Liikme suurus oigesti meede

Kui tasutud maamaksu summa on oluliselt väiksem maa väärtusest, ei ole maa võõrandamine omanikele suure tõenäosusega lubatud, kui selleks puudub mõni muu alus. Sel juhul on kohtutäituril õigus arestida kolmanda isiku valduses olev vara. Kas on võimalik äriühing likvideerida, kui ainuosaniku osa on tema isiklike võlgade katteks arestitud?

Üldkoosoleku otsuse vaidlustamine Kohus võib ühistu liikme, juhatuse või nõukogu liikme nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Otsuse tegemine üldkoosolekut kokku kutsumata Kui ühistul on üle liikme või enamus liikmetest on ühistud, võib põhikirjaga ette näha otsuse tegemise üldkoosolekut kokku kutsumata.

Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt äriseadustiku sätteid osaühingu osanike otsuse tegemise kohta koosolekut kokku kutsumata. Volinike koosolek 1 Kui ühistul on üle liikme, võib põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule. Ühistul peab olema vähemalt 20 volinikku.

Ühe voliniku võib valida mitte enam kui 50 liikme kohta. Juhatus 1 Juhatus on ühistu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ühistut. Juhatuse liikmete arv määratakse põhikirjaga. Juhatuse liige ei pea olema ühistu liige. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.

Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks.

Liikme suurus oigesti meede

Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. See piirang ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse esimees 1 Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse liikme tasu Juhatuse liikmele võib maksta tema ülesannetele ja ühistu majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega, nõukogu olemasolu korral aga nõukogu otsusega.

Liikme suurus oigesti meede

Juhatuse esindusõigus 1 Ühistut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad ühistut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on äriregistrisse kantud. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.

Raamatupidamine Juhatus korraldab ühistu raamatupidamist. Juhatuse liikmete Liikme suurus oigesti meede 1 Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Kui ühistul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumise korral üldkoosoleku protokoll. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek, mis tuleb samuti lisada registripidajale esitatavale juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele.

Juhatuse liikmete tagasikutsumine 1 Üldkoosoleku otsusega võib juhatuse liikme tagasi kutsuda põhjusest sõltumata. Kui ühistul on nõukogu, võib juhatuse liikme tagasi kutsuda nõukogu.

Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni üldkoosoleku või nõukogu poolt. Konkurentsikeeld 1 Juhatuse liige ei või üldkoosoleku nõusolekuta, nõukogu olemasolu korral aga nõukogu nõusolekuta: 1 olla füüsilisest isikust ettevõtja ühistu tegevusalal; 2 olla ühistu tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik; 3 olla ühistu tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud juhul, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega.

See ei välista muid nõudeid juhatuse liikme vastu. Ärisaladuse tagamine 1 Juhatuse liige peab hoidma ühistu ärisaladust. Nõukogu 1 Ühistul peab olema nõukogu, kui ühistul on üle liikme või kui osakapital on üle krooni või kui see on ette nähtud põhikirjaga. Audiitor ja revident 1 Ühistul peab olema audiitor, kui ühistu osakapital on üle krooni või kui see on ette nähtud seaduse või põhikirjaga. Audiitori nimetamine ja ülesanded 1 Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab üldkoosolek, kes määrab ka audiitori tasustamise korra.

Audiitori nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Audiitorite vahetumisel esitab juhatus viie päeva jooksul äriregistrile audiitorite uue nimekirja. Äriregistrile esitatavale audiitorite nimekirjale tuleb lisada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud audiitori nõusolek.

Kevadine päike ei tee ainult pai vaid ka midagi muud

Kohtu poolt määratud audiitori volitused kestavad kuni uue audiitori valimiseni üldkoosoleku poolt. Kohus määrab ka tema poolt määratud audiitori tasustamise korra ja tasu suuruse. Revidendi nimetamine 1 Revidentide arvu määrab ja revidendi nimetab üldkoosolek, kes määrab ka revidendi tasustamise korra.

Revidendi nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Osanike korduvatele pöördumistele ei tagasta võtmeid, vara, ei esita kuludokumente rahaliste kulutuste kohta jne.

