Liikmete mootmed rahvaste, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon – Riigi Teataja

Makseid tehakse kogu kohapeal toimuva tootmistegevuse eest pärast esimese viie aasta möödumist igal aastal. Nimetatud laevateed ja õhukoridori käsitatakse peateena lähte- ja sihtkoha vahel. Mõlemat riiki rahuldava õiglase tulemuse saavutamiseks määratakse vastastikku asetsevate või külgnevate rannikutega riikide majandusvööndi piirid rahvusvahelise õiguse alusel sõlmitud lepinguga Rahvusvahelise Kohtu põhikirja artikli 38 mõttes. Kui artikli 7 kohaselt tõmmatava sirge lähtejoone korral jäävad sisevete hulka ka alad, mis varem sinna ei kuulunud, kehtib sellistes vetes käesolevas konventsioonis ettenähtud rahumeelse läbisõidu õigus.

Rannikuriik võib kooskõlas käesoleva konventsiooni ja muude rahvusvahelise õiguse normidega vastu võtta oma territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu reguleerivaid õigusakte, mis käsitlevad: a meresõidu ohutust ja laevaliiklust; b navigatsioonivahendite ja -rajatiste ning muude vahendite ja rajatiste kaitset; c kaablite ja torujuhtmete kaitset; d mere elusloodusvarade kaitset; e rannikuriigi kalapüüki reguleerivate õigusaktide rikkumise vältimist; f rannikuriigi keskkonna kaitsmist ning selle reostamise vältimist, vähendamist ning kontrollimist; g teaduslikke mereuuringuid ja hüdrograafilisi vaatlusi; h rannikuriigi tolli- maksu- immigratsiooni- või sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumise vältimist.

EUR-Lex Prieiga prie Europos Sąjungos teisės

Nimetatud õigusakte ei kohaldata välisriikide laevade konstruktsiooni, ehituse, meeskonna ega varustuse suhtes, välja arvatud juhul, kui nendega jõustatakse üldtunnustatud rahvusvahelisi standardeid. Rannikuriik tagab nende õigusaktide nõuetekohase avalikustamise. Rahumeelse läbisõidu õigust kasutavad välisriikide laevad järgivad kõiki neid õigusakte ja muid merel laevakokkupõrgete vältimise üldtunnustatud rahvusvahelisi eeskirju.

Territoriaalmere laevateed ja liikluseraldusskeemid 1. Meresõiduohutuse tagamiseks võib rannikuriik vajaduse korral nõuda rahumeelse läbisõidu õigust kasutavatelt välisriikide laevadelt ettenähtud laevateede ja liikluseraldusskeemide kasutamist. Esmajoones võib nõuda tankeritelt, tuumajõuseadmega või radioaktiivset materjali või muid ohtlikke või kahjulikke aineid või materjale vedavatelt laevadelt, et nad läbisõidul liiguksid ainult mööda niisuguseid laevateid.

Käesoleva artikli alusel laevateid ja liikluseraldusskeeme kehtestades arvestab rannikuriik: a pädeva rahvusvahelise organisatsiooni soovitusi; b rahvusvahelises meresõidus tavaliselt kasutatavaid laevateid; c laevade ja laevateede erisusi; d liiklustihedust.

Rannikuriik tähistab laevateed ja liikluseraldusskeemid kaartidel, mis avalikustatakse nõuetekohaselt. Tuumajõuseadmega ja radioaktiivseid või muid ohtlikke või kahjulikke aineid vedavad välisriikide laevad Rahumeelse läbisõidu õigust kasutavad tuumajõuseadmega ja radioaktiivseid või muid ohtlikke või kahjulikke aineid vedavad Liikmete mootmed rahvaste laevad on varustatud dokumentidega ning järgivad rahvusvaheliste kokkulepetega selliste laevade kohta kehtestatud ettevaatusabinõusid.

Rannikuriigi kohustused 1. Rannikuriik ei takista välisriikide laevade rahumeelset läbisõitu oma territoriaalmerest, välja arvatud kooskõlas käesoleva konventsiooniga. Konventsiooni või sellega kooskõlas kehtestatud õigusaktide kohaldamisel rannikuriik: a ei esita välisriikide laevadele nõudmisi, mis on vastuolus rahumeelse läbisõidu õigusega; b ei diskrimineeri vormiliselt ega sisuliselt ühegi riigi laevu ega laevu, mis veavad lasti mis tahes riiki, sealt välja või selle riigi ülesandel.

Artikkel 1. Mõisted ja reguleerimisala 1.

Rannikuriik teeb avalikult teatavaks kõik talle teadaolevad navigatsiooniohud oma territoriaalmeres. Rannikuriigi õigus end kaitsta 1. Rannikuriik võib võtta meetmeid, et vältida oma territoriaalmerest läbisõitu, mis ei ole rahumeelne. Kui laevad sõidavad sisevetesse või suunduvad sisevetest väljaspool asuvasse sadamasse, on rannikuriigil õigus võtta meetmeid, et takistada sisevetesse või sadamasse sisenemist reguleerivate nõuete rikkumist.

