Liige suurus, kui ergastus ja ilma

Ta kasutas muu hulgas lineaarseid operaatoreid Hilberti ruumidel. Kas planetaarmudel kirjeldab reaalsust hästi?

Eesliiteid mikro- ja makro- tarvitatakse üsna erinevais tähendustes. Lepime kokku, et selles raamatus mõistame mikromaailma all aatomite ja molekulide ning nende koostisosade - elektronide, prootonite, neutronite jt aine algosakeste elementaarosakeste maailma.

Mikrofüüsika hõlmab mikromaailmas valitsevaid seadusi ja seaduspärasusi. Sõnaga makromaailm tähistame seevastu seda, mida vahetult pakuvad meile meie aistingud ja tajud, olgu ka teravdatud ning täiustatud mikroskoobi ning teleskoobi abil. Makrofüüsika on siis makromaailma füüsika. Makrofüüsikat nimetatakse tihti ka klassikaliseks füüsikakas, sest tema alused on rajatud juba Peagi näeme, milliseid üllatusi, veidrana ja uskumatuna näivat pakub mikrofüüsika makrofüüsikaga võrreldes.

Mikrofüüsika on tekkinud ja arenenud meie sajandil, Eeldused tema tekkeks kujunesid sajandivahetuse aastail, siis kui avastati elektron, röntgenikiired, radioaktiivsus, aatomituum.

liige suurus, kui ergastus ja ilma

Mikrofüüsikas õpime tundma aine pisimaid algehituskive ja seda, kuidas neist koostuvad nähtavad ja kombitavad kehad, kõik aistitav, kõik see, millega tegeleb makrofüüsika. Kummatigi on makrofüüsika vundamendiks, millele rajaneb ka mikrofüüsika.

  1. Может быть, Пришельцы не разрешали им даже летать - хотя мне что-то не верится.
  2. Стены были покрыты мельчайшей мозаикой из белых и черных квадратиков без соблюдения какой-либо закономерности.
  3. Низкие стены, высотой в половину человеческого роста, разорванные через неправильные интервалы с темчтобы через них можно было пройти, создавали достаточное впечатление замкнутости, без чего никто в Диаспаре не мог чувствовать себя совершенно в своей Когда появился Олвин Хедрон внимательнейшим образом разглядывал как раз одну из секций стены.
  4. e-õpik : Mikro- ja megamaailma füüsika

Üksnes oma vahetust kogemusest ja katsest võime ammutada juhtmõtteid ja ideid, et hoomata seda, mis toimub meist miljardeid kordi väiksemate objektide maailmas. Mikrofüüsikat on küll palju raskem mõista, uurida ja õppida kui klassikalist. Kuid selle raskuse korvab kuhjaga rahuldustunne, mida võime kogeda, kui oma mõistuse ja teravmeelsete kaudkatsete varal jõuame selle adumiseni, milleni küündimine võib esmapilgul lausa võimatuna tunduda.

Mikrofüüsika on ehe kaasaja füüsika.

Kvantmehaanika

Kas planetaarmudel kirjeldab reaalsust hästi? Planetaarne aatomimudel. Nüüdisinimesele on harjumuspärane ja tuttav aatomi planetaarmudel. Seda võib tihti kohata aimeraamatuis, plakateil, logodes. Ta on saanud aatomiajastu sümboliks. Planetaarmudel sai alguse aatomituuma avastamisest Kui Inglise suurfüüsiku Ernest Rutherfordi õpilased Hans Geiger ja Ernest Marsden kiiritasid kullalehekest raadiumikübemest kiirguvate α -osakestega, avastasid nad ootamatult, et mõned osakesed põrkusid kulla-aatomeilt, üksikud koguni tagasisuunas.

Nende katset on lähemalt kirjeldatud näiteks J. Lõhmuse õpikus. Rutherfordi arvutused näitasid, et see olnuks mõeldamatu, kui aatomi positiivne elektrilaeng jaotuks ühtlaselt üle aatomi ruumala. Et aga aatom on liige suurus neutraalne, peab ta sisaldama elektronide negatiivse laenguga võrdset positiivset laengut.

  • Kvantmehaanika teooria vajadus tulenes elektromagnetismi ning klassikalise mehaanika suutmatusest seletada kõiki elektromagnetkiirguse omadusi ja aatomi ehitust.
  • Mis suurus on koerte liige

Ainuvõimalik seletus oli, et positiivne laeng on koondunud elektronidest tuhandeid kordi massiivsemasse kompaktsesse tuuma. Ernest Rutherford — oma sünnimaa Uus-Meremaa kirjamargil Hans Geiger — Planetaarmudeli järgi sarnaneb aatom pisitillukese umb.

Teadlased on otsusele jõudnud, et elektroni mõõtmeid polegi võimalik hinnata, teda käsitatakse punktmassina.

Ta koondas päikesekiired hapniku keskkonda paigutatud teemandile ja põletas selle ära. Selle reaktsiooni ainsaks saaduseks oli süsihappegaas. Põlemisel andsid võrdsed söe, tahma, grafiidi ja teemandi kogused võrdse mahu süsihappegaasi.

Tuumad koosnevad positiivse laenguga prootonitest ja laenguta, neutraalseist neutronitest. Ainult lihtsaima aatomi, vesinikuaatomi tuumaks on üksainus prooton. See on liige suurus. Prooton ja neutron on ligilähedalt võrdse massiga, mis umb. Täpsed arvandmed on tabelis raamatu lõpus. Et aatom tavaolekus on laenguta, peab prootonite arv tuumas ja teda ümbritsevate elektronide arv olema võrdne. See on laenguarv Z — aatomi tähtsaim iseloomustaja. Miks püsib liige suurus Maa-Kuu.