Esialgu ei tahaks pöörduda kohtu poole. Vastus: Küsimuses ei olnud nimetatut märgitud, kuid eeldame, et antud juhul on osanike osad võrdsed. Kui soovitakse äriühingu tegevus lõpetada, siis annab seadus selleks erinevad võimalused, millest peamiselt rakendatakse likvideerimist või sundlõpetamist. Asjas konkreetse vastuse andmiseks oleks vaja eelnevalt tutvuda ka osaühingu põhikirjaga ning teada, milline on juhatuse liikmete esindusõigus ühine või iga juhatuse liige saab esindada ühingut.

Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtuotsusega. Kuna kaasusest tulenevalt ilmselt teine osanik takistab selle läbiviimist, siis ilmselt vabatahtlik osanike otsuse alusel äriühingu lõpetamine kõne alla ei tule. Sundlõpetamisel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega. Üldjuhul on selle põhjuseks ettevõtte või selle tegevuse mittevastavus seadustele. Kui puudusi on võimalik kõrvaldada, annab kohus selleks aega, selleks et ettevõtte tegevust saaks ikkagi jätkata.

Kahjuks sel juhul tuleb osanikul esitada avaldus kohtule, mida Te küsimusest nähtuvalt teha ei soovi. Seaduse kohaselt võib kohus osaühingu hagi alusel osaniku osaühingust välja arvata. Sellise hagi esitamine on võimalik, kui juhatuse liikmetel ei ole ühist esindusõigust.

Kahjuks ka eelnimetatu toimub läbi kohtumenetluse. Kui soovite asja kohtuväliselt lahendada, siis ainuke võimalus on teise osanikuga kokkuleppele jõuda. Juhul, kui osanike osad on võrdsed ning mõlemad on juhatuse liikmed, ei saa sisuliselt ühtegi otsust kumbki neist ainuisikuliselt teha, millest tulenevalt ongi vaja kas jõuda kokkuleppele või lahendada olukord läbi kohtumenetluse.

Lisaks võib juhatuse liikme tegevus olla käsitletav OÜ vara omastamisega, kui juhatuse liige on võtnud asjad enda valdusesse, kasutab neid kui omanik ja keeldub asjade tagastamisest. Omastamisega on tegemist ka juhul, kui selliselt käituv Liikme suurus oigesti meede on OÜ osanik — OÜ vara on ka selle osaniku jaoks alati võõras Kuidas suurendada veega veega OÜ vara omastamises saab süüdi mõista ka OÜ osaniku.

Mida teha, kui põhikirja muudeti nii, et kolmandatele isikutele tohib osa võõrandada üksnes teiste osanike nõusolekul? Olen osanik 22 osanikuga osaühingus.

Kuna olen pensionär, soovin oma osa võõrandada lisaks minule veel 6 osanikku ja leidsin selleks ka ostja, kellel on huvi lisaks osa ostule ka osaühingusse investeerida. Enne kui tehinguks läks, muutsid teised osanikud põhikirja nii, et kolmandatele isikutele tohib võõrandada osa üksnes teiste osanike nõusolekul, või pärimise teel. Antud nõusolekut ma meie teistelt osanikelt aga ei saanud ja pärimise teel võõrandamist ei ole plaanis. Millised võimalused meil on.

Osanike seas ostuvõimelisi inimesi ei ole, kui, siis on nad vahendajad vaheltkasuga sellele samale meie leitud ostjale. Vastus: Iseenesest seadus näeb ette iga osaniku õigust oma osa võõrandada. Samas on täiesti õiguspärane osanike otsustus sätestada põhikirjas, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik nt teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek äriseadustiku § lg 3.

Siiski ei tähenda see veel seda, et teiste osanike vastava nõusoleku saamata jäämisel ei ole osanikul mitte Liikme suurus oigesti meede võimalust oma osa võõrandada.