Rannikuriik võib ühtegi välisriigi laeva vormiliselt või sisuliselt diskrimineerimata ajutiselt peatada välisriikide laevade rahumeelse läbisõidu oma territoriaalmere kindlaksmääratud piirkondadest relvaõppuste korraldamiseks või muul juhul, kui see on oluline tema julgeoleku seisukohalt. Niisugune peatamine jõustub ainult pärast selle otsuse nõuetekohast avalikustamist. Välisriikide laevadelt võetav tasu 1.

Välisriikide laevadelt ei tohi võtta tasu üksnes territoriaalmerest läbisõidu eest. Territoriaalmerest läbisõitvatelt välisriikide laevadelt võib tasu võtta vaid laevale osutatud eriteenuste eest.

Tasu võetakse ilma diskrimineerimiseta. Alajaotis B. Kaubalaevadele ja riigile kuuluvatele ärieesmärkidel kasutatavatele laevadele kohaldatavad eeskirjad Artikkel Kriminaaljurisdiktsioon välisriigi laeva pardal 1. Rannikuriik ei teosta kriminaaljurisdiktsiooni oma territoriaalmerd läbival välisriigi laeval isiku kinnipidamiseks või läbisõidul oleva laeva pardal toimepandud kuriteo juurdluse korraldamiseks, välja arvatud juhul, kui: a kuriteo tagajärjed mõjutavad rannikuriiki; b kuriteoga häiritakse Liikmete mootmed rahvaste rahu või territoriaalmere kohta kehtestatud avalikku korda; c laeva kapten, laeva lipuriigi diplomaatiline esindaja või konsulaarametnik on palunud kohalike ametiisikute abi või d meetmed on vajalikud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse tõkestamiseks.

Kaasas oli endise liikme Yolanda Crawfordi ülevaade elust Jonestownis. Jonestownist, kui nad üritasid lennukisse minna Georgetowni poole. Pärast rünnakut lennurajal neelas Jonestowni paviljonis üle elaniku Jonesi käske järgides mürki. Vähemalt üks naine, Christine Miller, vaidles Jim Jonesiga laste tapmise üle. Teised, sealhulgas Leslie Wagner-Wilson, pääsesid surmast, teeseldes piknikule minekut või eakate Hyacinth Thrashi korral magasid ja jäid märkamatuks.

Eespool esitatud sätted ei piira rannikuriigi õigust võtta oma õigusaktidega sätestatud meetmeid, et kinni pidada isik või korraldada juurdlus välisriigi laeval, mis on sisevetest väljunud ja läbib territoriaalmerd. Lõigetes 1 Liikmete mootmed rahvaste 2 nimetatud juhtudel teavitab rannikuriik laeva kapteni taotlusel enne meetmete võtmist laeva lipuriigi diplomaatilist esindajat või konsulaarametnikku ning võimaldab neil laevaperega ühendust võtta.

Hädaolukorras võib teavitada ja meetmeid võtta samal ajal. Kaaludes, kas kinnipidamine on vajalik ja mil viisil seda teha, arvestavad kohalikud ametiisikud nõuetekohaselt meresõiduhuve.

Rannikuriik ei tohi võtta meetmeid territoriaalmerest läbisõitva välisriigi laeva pardal isiku kinnipidamiseks ega kuriteo juurdluse korraldamiseks, kui see on toime pandud enne laeva sisenemist territoriaalmerre ning kui laev on väljunud välisriigi sadamast ja läbib territoriaalmere sisevetesse sõitmata; see ei kehti XII osas käsitletud juhtudel ning V osa kohaselt kehtestatud õigusaktide rikkumise korral.

Tsiviiljurisdiktsioon välisriikide laevade suhtes 1. Rannikuriik ei tohi territoriaalmerest läbisõitvat välisriigi laeva peatada ega kursilt kõrvale juhtida, et teostada tsiviiljurisdiktsiooni laeva pardal viibiva isiku suhtes. Rannikuriik ei või korraldada täitemenetlust ega laeva tsiviilmenetluse eesmärgil arestida, välja arvatud juhul, kui laev ei järgi oma kohustusi seoses läbisõiduga rannikuriigi territoriaalmerest.

Rahvastepall

Lõige 2 ei piira rannikuriigi õigust korraldada oma õigusaktide alusel täite- või muu tsiviilmenetlus, et arestida välisriigi laev, mis seisab tema territoriaalmeres või on sealt läbisõidul pärast sisevetest lahkumist. Alajaotis C. Sõjalaevadele ja muudele riigile kuuluvatele mitteärilistel eesmärkidel kasutatavatele laevadele kohaldatavad eeskirjad Artikkel Sõjalaevade määratlus Konventsioonis tähendab «sõjalaev» riigi relvajõududele kuuluvat laeva, millel on selle riigi päritolutunnustega pardamärgistus, mida juhib selle riigi valitsuse volitatud ohvitser, kelle nimi on nõuetekohaselt kantud teenistusnimekirja või samaväärsesse dokumenti, ning mille laevapere allub relvajõudude regulaararmee distsipliinile.

