Ei sobi selle liikme suurusele
Kui seda taotleb juhatus. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest. Kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Juhatuse liiget võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitma jätmise või võimetuse korral ühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.
Ülevaade peab olema allkirjastatud: 1 kutse taotleja poolt, ja 2 patendivoliniku või advokaadibüroo pidaja poolt, kelle juures on kutse taotleja vastavas valdkonnas töötanud, ja 3 Patendiameti poolt, kui kutse taotleja soovib Patendiametis vastavas valdkonnas töötamise aja arvesse võtmist.
Nõuded toimingute aruandele 1 Taotletavas kutsetegevuse valdkonnas tehtud toiminguteks on tööstusomandi esemete õiguskaitsega seotud toimingud ja teoreetiline teadmiste omandamine.
Põhjendatud juhtudel näiteks pooleliolev kohtuvaidlus, avaldamata leiutis võib komisjon lubada konkreetse tööstusomandi eseme nimetamata jätta. Kui kirjeldusest nähtub, et kutse taotleja teoreetiline ettevalmistus on ebapiisav, loeb kutsekomisjon toimingute aruande nõuetele mittevastavaks. Kutseeksami osad 1 Kutseeksami sooritamiseks teeb kutse taotleja esimesena teoreetilise ja seejärel kaasusülesannete osa. Kutseeksam 1 Kutseeksami teoreetilises osas teeb kutse taotleja teoreetilisi küsimusi sisaldava testi ja kaasusülesannete osas lahendab kolm kaasusülesannet.
Kutsekomisjon võib lubada konkreetse kaasusülesande lahendamisel kasutada tööstusomandi esemete andmebaase ja klassifikatsioone. Eksamitulemuste hindamine ja eksamitööga tutvumine 1 Eksami teoreetilise osa ja kaasusülesannete osa tulemust hinnatakse hindega ühest kümneni vastavalt saadud punktide arvule järgmiselt: 1 96— punkti — hinne 10; 2 91—95 punkti — hinne 9; 3 81—90 punkti — hinne 8; 4 71—80 punkti — hinne 7; 5 61—70 punkti — hinne 6; 6 51—60 punkti — hinne 5; 7 41—50 punkti — hinne 4; 8 31—40 punkti — hinne 3; 9 21—30 punkti — hinne 2; 10 0—20 punkti — hinne 1.
Eksamitulemuse vaidlustamise korral säilitab kutsekomisjon eksamitööd kuni asjas lõpliku otsuse jõustumiseni. Kui kutse taotleja seda soovib, selgitab kutsekomisjon kutsekomisjoni esimehe määratud korras eksamitulemusi.
Eksamitulemuse vaidlustamine 1 Kutse taotleja võib kirjaliku kaebuse esitamisega vaidlustada eksami tulemuse koja juhatuses 30 päeva jooksul arvates kutse taotlejale otsuse ärakirja saatmisest. Revisjonikomisjonil on õigus saada koja organitelt oma ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ning teavet.
Office 365 pühendatud MMSSPP sünkroonimise tõrketeadete tõrkeotsing
Vastus: Äriseadustiku kohaselt kantakse äriregistrisse äriühingu asukoht ja aadress, seejuures tuleb registrisse kantud andmete muutumisel vastava ettevõtte juhatusel esitada avaldus muudatuste registrisse kandmiseks. Eelkõige omab tähtsust see, et juriidilise isikuga oleks tema registrijärgse aadressi kaudu võimalik kontakteeruda ning registrisse kantud aadressil oleks võimalik isikule dokumente kätte toimetada. Üheks võimaluseks käesolevas asjas on pöörduda äriregistri pidaja vastava maakohtu registriosakonna poole ning teavitada registripidajat äriregistris olevatest ebaõigetest andmetest.
Registripidaja teavitab seejärel kande ebaõigsusest ettevõtjat, kellel tulnuks andmed muuta ehk antud juhul ettevõtet B. Juhul, kui registripidajal õnnestub ettevõttega B ühendust saada, tehakse andmete muutmise kanne ning saate arve õigele aadressile saata.
