Kellelt liikme suurus edastatakse. Sihtasutuste seadus (lühend - SAS)

Ühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest ja muudest maksetest, ühistu tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohalike omavalitsuste majandusabist, annetustest ja muudest laekumistest. Sihtasutuse asutamine testamendi alusel 1 Sihtasutuse võib asutada notariaalselt tõestatud testamendi alusel, mis peab sisaldama käesoleva seaduse § 6 nõuetele vastavat asutamisotsust. Avalduse tagasilükkamise korral peab registripidaja näitama ära tagasilükkamise põhjuse.

1. ÜLDSÄTTED

Sihtasutus avalikustab oma veebilehel kasumiaruande ning bilansi ja rahavoogude aruande kord kvartalis hiljemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks. Audiitor id. Sihtasutusel on audiitor idkelle nimetab, arvu sätestab ja tasustamise korra määrab nõukogu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. Asutajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. Siseauditi küsimused. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise. Sihtasutus moodustab siseaudiitori ametikoha või ostab siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot.

Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada asutajaga. Auditikomitee 8. Sihtasutuse juurde moodustatakse auditikomitee, mis on nõukogule nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas.

Auditikomitee liikmed ja esimehe valib ja kutsub tagasi nõukogu, lähtudes järgmistest põhimõtetest: 8.

2. Hoiu-laenuühistu liikmed

Auditikomitee liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek; 8. Auditikomitee liikmete tasustamine toimub audiitortegevuse seadusest tulenevatel alustel. Põhikirja muutmiseks õigustatud isikud: 9. Piirangud muudatustele: asutaja võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki. Ühinemine ja jagunemine. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega asutaja otsuse alusel vastavalt riigivaraseadusele kas ühendava sihtasutusena või ühendatava sihtasutusena juhul kui teda ühendava või temaga ühendatava sihtasutuse põhikiri näeb ühinemise võimaluse ette.

Sihtasutus võib asutaja otsusel vastavalt riigivaraseadusele jaguneda sihtasutusteks ning osaleda ainult sihtasutuste jagunemisel juhul kui jagunemises osalevate sihtasutuste põhikiri näeb jagunemise võimaluse ette. Sihtasutus võib omandada või võõrandada äriühingus olulise osaluse ja osaleda teise sihtasutuse asutamises üksnes asutaja otsusel vastavalt riigivaraseadusele.

Riigi osalusel asutatud sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi saavutamisega. Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine likvideerimismenetluskui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Sihtasutuse likvideerijad määrab nõukogu. Likvideerijatel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning likvideerimine toimub seadusega sätestatud korras. Põhikirja muutmine pärast sihtasutuse registrisse kandmist toimub käesoleva seaduse §-des sätestatud korras ega nõua asutamisotsuse muutmist. Sihtasutuse asutamine testamendi alusel 1 Sihtasutuse võib asutada notariaalselt tõestatud testamendi alusel, mis peab sisaldama käesoleva seaduse § 6 nõuetele vastavat asutamisotsust.

Sihtasutuse põhikiri 1 Sihtasutuse põhikiri peab olema kirjalik.

Riigikogu liikme staatuse seadus (lühend - RKLS)

Põhikirjas tuleb märkida: 1 sihtasutuse nimi; 3 sihtasutuse eesmärk; 4 sihtasutusele vara üleandmise kord; 5 soodustatud isikute ring, välja arvatud siis, kui soodustatud on kõik isikud, kellel on õigus saada väljamakseid, lähtudes sihtasutuse eesmärgist; 6 sihtasutuse tähtaeg, kui see asutatakse tähtajaliselt; 7 sihtasutuse vara jaotus sihtasutuse lõpetamise korral; 8 juhatuse liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus; 81 juhatuse liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana; 9 nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus; 10 audiitori määramise ja tagasikutsumise kord, samuti tema volituste kestus; 11 põhikirja muutmise kord; 12 kas ja millistel tingimustel on asutajal õigus sihtasutust lõpetada; 13 juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamise kord; 14 vara kasutamise ja käsutamise kord; 15 muud seaduses sätestatud tingimused.

Intresside välja maksmine ei välista dividentide väljamaksmist.

Üldkoosolek ja volikogu 4. Kui ühistul on üle liikme, valib üldkoosolek juhtimisorganiks volinike koosoleku Volikogukelle pädevusse antakse põhikirjas määratud ulatuses üldkoosoleku tööfunktsioonid.