Rannikuriigi õigusaktide järgimata jätmine sõjalaevade poolt Kui sõjalaev ei järgi territoriaalmerest läbisõitu reguleerivaid rannikuriigi õigusakte ega täida talle esitatud nõuet neid järgida, võib rannikuriik nõuda sõjalaeva viivitamatut lahkumist tema territoriaalmerest. Lipuriigi vastutus sõjalaeva või muu riigile kuuluva mitteärilistel eesmärkidel kasutatava laeva tekitatud kahju eest Lipuriik kannab rahvusvahelist vastutust igasuguse rannikuriigile tekitatud kahju eest, mis tuleneb sellest, et tema sõjalaev või muu riigile Liikmete mootmed rahvaste mitteärilistel eesmärkidel kasutatav laev ei ole järginud territoriaalmerest läbisõitu reguleerivaid rannikuriigi õigusakte või käesolevat konventsiooni või muid rahvusvahelise õiguse norme.

Sõjalaevade ja muude riigile kuuluvate mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate laevade puutumatus Konventsioon ei mõjuta sõjalaevade ega muude riigile kuuluvate mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate laevade puutumatust, välja arvatud alajaotises A ning artiklites 30 ja 31 ettenähtud juhud.

Oma territoriaalmerega külgnevas vööndis, mida nimetatakse külgvööndiks, võib rannikuriik teha vajalikku kontrolli, et: a vältida oma territooriumil või territoriaalmeres tolli- maksu- immigratsiooni- ja sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumist; b karistada oma territooriumil või territoriaalmeres toime pandud eespool nimetatud õigusaktide rikkumise eest.

Külgvöönd võib ulatuda kuni 24 meremiili kaugusele territoriaalmere laiuse mõõtmiseks kasutatavatest lähtejoontest. III osa 1. Rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavate väinade õiguslik seisund 1. Käesolevas osas kehtestatud rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavatest väinadest läbisõidu kord ei mõjuta muus osas niisuguseid väinu moodustavate vete õiguslikku seisundit ega väinaga piirnevate riikide suveräänsuse või jurisdiktsiooni teostamist niisuguste vete, selle kohal asuva õhuruumi, merepõhja ja selle all asuva maapõue üle.

Väinaga piirnevad riigid teostavad oma suveräänsust või jurisdiktsiooni konventsiooni käesoleva osa ja muude rahvusvahelise õiguse normide alusel. Käesoleva osa reguleerimisala Käesoleva osaga ei reguleerita: a väina sisevete alasid, välja arvatud juhul, kui artiklis 7 nimetatud sirge lähtejoonega hõlmatakse siseveteks ka merealad, mis seda Liikmete mootmed rahvaste ei olnud; b väinaga piirnevate riikide territoriaalmerest väljapoole jääva mere kui majandusvööndi või avamere õiguslikku seisundit või c õiguskorda väinades, mille läbimist täielikult või osaliselt reguleerivad neid väinu käsitlevad pikaajalised rahvusvahelised konventsioonid.

Rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavat väina läbivad avamere laevateed ja majandusvööndit läbivad laevateed Käesolevat osa ei kohaldata rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavale väinale, kui väina läbib laevatee, mille navigatsiooni- ja hüdrograafilised tingimused on sama laadi kui avamere laevateel või majandusvööndit läbival laevateel; niisugustele väina läbivatele laevateedele kohaldatakse käesoleva konventsiooni teisi asjakohaseid osi, sealhulgas meresõidu- ja ülelennuvabadust käsitlevaid sätteid.

Käesoleva jao reguleerimisala Käesolevat jagu kohaldatakse väinadele, mille kaudu sõidetakse avamere ühest osast või majandusvööndist teise. Takistamatu läbisõidu õigus 1.

Artiklis 37 nimetatud väinades on kõigil laevadel ja õhusõidukitel läbisõiduõigus, mida ei tohi takistada; välja arvatud juhul, kui väina moodustavad väinaga piirneva riigi saar ja selle riigi maismaaterritoorium ning kui saarest mere pool on avamere või majandusvööndi läbisõidutee, mis navigatsiooni- ja hüdrograafilised tingimuste poolest on sama sobiv.

Käesoleva osa tähenduses on takistamatu läbisõit katkematu ja kiire läbisõit väina kaudu avamere ühest osast või ühest majandusvööndist teise. Katkematu ja kiire läbisõidu nõue ei välista väina läbimist selleks, et siseneda väinaga piirnevasse riiki, sealt lahkuda või sellisest riigist tagasi pöörduda selle riigi sisenemistingimuste kohaselt.

Muud tegevust kui takistamatut läbisõitu väinast reguleeritakse konventsiooni teiste sätetega. Takistamatul läbisõidul olevate laevade ja õhusõidukite kohustused 1. Liikmete mootmed rahvaste läbisõidul olevad laevad ja õhusõidukid: a liiguvad viivitamata läbi või üle väina; b hoiduvad jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest väinaga piirneva riigi suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu või muul viisil Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas sisalduvate rahvusvahelise õiguse põhimõtete rikkumisest; c hoiduvad muust tegevusest, mis ei tulene otseselt tavapärasest katkematust ja kiirest läbisõidust, välja arvatud juhul, kui selle tegevuse põhjustab vääramatu jõud või merehäda; d järgivad käesoleva osa teisi asjakohaseid sätteid.