Teiseks on võimalik arve ettevõttele kätte toimetada kohtutäituri vahendusel tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lõikest 5 ning täitemenetluse seadustiku §-stseejuures kohaldatakse sel viisil kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut kui seadusest ei tulene teisiti ning kohtutäitur võib kasutada dokumendi kättetoimetamiseks kõiki kohtule lubatud viise täitemenetluse seadustik § Siinkohal tuleb aga arvestada, et nimetatud toimingu eest tuleb tasuda kohtutäituri tasu ettemaksuna ning kõnealust tasu ei pruugi vastava menetluse lõppemisel tagasi saada.
Ühingu asukohaks on Tartu, Eesti Vabariik. Oma tegevuses juhindub Ühing Eesti Vabariigis kehtivast põhiseadusest, alamatest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast. Ühing on mittetulunduslik organisatsioon, mis on loodud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.
Kolmandaks märgin, et kui kõnealuste teenuste osutamises ning selle eest tasu maksmises on ettevõtted eelnevalt kokku leppinud ning ettevõte B on teadlik osutatud teenuste eest tasu maksmise kohustusest, siis olenemata arve kättetoimetamise võimatusest, on teenuste eest tasu maksmise eiramise näol tegemist lepingulise kohustuse rikkumisega ettevõtte B poolt ning ettevõttel A on võimalik kõnealusel juhul rakendada võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid.
Samuti on mõistlik eeldada, et kui ettevõte on lepingulises suhtes esitanud kohustuste täitmiseks kontaktandmed, siis ettevõte korraldab ka nimetatud asukohas adresseeritud posti tõrgeteta kättesaamise ehk eelkirjeldatud juhul kannab ettevõte B ka arve kättesaamise riski. Kas on võimalik äriühing likvideerida, kui ainuosaniku osa on tema isiklike võlgade katteks arestitud?
Füüsilisele isikule kuuluv osa ainuosanik äriühingus on kohtutäituri poolt arestitud ning füüsilise isiku kohustuste katteks alustatud selle võõrandamine äriühing ei tegutse ega tegutsenud.
Kas on võimalik äriühing likvideerida? Vastus: Täitemenetluse seadustiku TMS kohaselt on täitemenetluses sissenõudja nõude rahuldamiseks võimalik pöörata sissenõue muuhulgas osaühingu osale TMS § Kohtutäitur teatab osaühingu osa arestimisest osaühingu juhatusele ning seejärel toimub sissenõudja nõude rahuldamiseks üldjuhul avaliku enampakkumise kaudu osa võõrandamine kohtutäituri poolt.
Võlgnikul on alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada TMS § 54 lg 1 ning seejuures tehakse ka varalise õiguse käsutamise keelamisel seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge, mis keelab vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta TMS § 54 lg 3.
Kuivõrd esitatud asjaoludest nähtuvalt on pooleli osaühingu osa võõrandamine, mille järgselt omandaks osaühingu osa omandaja ainu osaniku õigused, ning seejuures on eeldatavasti seatud varalise õiguse käsutamiseks registrisse keelumärge, ei ole äriühingu likvideerimine kohtutäituri avalduse või nõusolekuta võimalik.
Kuidas likvideerida osalusega osaühing, kui teine osanik ei anna selleks nõusolekut? Osanikud on teinud suusõnalise kokkuleppe firma likvideerimisega alustamise osas kokku lepitud tähtaja saabumisel aga hiljem ei soovi üks osanik likvideerimise otsust allkirjastada ning jätkuvalt huvitatud osapoolel puudub võimalus edasisi menetlusi alustada.
Osaühingul puudub aktiivne majandustegevus esialgselt kokkulepitud likvideerimise tähtajast alates. Kohustusi klientide ja partnerite ees ei ole.
Firma on heas majanduslikus seisus. Likvideerimise osas passiivseks muutunud ja varem raamatupidamise eest suusõnalise otsuse alusel vastutanud ja vastavaid menetlusi läbi viinud osanik ei ole tähtaegselt esitanud vajalikke aruandeid riiklikele institutsioonidele, sh majandusaasta aruanne. Teisel osanikul puudub ka võimalus neid kohustusi ise täita, kuna puuduvad vastavad algdokumendid ja teave. Kuidas oleks võimalik jätkuvalt aktiivselt likvideerimisest huvitatud osanikul osaühing likvideerida?