  1. Tulundusühistuseadus – Riigi Teataja
  2. Äriõigus | Nõuanded | Advokaadibüroo LMP

Äriseadustiku § lg 3 viimane lause annab oma osa müüa soovivale osanikule õiguse nõuda mõjuval põhjusel teistelt osanikelt osa müümiseks nõusoleku andmist. Mõjuvaks põhjuseks võib olla nt osanike vahelised tugevad erimeelsused, mis võivad takistada osaühingu majandustegevuse jätkamist, osaniku majanduslikud raskused, tervislik seisund vms. Pole välistatud ka muud tungivad ja põhjendatud vajadused. Sellises olukorras tuleb osa müüa soovival osanikul esitada vastav avaldus kohtule.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse tahteavalust andma. Seega avalduse kohtu poolt rahuldamise korral asendab vastav kohtuotsus osanike nõusolekut ning osanikud saavad oma osad müüa. Vastava küsimuse korral kindlasti lähtutakse eelkõige osaühingu huvidest ning osanike pahatahtlik käitumine ei saa takistada teistel osanikel oma osasid võõrandada ilma selleks mõjuva põhjuseta.

Kuidas osaühingu lõpetamisel vara teisele osaühingule üle anda? Osanikud soovivad lõpetada olemasoleva osaühingu A tegevuse ja anda üle selle vara kinnisvara teisele osaühingule B. Ühingute A ja B omanikud on seotud isikud. Tehingu eesmärgiks ei ole teenida tulu, vaid lihtsalt vara üleandmine. Osaühingu A osanikud ei ole huvitatud jätkamisest ühegi ettevõtte omanikena.

Kuidas oleks kõige otstarbekam seda korraldada? Liikme suurus oigesti meede ma saan õigesti aru, et näiteks osaühingu A jagunemine eraldumise teel oleks võimalik ainult viisil, et osaühingu A osanikud saavad osaühingu B osanikeks?

Vastus: Esmalt tuleb märkida, et antud kaasuses edasiste toimingute otstarbekuse hindamiseks oleks vaja teada täpsemaid asjaolusid, samuti tuleks selgitada, mida on silmas peetud otstarbekuse all, kas küsimus on ennekõike finants- või ajaressursikaalutlustes.

Liikme suurus oigesti meede

Esitatud informatsiooni alusel saame märkida järgmist. Varade liikumine ühelt osaühingult teisele on äriseadustiku kohaselt võimalik mitmel moel, sealhulgas toimub varade üleandmine jagunemisel eraldumise teel. Küll aga tuleb siinkohal arvestada, et eraldumisel annab jagunev ühing osa oma varast üle äriseadustik § lg 4st et vara üleandev osaühing jääb alles ning eraldumisel saavad omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid või ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab jagunev ühing äriseadustik § lg 5.

Seega vara üleandmisel eelkirjeldatud viisil jätkub nii osaühingu Banaan suurendada liikme tegevus kui ka osanike seotus omandava ühinguga. Osaühingu A lõpetamiseks likvideerimismenetluseta oleks antud vaates sobivam rakendada ühinemist, kuivõrd ühinemise käigus loetakse ühendatav ühing lõppenuks äriseadustik § lg 1.

Küll aga liiguksid sellisel juhul osaühingule B üle nii kogu osaühingu A vara kui ka kohustused osaühingust B saab osaühingu A õigusjärglane ning ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks äriseadustik § lg 5mistõttu ka ühinemisel jätkub osanike seotus osaühinguga B.

Samas on nii osaühingu jagunemise kui ka ühinemise järgselt võimalik osanikel oma osalus ühingus võõrandada seejuures tuleb arvestada, et kasu osaluse võõrandamisest kuulub maksustamisele. Kui osaühing A soovib tegevuse lõpetada ega soovi jätkata osanikena ning küsimus puudutab ainuüksi kinnisvara, mida soovitakse osaühingule B üle anda, on põhimõtteliselt võimalik osaühingu A kinnisvara ka kinkelepinguga osaühingule B üle anda ning seejärel algatada osaühingu A likvideerimismenetlus.

Siinkohal tuleb aga arvestada, et seesuguse tehingu Liikme suurus oigesti meede ei saaks kahjustada võimalike võlausaldajate huvid ega rikutaks osaühingu osakapitali suurusele äriseadustikus seatud nõudeid. Lisaks tuleb arvestada maksuõiguslike aspektidega. Seega soovitan Teil tulla meie büroosse nõustamisele, et valida kõige sobivam tegevusviis. Kas mul on võimalik ise juhatuse liikme kohalt tagasi astuda kui minu sellekohast avaldust ignoreeritakse?