Takistamatul läbisõidul laevad: a järgivad mereohutuse üldtunnustatud rahvusvahelisi eeskirju, korda ja tavasid, sealhulgas rahvusvahelist laevakokkupõrgete vältimise eeskirja; b järgivad laevadelt lähtuva reostuse vältimise, vähendamise ja kontrollimise üldtunnustatud rahvusvahelisi eeskirju, korda ja tavasid. Takistamatul läbisõidul õhusõidukid: a järgivad tsiviilõhusõidukitele kohaldatavaid Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lennuliikluseeskirju; riiklikud lennukid järgivad tavaliselt neid ohutusnõudeid ning toimivad alati lennuohutust vajalikul määral silmas pidades; b jälgivad pidevalt rahvusvahelise lennuliikluse kontrollorgani kehtestatud sagedustel häda- ja muid raadiosignaale.

User Account Menu (logged out)

Uurimis- ja vaatlustegevus Takistamatul läbisõidul olevad välisriikide laevad, sealhulgas teaduslikeks mereuuringuteks ja hüdrograafilisteks vaatlusteks mõeldud laevad ei tohi teadusuuringuid ega vaatlusi teha väinaga piirnevate riikide loata. Laevateed ja liikluseraldusskeemid rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavates väinades 1.

Käesoleva osa kohaselt võivad väinaga piirnevad riigid väinas liikumiseks ette näha laevateid ja liikluseraldusskeeme, kui see on vajalik laevaliikluse ohutuse tagamiseks. Kui olukord nõuab ja väinaga piirnevad riigid on sellest nõuetekohaselt teatanud, võivad nad laevateed või liikluseraldusskeemi muuta.

Nimetatud laevateed ja liikluseraldusskeemid peavad vastama üldtunnustatud rahvusvahelistele eeskirjadele. Enne laevateede või liikluseraldusskeemide määramist, tähistamist või muutmist esitavad väinaga piirnevad riigid oma sellekohased ettepanekud pädevale rahvusvahelisele organisatsioonile kinnitamiseks.

Organisatsioon kinnitab ainult selliseid laevateid ja liikluseraldusskeeme, mis on väinaga piirnevate riikidega kooskõlastatud; pärast nimetatud laevateede või liikluseraldusskeemide kinnitamist võivad väinaga piirnevad riigid neid määrata, tähistada või muuta. Kui väina laevateede ja liikluseraldusskeemide määramise ettepaneku esitavad kaks või mitu väinaga piirnevat riiki, teevad need riigid koostööd ning konsulteerivad pädeva rahvusvahelise organisatsiooniga.

Väinaga piirnevad riigid kannavad nende määratud laevateed ja liikluseraldusskeemid kaartidele, mis nõuetekohaselt avalikustatakse. Takistamatul läbisõidul olevad laevad kasutavad selle artikli kohaselt määratud laevateid ja liikluseraldusskeeme.

Väinaga piirnevate riikide õigusaktid läbisõidu kohta 1. Käesoleva jao sätete kohaselt võivad väinaga piirnevad riigid kehtestada takistamatut läbisõitu käsitlevaid õigusakte, millega: a artikli 41 kohaselt Millised suurused liige paksus meresõiduohutust ja mereliiklust; b reguleeritakse reostuse vältimist, vähendamist ja kontrollimist ning mis on kooskõlas väinades kohaldatavate nafta ja naftajääkide ning muude kahjulike ainete merre heitmist käsitlevate rahvusvaheliste eeskirjadega; c tõkestatakse kalalaevade kalapüüki, kaasa arvatud kalapüügivarustuse kasutamist; d takistatakse kauba lastimist või lossimist või valuuta või isikute vedu, mis on vastuolus väinaga piirnevate riikide tolli- maksu- immigratsiooni- või sanitaarvaldkonna õigusaktidega.

Nimetatud õigusaktidega ei ole lubatud ei vormiliselt ega sisuliselt diskrimineerida välisriikide laevu ning nende kohaldamine ei tohi kaasa tuua käesolevas osas määratletud takistamatu läbisõidu keelamist, takistamist ega raskendamist. Väinaga piirnevad riigid avalikustavad nimetatud õigusaktid nõuetekohaselt.

Takistamatul läbisõidul olevad välisriikide laevad järgivad neid õigusakte. Kui laev või õhusõiduk, millele on antud puutumatus, ei järgi nimetatud õigusakte või käesoleva osa sätteid ning tekitab piirnevale riigile kahju, kannab rahvusvahelist vastutust laeva lipuriik või õhusõiduki registririik. Navigatsiooni- ja ohutusmärgid ning muud tähised ning reostuse vältimine, vähendamine ja kontrollimine Läbisõiduõigust kasutavad riigid ja väinaga piirnevad riigid teevad lepingu alusel koostööd: a väinas rahvusvaheliseks meresõiduks vajalike navigatsiooni- ja ohutusmärkide ning muude Liikmete mootmed rahvaste paigaldamiseks ja hooldamiseks; b laevadelt tuleneva reostuse vältimiseks, vähendamiseks ja kontrollimiseks.

Väinaga piirnevate riikide kohustused Väinaga piirnevad riigid ei raskenda takistamatut läbisõitu ning teatavad neile teadaolevatest meresõidu- või ülelennuohtudest.

