Liikme suurus ja sugu kvaliteet. 52013SC0128
Saate lähenemisnurk oli pakkuda formaat ja teemad, mis meeldiksid just naistele, kuid haaraksid ka meesvaatajaid — ning julgustaksid meeste ja naiste omavahelist arutelu. Halonen, Irma-Kaarina
Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja tulemuste analüüsi alused Vastu võetud Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» RT I63, ;42, ; 79, ;33, ; 54, ; 71, õiend; 95, ;50, ; 75, § 27 lõike 3 alusel. Õpitulemuste välishindamise süsteem Õpitulemuste välishindamise süsteemi moodustavad üleriigilised tasemetööd edaspidi tasemetööd kooliastmete lõpus, põhikooli lõpueksamid edaspidi lõpueksamid ja gümnaasiumi riigieksamid edaspidi riigieksamid.
Õpitulemuste välishindamise eesmärk Õpitulemuste välishindamise eesmärgid on: 1 hinnata põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas edaspidi riiklik õppekava määratletud õpitulemuste saavutatust kooliastmete lõpus; 2 anda koolile ning õpetajatele võimalus hinnata oma õpilaste õpitulemusi üleriigilisel taustal; 3 suunata tasemetööde, põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumi riigieksamite sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi; 4 siduda järjestikuseid haridusastmeid ja -tasemeid; 5 välishindamise tulemuste põhjal kavandada ja teha muudatusi riiklikus õppekavas, õppekirjanduses, õpetajate täienduskoolituses, suunata vastavat arendustööd.
Üldnõuded tasemetööle 1 Tasemetööga kontrollitakse kooliastme lõpetamiseks vajaliku õppeainepädevuse põhiteadmiste ja -oskuste omandatust: suutlikkust teadmisi reprodutseerida, uues olukorras rakendada, seostada teistes ainetes õpituga. Tasemetöö läbiviimise aeg, klass ja õppeained 1 Tasemetöö viiakse läbi kooliastme lõpuklassis neljandal õppeveerandil: 1 3. Tasemetööde ettevalmistus ja läbiviimine 1 Eksamikeskus koostab tasemetöö ülesanded lähtuvalt riikliku õppekava eesmärkidest ja nõutavatest õpitulemustest ja läbiviimisjuhendi ning tagab nende tekstide keelelise korrektsuse, ühtlustatud kujunduse ning paljundamise.
Õigustoimingutes esindavad Liitu president, asepresident, laekur ja sekretär. Tegevjuht juhib Liidu tegevust vastavalt juhatuse poolt määratud suundadele ja volitustele ning tingimuste piires, mille määrab juhatus. Juhatuse otsuse alusel võib tegevjuht vajadusel tööle võtta palgalisi töötajaid. Tegevjuhiks ei või määrata isikut, kes on viimase kuue kuu jooksul olnud Liidu juhatuse liige.
SUGU TELEPILDIS
Liidu vara ja majanduslik tegevus Kopeeri link sektsioonile 7. Liit on kõigi varade omanik, mis moodustuvad: 7. Liit võib omada igasugust vara, mis on seadusega lubatud ja vajalik Liidu eesmärkide saavutamiseks.
Annetused võivad olla nii sihtotstarbelised kui ka sihtotstarvet määramata.
EUR-Lex - PC - EN - EUR-Lex
Liidu liikmel ei ole õigust Liidu varale, Liidul ei ole õigust Liidu liikmete varale. Liit ei vastuta oma liikmete varaliste kohustuste eest. Liikmed ei vastuta oma varaga Liidu varaliste kohustuste eest. Riik ei kanna varalist vastutust Liidu varaliste kohustuste eest ja Liit ei vastuta riigi varaliste kohustuste eest. Liit peab seadusega sätestatud korras raamatupidamise arvestust ning tasub ettenähtud korras makse riigi- ja kohalikku eelarvesse. Liidu finantsmajandusliku tegevuse kontroll Kopeeri link sektsioonile 8.
Kontrolli Liidu finantsmajandusliku tegevuse üle teostab revisjonikomisjon. Revisjonikomisjon koosneb kolmest hääleõiguslikust Liidu liikmest. Revisjonikomisjoni liikmel pole õigust olla samaaegselt Liidu juhatuse liige. See valik vabastaks äriühingud, kes otsustavad esitada üksikasjaliku teabe, muudest teabe avalikustamise kohustustest tingimusel, et kõnealune teave vastab teatavatele tingimustele[8].
Leia teema
Sama olukorra jätkumine 0 0 0 0 0 1. Juhtorganite mitmekesisuse suurendamine Komisjoni talitused kaalusid mitut poliitikavalikut, sealhulgas järgmisi: 0 Poliitikat ei muudeta 1 Nõuda äriühingutelt majandusaasta aruandele lisatavas äriühingu üldjuhtimise aruandes oma juhtorgani mitmekesisuspoliitika avalikustamist seoses eri aspektidega, sealhulgas vanus, sugu, kodakondsus ning hariduslik ja ametialane taust.