Kuidas astuda juhatusest tagasi, kui teine osapool on vastu? Firmal on üks omanik mitte mina aga kaks juhatuse liiget. Maksud on makstud ja võlgu ei tohiks olla minu teada. Olen avalduse esitanud aga seda ignoreeritakse. Kas minul on mingi võimalus ise end tagasi kutsuda juhatuse liikme kohalt?

Vastus: Vastavalt hetkel kehtivale äriseadustikule § lõige 7 võib juhatuse liige tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Kui teiega on sõlmitud ka juhatuse liikme leping, siis sellele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.

Kokkuvõttes soovitan Teil esitada avaldus osanikele ja teisele juhatuse liikmele, milles teatate, et astute juhatuse liikme kohalt tagasi. Selle avalduse koopia tuleks saata ka äriregistrile ning paluda viia äriregistrikaart kooskõlla tegeliku olukorraga. Mida teha, kui juriidilise isiku aadress äriregistris on ebaõige ja arveid ei saa kohale saata?

Ettevõte A osutab teenuseid ettevõttele B, kuid B aadress on äriregistris ebaõige. Sellest tulenevalt ei saa A osutatud teenuste eest esitatud arveid B-le kätte toimetada muid kontaktandmeid ei ole. Millised on A võimalused? Füüsilise isiku korral saab kinnisasja omanik esitada rahvastikuregistrile avalduse nö välja kirjutamiseks, kuid kuidas toimida sarnase juhtumi korral juriidilise isikuga?

Liikme suurus oigesti meede

Vastus: Äriseadustiku kohaselt kantakse äriregistrisse äriühingu asukoht ja aadress, seejuures tuleb registrisse kantud andmete muutumisel vastava ettevõtte juhatusel esitada avaldus muudatuste registrisse kandmiseks. Eelkõige omab tähtsust see, et juriidilise isikuga oleks tema registrijärgse aadressi kaudu võimalik kontakteeruda ning registrisse kantud aadressil oleks võimalik isikule dokumente kätte toimetada.

Üheks võimaluseks käesolevas asjas on pöörduda äriregistri pidaja vastava maakohtu registriosakonna poole ning teavitada registripidajat äriregistris olevatest ebaõigetest andmetest. Registripidaja teavitab seejärel kande ebaõigsusest ettevõtjat, kellel tulnuks andmed muuta ehk antud juhul ettevõtet B. Juhul, kui registripidajal õnnestub ettevõttega B ühendust saada, tehakse andmete muutmise kanne ning saate arve õigele aadressile saata. Teiseks on võimalik arve ettevõttele kätte toimetada kohtutäituri vahendusel tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lõikest 5 ning täitemenetluse seadustiku §-stseejuures kohaldatakse sel viisil kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut kui seadusest ei tulene teisiti ning kohtutäitur võib kasutada dokumendi kättetoimetamiseks kõiki kohtule lubatud viise täitemenetluse seadustik § Siinkohal tuleb aga arvestada, et nimetatud toimingu eest tuleb tasuda kohtutäituri tasu ettemaksuna ning kõnealust tasu ei pruugi vastava menetluse lõppemisel tagasi saada.

Kolmandaks märgin, et kui kõnealuste teenuste osutamises ning selle eest tasu maksmises on ettevõtted eelnevalt kokku leppinud ning ettevõte B on teadlik osutatud teenuste eest tasu maksmise kohustusest, siis olenemata arve kättetoimetamise võimatusest, on teenuste eest tasu maksmise eiramise näol tegemist lepingulise kohustuse rikkumisega ettevõtte B poolt ning ettevõttel A on võimalik kõnealusel juhul rakendada võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid.

Samuti on mõistlik eeldada, et kui ettevõte on lepingulises suhtes esitanud kohustuste täitmiseks kontaktandmed, siis ettevõte korraldab ka nimetatud asukohas adresseeritud posti tõrgeteta kättesaamise ehk eelkirjeldatud juhul kannab ettevõte B ka arve kättesaamise riski. Kas on võimalik äriühing likvideerida, kui ainuosaniku osa on tema isiklike Liikme suurus oigesti meede katteks arestitud?