Takistamatu läbisõidu peatamine ei ole lubatud. Konventsiooni II osa 3. Rahumeelset läbisõitu ei ole niisugustes väinades lubatud peatada. IV osa Artikkel Mõistete kasutamine Käesolevas konventsioonis tähendab: a «saarestikuriik» riiki, mis koosneb tervenisti ühest või enamast saarestikust ning võib hõlmata ka teisi saari; b «saarestik» rühma saari, sealhulgas saarte osi, mida ühendavad veed ja muud looduslikud omadused moodustavad geograafilise, majandusliku ja poliitilise terviku või mida peetakse tervikuks ajaloolistel asjaoludel.

Lähtejooned saarestikus 1. Saarestikuriik võib tõmmata sirged lähtejooned, mis ühendavad kõige välimiste saarte ja rannikulähedaste korallrahude kõige välimisi punkte, eeldusel et lähtejoon hõlmab peamised saared ning ala, mille veeala ja maismaa- ala koos atollidega on suhtes kuni Lähtejooned ei tohi oluliselt erineda saarestiku piirjoonest. Sirget lähtejoont ei tõmmata mõõnapaljanditelt ega mõõnapaljanditele, välja arvatud juhul, kui neile on ehitatud majakad või muud alaliselt veepinnast kõrgemal olevad rajatised või kui mõõnapaljand asub täielikult või osaliselt lähimast saarest kaugusel, mis ei ületa territoriaalmere laiust.

Lähtejooni ei Liikmete mootmed rahvaste saarestikuriik tõmmata nii, et see lõikab teise riigi territoriaalmere ära avamerest või majandusvööndist. Kui saarestikuriigi saartevaheline meri asub naaberriigi kahe osa vahel, järgitakse naaberriigi õigusi ja õigustatud huve, millest see riik on neis vetes tavaliselt lähtunud, ning riikide omavahelistest lepingutest tulenevaid õigusi. Lõikes 1 määratud vee ja maismaa suhet arvutades võib maismaa-alana käsitada ka veeala, mis asub saari ümbritsevate rahude vahel ja atollides, ning järskude servadega süvamereplatoo seda osa, mis on täielikult või osaliselt ümbritsetud platoo piirjoonel asetsevast lubjakivisaarte ahelikust ja korallrahudest.

Käesoleva artikli alusel tõmmatud lähtejooned kantakse sellise mõõtkavaga kaartidele, mis võimaldavad nende asendi kindlaks määrata. Kaardi asemel võib kasutada ka punktide geograafiliste koordinaatide loetelu, milles täpsustatakse geodeetilisi andmeid. Saarestikuriigid kannavad hoolt nende kaartide või geograafiliste koordinaatide loetelude nõuetekohase avalikustamise eest ning annavad kaardi või loetelu koopia hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

Territoriaalmere, külgvööndi ja majandusvööndi ning mandrilava laiuse mõõtmine Territoriaalmere, külgvööndi ja majandusvööndi ning mandrilava laius mõõdetakse saarestikus alates artikli 47 alusel tõmmatud lähtejoontest.

Saartevahelise mere ja selle kohal asuva õhuruumi ning merepõhja ja selle all asuva maapõue õiguslik seisund 1. Saarestikuriigi suveräänsus laieneb Liikmete mootmed rahvaste 47 alusel tõmmatud lähtejoontega piiratud merele, mida nimetatakse saartevaheliseks mereks, sõltumata selle sügavusest või kaugusest rannikust. Suveräänsus laieneb nii saartevahelise mere kohal olevale õhuruumile kui ka merepõhjale ja selle all asuvale maapõuele ning seal sisalduvatele loodusvaradele.

Suveräänsust teostatakse käesoleva osa alusel. Käesolevas osas ettenähtud saartevahelise mere laevateede läbimise kord ei mõjuta saartevahelise mere ning mereteede õiguslikku seisundit ega saarestikuriigi suveräänsust sellise mere ja selle kohal asuva õhuruumi ning merepõhja ja selle all asuva maapõue ja selle loodusvarade üle. Sisevete piiride määramine Saarestikuriik võib artiklite 9, 10 ja 11 kohaselt tõmmata oma saartevahelise mere piires sisevete piirid.

Kokkulepped, traditsiooniline kalapüügiõigus ja merealused kaablid 1. Artikliga 49 ei ole vastuolus saarestikuriigi õigus järgida saartevahelise mere teatavates piirkondades teiste riikidega sõlmitud kokkuleppeid ning tunnustada naaberriigi traditsioonilist kalapüügiõigust ja muud õiguspärast tegevust.

Asjakohase riigi nõudel reguleeritakse nimetatud õiguste teostamise tingimused, sealhulgas nende õiguste laad, kohaldamise ulatus ja piirkond, kahepoolsete lepingutega. Nimetatud õigusi ei saa edasi anda kolmandatele riikidele või nende kodanikele ega nendega jagada. Saarestikuriik lubab teistel riikidel paigaldada merealuseid kaableid, mis läbivad tema vett ilma maismaad puudutamata.