Tuleks ka märkida, et kvootide kehtestamise valik on kõrvale jäetud, sest seda käsitletakse komisjoni eraldi algatuse raames. Tabel 4 — Poliitikavalikute hindamine Tulemuslikkus Kulutõhusus Nõuete täitmisega seotud kulud Konkurentsivõime Kooskõla ELi õigusaktidega Hinnangulised kulud äriühingu kohta 0.
SISSEJUHATUS
Poliitikat ei muudeta 0 0 0 0 0 1. Eelistatud poliitikavalikud Mittefinantsteabe läbipaistvuse puhul näib pärast mitme poliitikavaliku võrdlemist olevat parim alternatiiv valikute 1 ja 2c kombinatsioon. Äriühingutelt nõutaks olulise teabe avalikustamist aruandena oma majandusaasta aruandes.
Äriühingud, kes on valmis vabatahtlikult koostama üksikasjaliku mittefinantsteabe aruande, oleksid sellisest kohustusest vabastatud, tingimusel et aruanne vastab konkreetsetele tingimustele.
- Liidust lahkumisel väljaastumise päevaks hüvitada oma rahalised või muud materiaalsed võlgnevused; 5.
- Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja tulemuste analüüsi alused Vastu võetud
- После этой вспышки наступила недолгая тишина, и несколько смущенный Хилвар успокоился.
Uut nõuet kohaldataks ainult suurte börsil noteeritud ja noteerimata äriühingute suhtes, kellel on rohkem kui töötajat. Hinnanguliselt hõlmaks see ligikaudu 18 äriühingut. Konsolideerimisgruppi kuuluvad tütarettevõtjad oleksid sellest nõudest vabastatud ulatuses, mil määral nende asjaomane teave on esitatud emaettevõtja konsolideeritud aruandes. Selline poliitikavalik peaks rahuldavalt suurendama läbipaistvust ning samal ajal hoidma halduskoormuse madalana.
Mitmekesisuse puhul on eelistatud valikuks valik 1. Äriühingutel tuleks oma äriühingu üldjuhtimise aruandes esitada teave oma mitmekesisuspoliitika kohta, sealhulgas vanust, sugu, kodakondsust ning hariduslikku ja ametialast tausta käsitlevate aspektide kohta. Aruandes esitatakse sellise poliitika eesmärgid, selle rakendamine ja saavutatud tulemused. Äriühingud, kellel mitmekesisuspoliitikat ei ole, oleksid kohustatud üksnes selgitama, miks see nii on.
Suurendades läbipaistvust, julgustaks see valik äriühinguid teema üle rohkem arutlema ning võtma rohkem arvesse suurema mitmekesisuse vajadust oma juhtorganites, pakkudes samal ajal palju paindlikkust. Selleks et säilitada kooskõla olemasolevate nõuetega, mis käsitlevad äriühingu üldjuhtimise aruannet, ning samal ajal vältida lisakoormuse panemist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, nõutaks teabe esitamist juhtorgani mitmekesisuspoliitika kohta ainult suurtelt börsil noteeritud äriühingutelt.
Eelistatud poliitikavalikute peamiste mõjude analüüs 5. Suurem läbipaistvus Üldiselt kaasneks eelistatud valikutega kättesaadava teabe koguse suurenemine võrreldes baasstsenaariumiga. Mittefinantsteabe avalikustamise puhul peaks rahvusvahelistele raamistikele tuginemine tagama avalikustatava teabe kvaliteedi ja võrreldavuse piiratud paranemise. Juhul kui äriühingud otsustavad vabatahtlikult esitada ka mittefinantsteabe, suureneks avalikustatud teabe tase kindlasti.
Mitmekesisuse puhul muutuks meetme võtmise tulemusena kättesaadavaks sageli esimest korda teave mitmekesisuse näitajate ulatusliku kogumi kohta. Äriühingute tulemuste paranemine Ettepaneku olemuse tõttu on saadavat kasu enamasti keeruline arvuliselt väljendada. Siiski kuna läbipaistvust suurendatakse piiratud kuludega, oleks ettepanekul üldiselt positiivne mõju äriühingute tulemustele, sest muud kui finantsriskid ja võimalused oleksid paremini mõõdetud ja juhitud.
Komitee asutas Euroopa Komisjon, ning selles said kokku Euroopa Liidu maade avalik-õiguslike ja kommertsringhäälingute esindajad, et vahetada kogemusi ja edendada head tava töö ja karjääri arengu võimaluste vallas.