Füüsilisele isikule kuuluv osa ainuosanik äriühingus on kohtutäituri poolt arestitud ning füüsilise isiku kohustuste katteks alustatud selle võõrandamine äriühing ei tegutse ega tegutsenud. Kas on võimalik äriühing likvideerida? Vastus: Täitemenetluse seadustiku TMS kohaselt on täitemenetluses sissenõudja nõude rahuldamiseks võimalik pöörata sissenõue muuhulgas osaühingu osale TMS § Kohtutäitur teatab osaühingu osa arestimisest osaühingu juhatusele ning seejärel toimub sissenõudja nõude rahuldamiseks üldjuhul avaliku enampakkumise kaudu osa võõrandamine kohtutäituri poolt.

Võlgnikul on alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada TMS § 54 lg 1 ning seejuures tehakse ka varalise õiguse käsutamise keelamisel seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge, mis keelab vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta TMS § 54 lg 3.

Kuivõrd esitatud asjaoludest nähtuvalt on pooleli osaühingu osa võõrandamine, mille järgselt omandaks osaühingu osa omandaja ainu osaniku õigused, ning seejuures on eeldatavasti seatud varalise õiguse käsutamiseks registrisse keelumärge, ei ole äriühingu likvideerimine kohtutäituri avalduse või nõusolekuta võimalik.

Kuidas likvideerida osalusega osaühing, kui teine osanik ei anna selleks nõusolekut? Osanikud on teinud suusõnalise kokkuleppe firma likvideerimisega alustamise osas kokku lepitud tähtaja saabumisel aga hiljem ei soovi üks osanik likvideerimise otsust allkirjastada ning jätkuvalt huvitatud osapoolel puudub võimalus edasisi menetlusi alustada. Osaühingul puudub aktiivne majandustegevus esialgselt kokkulepitud likvideerimise tähtajast alates.

Kohustusi klientide ja partnerite ees ei ole. Firma on heas majanduslikus Liikme suurus oigesti meede. Likvideerimise osas passiivseks muutunud ja varem raamatupidamise eest suusõnalise otsuse alusel vastutanud ja vastavaid menetlusi läbi viinud osanik ei ole tähtaegselt esitanud vajalikke aruandeid riiklikele institutsioonidele, sh majandusaasta aruanne.

Teisel osanikul puudub ka võimalus neid kohustusi ise täita, kuna puuduvad vastavad algdokumendid ja teave. Kuidas oleks võimalik jätkuvalt aktiivselt likvideerimisest huvitatud osanikul osaühing likvideerida? Millistes tingimustes oleks osanikul võimalik algatada sundlikvideerimine?

Vastus: Osanike otsusel osaühingu lõpetamiseks on äriseadustikus ÄS osaühingu lõpetamise otsuse Tavalised liikmete suurus sätestatud häälteenamuse nõue ÄS §mistõttu osalusega osaühingut ilma teise osaniku nõusolekuta likvideerida ei saa.

Suusõnaline, kirjalikult fikseerimata otsus käesoleval juhul likvideerimiseks vajalikku alust ei anna. Osaühingu sundlõpetamise otsustab kohus ning muuhulgas saab sundlõpetamise avalduse kohtule esitada ka osanik.

Liikme suurus oigesti meede

Alused osaühingu sundlõpetamiseks tulenevad ÄS § lõikest 1 ning ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 40 lõikest 1. Esitatud asjaoludest nähtuvalt puudub osaühingul aktiivne majandustegevus ning esitamata on jäänud majandusaasta aruanne. Üheks võimaluseks on täpsema juriidilise analüüsi käigus hinnata, kas kõnealustel asjaoludel või mõne muu asjaolu esinemisel oleks olnud osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmine põhikirja kohaselt kohustuslik ja kui see nii on, siis vastavalt sellele esitada kohtule sundlõpetamise avaldus.

Ühtlasi märgin, et tulenevalt ÄS §-st 60 võib majandusaasta aruande esitamata jätmine viia osaühingu registrist kustutamiseni, seejuures võib ka registripidaja vastavas menetluses otsustada osaühingu likvideerimise vastavalt ÄS § 60 lg 5. Kuidas toimub aktsiate arvestamine, kui OÜ ühineb AS-ga? OÜ on lisaks kapitalile ka muud vara nt arvutiprogramm, domeen jmkõik läheb üle AS-le.