Pärast kaablite asukoha ning remontimise või vahetamise kohta teate saamist annab saarestikuriik loa neid hooldada ja asendada. Rahumeelse läbisõidu õigus 1. Artikliga 50 ei ole vastuolus kõikide riikide laevadele artikliga 53 ettenähtud rahumeelse läbisõidu õigus II osa 3.

Välisriikide laevu sisuliselt või vormiliselt diskrimineerimata võib saarestikuriik ajutiselt peatada välisriikide laevade rahumeelse läbisõidu oma saartevahelisest merest, kui see on vajalik tema julgeoleku huvides. Peatamine jõustub ainult pärast selle nõuetekohast teatavaks tegemist.

Saartevahelise laevatee läbimise õigus 1. Saarestikuriik võib määrata laevateed ja nende kohal asuvad õhukoridorid, mis võimaldavad saartevahelisest merest ja selle naabruses asuvast territoriaalmerest välisriikide laevadel kiiresti ja katkestamata läbi sõita ja õhusõidukitel üle lennata. Kõigil laevadel ja õhusõidukitel on lubatud nimetatud laevateid ja õhukoridore läbida.

Saartevahelise laevatee läbimine tähendab tavapärasel viisil käesoleva konventsiooni kohaselt meresõidu- ja ülelennuõiguse teostamist ainult sel eesmärgil, et liikuda katkestamata, kiiresti ja takistamatult avamere ühest osast või majandusvööndist teise.

Nimetatud laevateed läbivad ja õhukoridorid ületavad saartevahelise mere ning selle vahetus naabruses asuva territoriaalmere, hõlmates rahvusvaheliseks meresõiduks või ülelennuks kasutatavad ja tavalised läbisõiduteed eeldusel, et ei dubleerita sama lähte- ja sihtkohaga teid. Nimetatud laevateed ja õhukoridori käsitatakse peateena lähte- ja sihtkoha vahel. Käesoleva artikli alusel laevateed määrav saarestikuriik võib kitsuste ohutuks läbimiseks määrata ka liikluseraldusskeemid.

Vajaduse korral võib saarestikuriik pärast nõuetekohast teatamist oma varem määratud laevateid või liikluseraldusskeeme muuta. Nimetatud laevateed ja liikluseraldusskeemid peavad olema üldtunnustatud rahvusvaheliste eeskirjade kohased. Laevateede ja liikluseraldusskeemide määramise või muutmise ettepanekud esitab saarestikuriik pädevale rahvusvahelisele organisatsioonile kinnitamiseks.

Nimetatud organisatsioon võib laevateed ja liikluseraldusskeemid kinnitada ainult kokkuleppel saarestikuriigiga ja seejärel võib saarestikuriik need märgistada, määrata või muuta. Saarestikuriik kannab laevateed või liikluseraldusskeemid kaartidele, mis nõuetekohaselt avalikustatakse. Saartevahelisel teel läbisõidul olevad laevad järgivad käesoleva artikli kohaselt määratud laevateid ja liikluseraldusskeeme.

Kui saarestikuriik ei määra laevateid ega õhukoridore, kasutatakse saartevahelises meres tavalisi rahvusvaheliseks meresõiduks ettenähtud teid. Läbisõidul olevate laevade ja õhusõidukite kohustused, uurimis- ja vaatlustegevus, saarestikuriigi Liikmete mootmed rahvaste ja saartevahelisest merest läbisõitu reguleerivad saarestikuriigi õigusaktid Saartevahelisest merest läbisõidu suhtes kohaldatakse mutatis Liikmete mootmed rahvaste artikleid 39, 40, 42 ja Majandusvööndi õiguslik erikord Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja sellega külgnev mereala, mille kohta kehtib käesolevas osas ettenähtud õiguslik erikord, mille järgi rannikuriigi õigusi ja jurisdiktsiooni ning teiste riikide õigusi ja vabadusi reguleeritakse käesoleva konventsiooniga.

Rannikuriigi õigused, jurisdiktsioon ja kohustused majandusvööndis 1. Rannikuriigil on oma majandusvööndis: a suveräänne õigus uurida, kasutada, kaitsta ja majandada meres ja merepõhjas ning selle all asuvas maapõues leiduvaid elus ja eluta loodusvarasid ning muul viisil vööndi kasutamisel ja Heavy kergejoustiku liikme suurus tegutseda, näiteks toota vee- hoovuse- ja tuuleenergiat; b õigus konventsiooni asjakohaste sätete alusel kohaldada jurisdiktsiooni: i tehissaarte, rajatiste ja seadmestike rajamisele ja kasutamisele; ii teaduslike mereuuringute tegemisele; iii merekeskkonna kaitsmisele ja säilitamisele; c konventsioonis sätestatud muud õigused ja kohustused.

Majandusvööndis konventsioonist tulenevaid õigusi teostades ja kohustusi täites arvestab rannikuriik teiste riikide õigusi ja kohustusi ning toimib konventsiooni kohaselt. Merepõhja ja selle all oleva maapõuega seotud käesolevas artiklis kehtestatud õigusi teostatakse VI osa kohaselt. Mehhiko rahvaarv suureneb endiselt ja iive on positiivne, kuid laste osakaal on vähenemas ning sündimus väheneb, kuid on ikkagi suur. Keskmine eluiga on suurenemise teel ja eakate osakaal suureneb.