Üldkoosolek valib vähemalt 20 volinikku volituste tähtajaga 5 aastat. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub: 4. Ühistu ühinemise ning lõpetamise otsustamine; 4. Volinike valimine; 4.

1. Peenise suurused 18 aasta jooksul
2. Ettevõtte põhikiri | Ettevõttest | ERIAL

Üldkoosoleku või volinike koosoleku pädevusse kuulub: 4. Põhikirja muutmine, täiendamine ja uue Põhikirja vastuvõtmine; 4. Audiitori nimetamine, tema tasustamise aluste ja korra kehtestamine; 4.

Nõukogu liikmete valimine, tagasikutsumine ning nende tasustamise aluste ja korra kehtestamine; 4. Laenukomitee liikmete valimine ja tagasikutsumine, nende tasustamise aluste ja korra kehtestamine; 4.

Coop Põlva TÜ põhikiri

Majandusaasta eelarve kinnitamine; 4. Liikmetele laenu andmise korra kehtestamine, sealhulgas ühele liikmele antava laenusumma piirmäära kehtestamine; 4. Majandusaasta aruande kinnitamine; 4. Revisjonikomisjoni liikmete valimine ja tagasikutsumine ning revisjoniaruande kinnitamine; 4. Juhatuse tegevusele hinnangu andmine; 4. Kasumi jaotamine, kapitalide ja reservide moodustamine; 4.

Osakapitali suurendamine ja vähendamine; 4. Riskijuhtimise üldpõhimõtete kinnitamine; 4. Keskühistu ja teiste ühenduste liikmeks astumise otsustamine; 4. Teiste seaduses üldkoosoleku kompetentsi antud küsimuste otsustamine. Korralise üldkoosoleku või volinike koosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt 1 kord aastas, kuid hiljemalt viiendal kuul majandusaasta lõppemise päevast arvates.

Ettevõtte põhikiri

Üldkoosoleku ja volinike koosoleku päevakorra määrab juhatus. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõue tuleb esitada juhatusele kirjalikult näidates ära kokkukutsumise põhjuse. Kui juhatus ei ole kahekümne päeva jooksul erakorralist koosolekut kokku kutsunud on Ühistu liikmetel õigus pöörduda Ühistu revisjonikomisjoni poole, kes kutsub koosoleku kokku 15 päeva jooksul, alates avalduse saamisest.

Liikmeks vastuvõtmisest keeldumine 5. Lisaks seaduses kehtestatud alustele võib juhatus liikmeks vastuvõtmisest keelduda, tehes vastavasisulise keeldumise otsuse, viidates keeldumise alusele ning saates otsuse ärakirja liikmeks astujale ühe nädala jooksul otsuse tegemisest, järgmistel asjaoludel: 5.

Juhatusel on kohustus keelduda liikmeks vastu võtmisest juhul, kui ühistu nõukogu on enne liikmeks astumise avalduse esitamist otsusega peatanud uute liikmete vastuvõtmise ühistusse. Liikmete arvestus 6. Ühistu juhatus peab liikmete nimekirja, millesse kantakse liikme ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, e-posti aadress, tasutud osamaksu suurus, selle tasumise kuupäev, liikmeks vastuvõtmise, liikme ühistust väljaastumise või väljaarvamise kuupäev ning andmed liikmesuse üleandmise või osamaksu tagastamise kohta.

Liikme õigused 7. Ühistu liikmel on õigus: 7. Liikme kohustused 8. Ühistu liige on ühistu eesmärkidest ja ühistegevuse põhimõtetest lähtuvalt kohustatud: 8. Ühistu liikmete varaline vastutus 9. Ühistu liige ei vastuta ühistu kohustuste täitmise eest isiklikult. Avalikus teenistuses olemise keeld 1 Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla teenistuja riigi ametiasutuses. Linna- ja vallavolikogu liikmeks olemise keeld § Euroopa Parlamendi liikmeks olemise keeld Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla Euroopa Parlamendi liige.

Avalik-õigusliku juriidilise isiku nõukokku kuulumise piirangud ning juhiks ja juhatuse liikmeks olemise keeld 1 Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla avalik-õigusliku juriidilise isiku nõukogus nimetatuna Vabariigi Valitsuse, ministri või muu täidesaatva riigivõimu asutuse juhi poolt.

Vabade kutsete pidamise keeld Riigikogu liige ei või oma volituste ajal tegutseda advokaadi, notari, kohtutäituri ega vandetõlgina. Riigi osalusega äriühingu ning riigi asutatud sihtasutuse juhiks ja juhatuse liikmeks olemise keeld Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse juht ega juhatuse liige.