Hiljem muudetakse see AS säilib oma nimi OÜ-ks, kuidas siis jälle aktsiate arvutamine osadeks? Vastus: Esmalt märgin, et eurole üleminekuga seonduvalt tehti muuhulgas muudatused ka äriseadustikus ÄS ning antud juhul tuleks samuti arvestada ÄS rakendussätetes märgituga. Ennekõike on kõne all ÄS § 1 lõige 4, mille kohaselt pärast ühe aasta möödumist euro kui Eesti Vabariigi rahaühiku kehtima hakkamisest kantakse osaühingu või aktsiaseltsi põhikirja muutmine äriregistrisse ainult juhul, kui põhikirjas on osa- või aktsiakapital ja osade või aktsiate nimiväärtused väljendatud eurodes või kui samal ajal kantakse registrisse sellekohane põhikirja muudatus.

Mis puudutab esitatud küsimusi, siis tulenevalt ÄS § lg 1 sõlmivad äriühingute ühinemisel ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud ühinemislepingu, milles tuleb muuhulgas märkida kokkulepe ühendatava ühingu vara tervikuna Liikme suurus oigesti meede kohta ühendavale ühingule antud juhul ühendava ühingu aktsiate üleandmise vastu, ühingute osade asendussuhe ja juurdemaksete suurus, kui juurdemakseid tehakse, ning ühendava ühingu aktsiate üleandmise tingimused.

Asendussuhet ja juurdemaksete suurust selgitatakse ja põhjendatakse ühinemisaruandes vt ÄS § Sisuliselt tähendab nimetatu, et ühendav ühing ehk antud juhul aktsiaselts väljastab ühendatavale ühingule osaühingule vara vastu aktsiad.

Osaühingu poolt üleantav vara saab olla ühendavale ühingule sissemakseks, mida tuleb Liige suurendab treeningprogrammi mitterahalise sissemakse hindamise korras ÄS § Tuleb näidata, mitu ühendava ühingu aktsiat ühendatava ühingu osanik ehk tulevane aktsionär saab.

Seadus ei kirjuta ette täpset asendussuhet ja juurdemaksete suurust, samuti ei ole kindlat reeglit aktsiakapitali suurendamisele ühinemise käigus.

Oluline on arvestada, et osade asendussuhe ja juurdemaksed oleksid kohaseks tasuks ühendatava ühingu osanikule ning et ühinemine ei tooks kaasa ühingu võlausaldajate huvide kahjustamist ÄS § lg 2. Kapitali suurendamisel aga tagatakse ühinevate ühingute osanikele või aktsionäridele hilisem osalus.

Tulundusühistuseadus (lühend - TÜS)

Seega, kui ühinemise läbiviimisel soovitakse anda ühendatava ühingu osanikule aktsiaid, tuleb suurendada aktsiakapitali. Aktsiate asendamine aktsiakapitali suurendamata on võimalik üksnes juhul, kui ühendaval aktsiaseltsil on oma aktsiaid, mida saab asendamiseks kasutada. Aktsiaseltsi muutmisel osaühinguks on ÄS mõttes tegemist ümberkujundamisega, mille käigus ümberkujundatava ühingu aktsionärid saavad uue ühingu osanikeks ÄS § Ümberkujundamine otsustatakse aktsionäride poolt ning vastavas otsuses tuleb muuhulgas märkida ümberkujundatava ühingu aktsionäride aktsiate asendussuhe ning aktsiaseltsi osaühinguks ümberkujundamisel ka osakapitali suurus ÄS § Siingi ei anna seadus ette täpset kohustust, kuidas asendussuhe ning loodava ühingu kapital määrata, ümberkujundamise otsuses tuleb märkida mitu ja millise nimiväärtusega aktsiat kui mitme osa ning millise nimiväärtusega asendatakse.

Arvestama aga peab seejuures aktsionäride ning võlausaldajate huvidega, sh ka näiteks asjaoluga, et kui aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks, võib aktsionär nõuda uuelt ühingult tagasimakset § lg 3.