Väljaränne[ muuda muuda lähteteksti ] Filmidest ja meediast on maailmale hästi teada ebaseaduslik ränne Mehhikost Ameerika Ühendriikidesse. Arvatakse, et USAs elab 12 miljonit Mehhikos sündinud inimest, kuid Mehhiko päritolu inimesi elab seal salaja veelgi rohkem. Sellesuunaline inimeste liikumine pole üllatav, sest Mehhiko on kiiresti kasvava rahvastikuga vaene riik maailma ühe rikkama riigi naabruses. Mõlemas riigis olevad erinevad võimalused tekitavad inimestes soovi parema elu järele, mis tõttu põgenetaksegi USAsse.

Mehhiko-USA rände puhul on selgelt näha, et rändevöö tekkimisel on oma osa mõlemal riigil. Tema ja Marceline Jones olid ainsad kaks naist, kellele anti tšekkide allkirjastamise volitused seadmete ostmiseks Jonestowni asulasse. Vanematele saadetud kirjades kirjutas Layton, et Jonestownis olid mõned tema kohustused Liikmete mootmed rahvaste haridusalase koolitusega sotsialism ja organisatsioonilised ülesanded. Tema seksuaalsuhted Jonesiga tõid kaasa nende poja Jim-Jon Prokessi — sünni, mida tuntakse kogukonnas Kimo nime all.

Maria Katsaris [Pildil paremal] alustas oma juhtpositsiooni Peoples Temple'i kirjas, mis koordineeris templi kirjutamise kampaaniaid. Lõpuks võttis ta rahva templi sekretäri ülesandeid, võttes endale olulise rolli planeerimiskomisjonis. Nagu Carolyn Laytonil ja endistel liikmetel Grace Stoenil ja Teri Bufordil, oli Katsarisel Jonesiga seksuaalne suhe ja jäi talle pühendumata, hoolimata tema sidemetest teiste naistega Peoplaste templis, sealhulgas tema abikaasa Marceline.

Jonesi, Carolyn Laytoni ja Maria Katsarise usaldatud usaldusisikuteks ja abistajateks olid tegevused, mida nende liider hoidis teistelt liikmetelt salajasena, näiteks miljonite dollarite kolimine Ameerika Ühendriikidest välispankade kontodele. Kuna Jones'i uimastitarbimine kasvas templi olemasolu hilisematel aastatel ja jättis ta sageli töövõimetuks, võtsid Layton ja Katsaris Jonestownis rohkem võimu, edastades Jones'i korraldused oma järgijatele.

Grace vastutas San Francisco grupi nõustamise eest, määras kohtumisi ja lahendas probleeme. Ta põgenes juulis Peoples Temple, enne kui enamik liikmeid kolis Guyana, jättes oma poja John Victor Stoeni — Maria Katsarise hoole alla. Tim Stoen lahkus juunis 58 Moore Stoens'i ja Jim Jonesi vahel tekkis mõrkjas vahi alla võtmine kohtuasjasmille tulemusel avaldati dokument, milles Tim Stoen kinnitas, et Jim Jones oli John Victor'i isa. Grace ja Tim olid ühed esimesed liikmed või asutajad, kes olid seotud asjassepuutuvate sugulaste rühmaga, mis korraldas Liikmete mootmed rahvaste, et suurendada avalikkuse teadlikkust Jonestownist Ameerika Ühendriikides; nad aitasid veenda California Kongressi Leo Ryanit — XNUMX isiklikult uurima tingimusi Jonestownis ja sõitsid temaga novembris XNUMXi Guyanasse.

Deborah Layton ja Teri Buford osalesid rahanduses ja salakaubana valuuta pangakontodele väljaspool Ameerika Ühendriike. Layton rikkus mais is ja teatas avalikult, et Jonestownis toimusid enesetapu harjutused. Tema avaldus andis täiendava tõuke Leo Ryan reisile Jonestownisse. Teri Buford rikkus oktoobrisLiikmete mootmed rahvaste advokaadi Mark Lane abi tema lahkumise teostamiseks.

Kui Layton oli avalikult avaldanud, läks Buford oma lennu järel varjata. Meditsiiniõde Annie Moore vastutas Jim Jones'i raviskeemi säilitamise eest Jonestownis, pakkudes psühhoaktiivseid ravimeid pealsed ja allakadet hoida liidrit töökorras. Lisaks oli Mooreel võtmeroll vahendite kavandamisel, mille abil kogukond ise hävitaks, nagu on dokumenteeritud märkuses, milles ta kirjeldas erinevaid alternatiive massihävitamise läbiviimiseks Annie Moore nd.

Annie Moore, Carolyn Layton ja Maria Katsaris jäid lõpuni lojaalseks, kaotades i novembris, is, kus tsüaniidi allaneelamisel oli üle üheksa saja teiste rahvaste templi liiget. Annie Moore ja Jim Jones olid ainsad Jonestowni elanikud, keda teadaolevalt surmava haavaga suri.