Millistes tingimustes oleks osanikul võimalik algatada sundlikvideerimine? Vastus: Osanike otsusel osaühingu lõpetamiseks on äriseadustikus ÄS osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmiseks sätestatud häälteenamuse nõue ÄS §mistõttu osalusega osaühingut ilma teise osaniku nõusolekuta likvideerida ei saa.
Suusõnaline, kirjalikult fikseerimata otsus käesoleval juhul likvideerimiseks vajalikku alust ei anna. Osaühingu sundlõpetamise otsustab kohus ning muuhulgas saab sundlõpetamise avalduse kohtule esitada ka osanik.
Alused osaühingu sundlõpetamiseks tulenevad ÄS § lõikest 1 ning ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 40 lõikest 1. Esitatud asjaoludest nähtuvalt puudub osaühingul aktiivne majandustegevus ning esitamata on jäänud majandusaasta aruanne.
Üheks võimaluseks on täpsema juriidilise analüüsi käigus hinnata, kas kõnealustel asjaoludel või mõne muu asjaolu esinemisel oleks olnud osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmine põhikirja kohaselt kohustuslik ja kui see nii on, siis vastavalt sellele esitada kohtule sundlõpetamise avaldus. Ühtlasi märgin, et tulenevalt ÄS §-st 60 võib majandusaasta aruande esitamata jätmine viia osaühingu registrist kustutamiseni, seejuures võib ka registripidaja vastavas menetluses otsustada osaühingu likvideerimise vastavalt ÄS § 60 lg 5.
Kuidas toimub aktsiate arvestamine, kui OÜ ühineb AS-ga? OÜ on lisaks kapitalile ka muud vara nt arvutiprogramm, domeen jmkõik läheb üle AS-le.
Hiljem muudetakse see AS säilib oma nimi OÜ-ks, kuidas siis jälle aktsiate arvutamine osadeks? Vastus: Esmalt märgin, et eurole üleminekuga seonduvalt tehti muuhulgas muudatused ka äriseadustikus ÄS ning antud juhul tuleks samuti arvestada ÄS rakendussätetes märgituga. Ennekõike on kõne all ÄS § 1 lõige 4, mille kohaselt pärast ühe aasta möödumist euro kui Eesti Vabariigi rahaühiku kehtima hakkamisest kantakse osaühingu või aktsiaseltsi põhikirja muutmine äriregistrisse ainult juhul, kui põhikirjas on osa- või aktsiakapital ja osade või aktsiate nimiväärtused väljendatud eurodes või kui samal ajal kantakse registrisse sellekohane põhikirja muudatus.
Mis puudutab esitatud küsimusi, siis tulenevalt ÄS § lg 1 sõlmivad äriühingute ühinemisel ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud ühinemislepingu, milles tuleb muuhulgas märkida kokkulepe ühendatava ühingu vara tervikuna üleandmise kohta ühendavale ühingule antud juhul ühendava ühingu aktsiate üleandmise vastu, ühingute osade asendussuhe ja juurdemaksete suurus, kui juurdemakseid tehakse, ning ühendava ühingu aktsiate üleandmise tingimused.
Asendussuhet ja juurdemaksete suurust selgitatakse ja põhjendatakse ühinemisaruandes vt ÄS § Sisuliselt tähendab nimetatu, et ühendav ühing ehk antud juhul aktsiaselts väljastab ühendatavale ühingule osaühingule vara vastu aktsiad. Osaühingu poolt üleantav vara saab olla ühendavale ühingule sissemakseks, mida tuleb hinnata mitterahalise sissemakse hindamise korras ÄS § Tuleb näidata, mitu ühendava ühingu aktsiat ühendatava ühingu osanik ehk tulevane aktsionär saab.
Seadus ei kirjuta ette täpset asendussuhet ja juurdemaksete suurust, samuti ei ole kindlat reeglit aktsiakapitali suurendamisele ühinemise käigus.
Oluline on arvestada, et osade asendussuhe ja juurdemaksed oleksid kohaseks tasuks ühendatava ühingu osanikule ning et ühinemine ei tooks kaasa ühingu võlausaldajate huvide kahjustamist ÄS § lg 2.