Kuigi juhtkomitees arutati sageli vajadust ka samasuguse infovahetuse foorumi järele saadete sisu teemadel, siis sellist foorumit ei tekkinud. Puudu jäi praktilisest kogemusest. Kuid ndate aastate alguses hakkasid mõned ringhäälingud tõsiselt võtma naiste ja meeste kujutamise muutmist saadete sisus.
- Sissejuhatus Mittefinantsteavet peetakse üldiselt keskkonda, sotsiaalaspekte ja juhtimist käsitlevaks teabeks.
- Video meetodid suurendada liige
- Helsingi ülikool, kommunikatsiooni osakond 1.
- EUR-Lex - SC - ET
- Kuidas suurendada liikme kodus harjutusi
YLEs Soome alustati Selle projekti raames tehti ja telliti uuringuid uudistest kuni meelelahutussaadeteni. Tehti ka auditooriumiuuringuid ning korraldati majasiseseid seminare ja praktilisi koolitusi.
Viimasele kirjutasid alla ca 40 Euroopa ringhäälingu esindajad.
Kuigi mõlemad dokumendid pakuvad pigem üldisi suuniseid kui et nõuavad konkreetseid samme, siis esindavad nad ikkagi arusaama, et sugude kujutamine on üks otsustavamaid elemente meediapoolses reaalsuse representatsioonis, ning tunnistavad vajadust arendada ja mitmekesistada meediasisu.
Kuna sellega muutus teema rahvusvaheliselt oluliseks ja sisenes avalikku diskussiooni, siis on mitme riigi ringhäälingud avastanud selle reaalsuse, analüüsides oma saateid ja auditooriume. Projekti kaasfinantseerija oli Euroopa Komisjoni neljanda kogu tegevusprogramm naistele ja meestele võrdsete võimaluste tagamiseks. Ühiskond muutub — meedia mitte?
Vali lehelt
Põhja-Euroopa televisioonides tehtud sugude kujutamise uuringute tulemused Siinkirjeldatud muutused peaksid näitama Euroopa ringhäälingutele, et meie ühiskond muutub, ja mitte ainult sotsiaaldemograafiliselt, vaid ka selles osas, et avalikkus tunneb muret soo kujutamise viiside üle meedias.
Näiteks Soomes on naised traditsiooniliselt olnud avalikus sfääris hästi esindatud. Kuid YLE Antud tulemus on lähedane 71 riigi keskmisega, vastavalt Eesmärk oli teada saada, kas ja kuidas antud ringhäälingud, kellel on sarnased filosoofiad ja kultuurilised taustad, erinevad üksteisest soo kujutamise vallas.
Kokku analüüsiti tundi projektis osalejate prime-time saateid. Oluline on ka vanuse faktor: mida noorem on naine, seda on suurem on võimalus, et ta on teleekraanil. Miks peaks meedia muutuma? Et ellu jääda. Kas need tulemused on olulised? Vastus on jaatav traditsioonilises feministlikus mõttes, sest need tulemused näitavad, et meedia ei peegelda sotsiaalset reaalsust. Kuid see pole piisav argument ringhäälingu jaoks, rääkimata saatetegijast, kel tähtaeg kukil.
Kuid on olemas ka argument, mis aitaks saadetetegijatel need takistused ületada — nimelt rahulolevate tarbijate äriliselt motiveeritud otsingud.
Nii nagu ka teised avalik-õiguslikud ringhäälingud, mis tunnevad muret meediaturgude ja auditooriumide fragmenteerumise pärast, on YLE uurinud erinevate nais- ja meesauditooriumide tunnusjooni ja eelistusi nt.
Need uuringud näitavad, et sugude mitmekesine kujutamine annab tulemuseks vaatajatele ja kuulajatale haaravama saate. Teleuudiste vaatajate fookusgrupi uuring Aslama näitas, et auditooriumid on väsinud standardiseeritud keskklassi keskmises vanuses meestest uudistes ja nad hindaksid avaramat lähenemist, mis seostaks uudiseid paremini vaatajate igapäevaeluga.
Teine YLE tellitud prime-time saadete ja nende auditooriumide uuring Nikunen et al. Siinne õppetund on, et mitte ainult ühiskonna struktuurid pole kiiremini muutunud kui nende representatsioon meedias, vaid et ka erinevate auditooriumide maitse soo kujutamise suhtes tundub olevat vähem traditsiooniline kui saated. Kuna avalik-õiguslikku ringhäälingut ootab ees järjest kasvav konkurents ja turgude rahvusvahelistumine, ja kuna auditooriumid on samaaegselt jagunenud väiksemateks segmentideks, kes võivad valida järjest suurema arvu kanalite ja saadete vahel, siis on avalikus arutelus tõusnud teemaks maksumaksja taskust finantseeritava meedia õigustatus üldse.