamine õigusliku aluseta.
Liikme õigused ühistu kohustuste mittekohasel täitmisel, nõuete esitamine teise isiku tegevusest tulenevate asjaolude tõttu. Kaasomandis olevate ruumidega seotud vaidlused lahendatakse hagita menetluses, vaidlustesse kaasatakse korteriomanikud, kasutuskorra muutmine või lõpetamine.
Korduskoosoleku regulatsioon tuleneb seadusest ja seda põhikirjaga muuta ei saa. Õhksoojuspumba paigaldamise kaasus, paigaldamise otsustamisel tuleb välistada kaasomanike õiguste riive ja kahju tekitamine. Parkla laiendamise või ehitamisega seotud asjaolud, küsimuse otsustamisel tuleb hinnata kui oluliselt asja või majanduslikku otstarvet muudetakse.
Korteriomanike enamuse otsusega on võimalik seadusest tulenevast viivisemäärast kõrvale kalduda.
Äriseadustik
Põhilised ühistute probleemid märksõnadmis on aktuaalsed ja milledele käsiraamatu lugemine vastused annab: Kohaliku omavalitsuse ettekirjutus seoses ehitise ohutuse ja korrashoiu tagamisega, omavoliliselt rajatud juurdeehitise lammutamisega jne.
Kaasomandiga seotud ettekirjutuse adressaadid. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. Esindajale antud volikiri peab olema kirjalikus vormis. Osanike koosoleku kokkukutsumine 1 Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus. Osanike koosoleku kokkukutsumise teade 1 Juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil.
Põhikirjas võib näha ette teistsuguse teatamise korra. Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata 1 Osanikel on õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Osanike otsus 1 Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse vähemalt pool osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Äriregistrile esitatavale avaldusele peab lisama osanike otsuse ja põhikirja uue teksti.