Kapitali suurendamisel aga tagatakse ühinevate ühingute osanikele või aktsionäridele hilisem osalus. Seega, kui ühinemise läbiviimisel soovitakse anda ühendatava ühingu osanikule aktsiaid, tuleb suurendada aktsiakapitali. Aktsiate asendamine aktsiakapitali suurendamata on võimalik üksnes juhul, kui ühendaval aktsiaseltsil on oma aktsiaid, mida saab asendamiseks kasutada.
Aktsiaseltsi muutmisel osaühinguks on ÄS mõttes tegemist ümberkujundamisega, mille käigus ümberkujundatava ühingu aktsionärid saavad uue ühingu osanikeks ÄS § Ühingu liikme väljaastumine toimub tema kirjaliku avalduse alusel, mis tuleb esitada juhatusele. Ühingu liige on kohustatud: 2.
Ühingust väljaastumisel või väljaarvamisel tagastama 10 päeva jooksul temale kasutada antud Ühingu vara; 2. Ühingu juhatusel või üldkoosolekul on õigus Ühingust välja arvata liikmed, kes korduvalt rikuvad Ühingu põhikirjas fikseeritud kohustusi, kes on hilinenud Ühingu liikmemaksu tasumisega rohkem, kui 1,5 kuud, kes on oma süülise tegevuse või tegevusetuse tagajärjel põhjustanud kahju Ühingule või selle liikmetele või kelle tegevus ei sobi kokku Ühingu eesmärkidega.
Ühingust välja arvatud liikmele tuleb tema Ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.
Kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. III Üldkoosolek 3. Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, mis kutsutakse kokku juhatuse poolt vähemalt üks kord aastas. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab Ühingu juhatus Ühingu liikmetele kirjalikult ette vähemalt 10 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Teates tuleb näidata üldkoosoleku toimumise täpne aeg, koht ja päevakord. Nõukogu kontrollib juhatust ning võib selleks tutvuda ja kontrollida aktsiaseltsi raamatuid ja dokumentatsiooni.
Nõukogu koosneb kolmest kuni viiest liikmest, kelle võib üldkoosolek määrata kahe kolmandiku häälteenamusega kolmeks aastaks ja kutsuda koheselt tagasi. Nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja esimehe asetäitja. Nõukogu liige ei või olla samaaegselt juhatuse liige. Nõukogu liikme suhtes ei tohi olla algatatud pankrotimenetlust ning tegemist ei tohi olla isikuga, kes on teovõimetu või kellelt on seaduse alusel võetud õigus tegutseda ettevõtjana.
Nõukogu liikmetel on kohustus hoida salajas konfidentsiaalseid andmeid, aruandeid ja nõupidamisi, samuti aktsiaseltsi saladusi, eelkõige tööstus- ja ärisaladusi, mis on neile teatavaks saanud nõukogu liikmena tegutsemise käigus. Nõukogu koosolekuid peetakse regulaarselt, vähemalt kord kvartalis.
Koosoleku kutsub kokku esimees või tema asetäitja. Koosoleku võib kokku kutsuda, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor või aktsionärid, kelle osalus aktsiakapitalis on vähemalt 5 protsenti.
Juhatuse liikmetel on õigus võtta nõukogu koosolekutest osa nõuandva häälega, kui nõukogu esimees või nõukogu ei ole osalemist konkreetsel juhul välistanud. Nõukogu kujundab oma tahte otsuse vastuvõtmise teel. Nõukogu on otsusevõimeline, kui tahte kujundamisest võtavad nõusoleku, vastuhääletamise või erapooletu olemise kaudu osa vähemalt pooled liikmetest. Otsus loetakse lihthäälteenamusega vastuvõetuks, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti.
Kala püütakse just nendes piirkondades, kuna seal on ajaloolised püügirajoonid. Esiteks on seal võimalik kala püüda ja teiseks paikneb, liigub ja toitub kala seal. Just seetõttu on laevad seal aastakümneid püüdnud, sinna piirkondadesse on ehitatud sadamad jne. Kui püügialasid nihutada, pikeneks ka sõit kalapüügipiirkonda ja tagasi, mis tähendaks suuremat aja- ja kütusekulu.
Ühingu asukohaks on Tallinn, Paldiski mnt. Oma tegevuses juhindub Ühing Eesti Vabariigis kehtivast põhiseadusest, alamatest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.