See ebavõrdsus näitab Jonesi eelistust valgede suhtes ja seda, kuidas ta ei suutnud anda tähtsat positsiooni rahvaste templis afroameerika naistele Rebecca Moore Olulisem on aga tähelepanu puudumine, mida uudised ja teadlased on andnud mustale kogemusele templis ja Jonestownis, kuigi Rahvaste tempel ja must religioon Ameerikas Moore, Pinn ja Sawyer on märkimisväärne erand. Selles fiktiivses kontos keskendus Hutchinson autor, õpetaja ja filmitegija Aafrika-Ameerika naiste kogemustele templis ja Jonestownis.

Hutchinson tootis sama tiitli teatri, ja is paigaldati raamatu lavastus. Samuti korraldas ta mitmeid paneeliarutelusid, milles rõhutati afroameerika ja biraciaalse naise häält templis.

Nende hulgas oli Yolanda Crawford kes on muutnud oma nime Yulandaksdefektor, kelle vandetunnistus andis varakult tõendeid vägivalla võimaluste kohta Jonestownis Crawford ; ja Leslie Wagner-Wilson, kes põgenes Jonestownist koos oma pojaga novembris 18 Wagner-Wilson Need naised kirjeldavad hierarhilist, rassil põhinevat süsteemi, kus aafrika ameeriklasi kasutati julmalt ja elati peamiselt vangina Jonestownis.

Teine oluline väljakutse oli seksuaalse manipuleerimise olemus naiste ja Jim Jones'i vahel. Aruanded on keerulised ja mõnikord vastuolulised: mõned näitavad, et Jones'i ja tema järgijate vahelised seksuaalsuhted olid konsensuslikud, näiteks Maria Katsarise ja Carolyn Laytoniga; teised viitavad sellele, et Jones kuritarvitas oma võimu ja vägistas mitte-nõusolevaid mehi ja naisi, nagu Deborah Layton ja Janet Phillips Layton ; Q Transcript Vaidlustatakse naiste rolli uutes usulistes liikumistes üldiselt, mitte ainult rahvaste templis.

Kindlasti Jonestownis toimunud ressursside jagamine Liikmete mootmed rahvaste laste kasvatamise ja õpetamisega bioloogilised hooldajad võivad toetada Kanteri argumenti. Paljud naised olid tõepoolest vabanenud lastekasvatuse ülesannetest, et teha kommuunis muud tööd; [Pilt paremal] samal ajal näis, et suur osa sellest tööst jagunes traditsiooniliste sooliste ridade kaupa, kus toiduvalmistamine, pesu, lastehooldus, tervishoid läheb naistele, Peenise laienemine oli selgeid erandeid.

Nii naised kui ka mehed tegid Jonestownis põllumajandusettevõtteid. Sotsioloog Susan J. Palmeri etnograafiline uurimus naistele seitsmes erinevas religioonis ei sisaldanud rahvaste templit, kuna see oli kadunud Palmer Kuid tema sooliste polaarsuse, soo komplementaarsuse ja soo ühtsuse sooline tüpoloogia, mis on välja selgitatud tema uuritud rühmades, ei tundu olevat täiesti asjakohane naiste rollide mõistmiseks rahvaste templis ja Jonestownis, kuna puudub seksuaalsuse või soo selge teoloogia või ideoloogia.

Mary McCormick Maaga annab kõige täiuslikuma analüüsi naiste rollidest rahvaste templis, kuigi ta jätab tähelepanuta ka afroameerika naiste naised. Ta vaidlustab arusaama, et Jim Jones pidas liikumise üle kogu kontrolli ja väidab, et valged naised olid seksis Jonesiga nii Liikmete mootmed rahvaste kui ka võimu pärast Maaga See prestiiž ei olnud tuletatud, vaid oli kogu operatsiooni toimimise keskmes.

Hoolimata seksuaalsest ärakasutamisest, mis ilmnes selgelt, valged naised ja mõned afroameeriklased tõid läbi auastmed, et võtta endale positsioone suur vastutus selle eest, mis sai mitmeks miljoniks dollariks. Kõik naised sekretärid, kokad ja lastehoiuteenuse osutajad, kooliõpetajad, suhtekorraldajad ja finantsjuhtid andsid organisatsioonile väärtuslikku aega ja energiat. Samuti ei oleks kogukonna viimase päeva vägivald toimunud ilma, et naised oleksid mürki omandanud ja haldanud.

Navigeerimismenüü

Kuid mõned Aafrika-Ameerika naised olid vastu. Leslie Wagner-Wilson põgenes koos oma pojaga ja kümmekond teist enne surma algust. Üks eakas Aafrika-ameerika naine, hüatsint Thrash d.

Ja Jonestowni kogukonna lõpliku kogumise ajal väitis Christine Miller — Jim Jonesiga laste tapmise eest Q Transcript Beck, Don. Jonestowni ja Inimeste alternatiivsed kaalutlused Tempel. Bellefountaine, Michael.

Lavendel Vaata templit: rahva templi geograafiline perspektiiv. Crawford, Yolanda DA Kaheksa revolutsioonilist. Hall, John R. Lubatud maalt lahkunud: Jonestown Ameerika kultuuriajaloos. New Brunswick, NJ: Tehingute kirjastajad. Jones, Jim.