Tavaliselt joonistatavad planetaarmudeli skeemid, nagu ülaltoodugi ei anna õiget ettekujutust tegelikest suurusvahekordadest. Et neist aimu saada, võiks kujutleda aatomit jalgpalliväljaku suurusena, tuum selle keskel oleks siis umbes nööpnõelapea mõõtmetega.

Kujutledes samasuurt Päikese-süsteemi mudelit, oleks Päike selles nagu pähkel.

Aatom, molekul, kristall

Seepärast põrkasidki α-osakesed kullakilelt tagasi haruharva — ainult siis, kui tabasid otse tuuma. Ometi on just tuumasse koondunud peaaegu kogu aatomi mass. Järelemõtlikumad õppurid võivad küsida siin: miks on siis nõnda tühjadest süsinikuaatomeist koosnev teemant nii kõva, või miks paljud ained ei lase oma tühjusest hoolimata valgust läbi? Vastuse püüame anda edaspidi, kui oleme aatomi ehitusega lähemalt tutvunud. Päikesesüsteemi hoiavad koos gravitatsioonijõud, planetaaraatomit elektrilised tõmbejõud positiivse tuuma ja negatiivsete elektronide vahel.

Mikroosakeste vahel mõjuvad gravitatsioonijõud on kaduvväikesed ega mängi mingit rolli. Elektrikursuses saab arvutada, et et elektriline jõud on vesinikuaatomis gravitatsioonijõust umbes korda suurem. Päikesesüsteem on peaaegu muutumatuna püsinud juba aasta-miljardeid.

Nõnda püsiv saab ta olla vaid alalises liikumises sõna planeetki tähendab kreeka keeles rändajat, ekslejat.

Kui planeedid oleksid paigal, tõmbaks Päikese ja planeetide vaheline gravitatsioonijõud nad Päikesele ja süsteem oleks ammugi hukkunud.

Kuid meile õnneks! Päikesele langemise asemel nad justkui kukuvad sellest kogu aeg mööda. Gravitatsioonijõud omandab tiirleva planeedi jaoks kesktõmbejõu ehk tsentripetaaljõu rolli vrd.

Täpselt samuti võiks oletada, et elektronide tiirlemine aatomis teebki aatomi püsivaks. Sellest planetaarmudel lähtubki. Paraku ilmneb siin üks ülesaamatu raskus, mida võiks piltlikult nimetada planetaarmudeli kiirgamistõveks. Elektrifüüsikast on teada, et võnkuvad elektrilaengud kiirgavad alatasa elektromagnetlaineid, samuti kui veepinda puudutav võnkur loksutab vee lainetama.

Kuid tiirlemist võib kujutleda teineteisega risti olevate võnkumiste summana. Vaata näit.

Eesliiteid mikro- ja makro- tarvitatakse üsna erinevais tähendustes. Lepime kokku, et selles raamatus mõistame mikromaailma all aatomite ja molekulide ning nende koostisosade - elektronide, prootonite, neutronite jt aine algosakeste elementaarosakeste maailma. Mikrofüüsika hõlmab mikromaailmas valitsevaid seadusi ja seaduspärasusi.

Siis peaks ka tiirlevad elektronid kogu aeg elektromagnetlaineid kiirgama. Elektromagnetlained kannavad ära energiat ja energia jäävuse seaduse järgi Peenise suurused koeras siis tiirleva elektroni energia alatasa vähenema.

liige suurus, kui ergastus ja ilma

Ühtlasi väheneb elektroni orbiidi raadius, kuni ta lõpuks langeb spiraali mööda tuumale ja aatomit polegi enam. Stabiilsuse asemel saime hoopis katastroofilise ebastabiilsuse! Võrdluseks: midagi taolist juhtub ka maalähedastele orbiitidele lennutatud sputnikutega — nemadki kaotavad õhkkonna takistust ületades energiat ja spiraalivad lõpuks atmosfääri tihedatesse alakihtidesse, kus lõpuks ära põlevad.

Navigeerimismenüü

Vastupidi, aatomid on väga püsivad moodustised. Näiteks võime aatomeid ioniseerida, mõjutades neid ultravalgusega või tugeva elektriväljaga. Niiviisi lööme neilt elektrone välja, lõhume neid.

Edasi, kaks sama elemendi aatomit on üksteisega eristamatult sarnased. Ei saa nt vahet teha maailmaruumist raudmeteoriidiga saabunud raua-aatomi ja maapealsest kaevandusest toodetud raua aatomi vahel.

Mikro- ja megamaailma füüsika

Element heelium avastatigi tema spektri kaudu esmalt Päikesel Helios - kr. Päikealles siis leiti teda ka Maal. Järeldus saab olla ainult üks: mikroosakeste maailmas, aatomimaailmas toimivad mingid uudsed seaduspärasused, mis on sootuks erinevad neist, mida tunneme makrofüüsikast, meie endiga lähedaste mõõtmetega või ka meist palju suuremate objektide maailmast.

Neid seaduspärasusi tulebki meil nüüd otsima asuda. Mis võiks meile teed näidata? Kust võiksime saada aatomite kohta lisateavet, mis aitaks lahti sõlmida nende müsteeriumi? Üheks põhiliseks infokandjaks meile on valgus.

Valgus toob meile teateid kaugest maailmaruumist, ehk siis ka aatomimaailma sügavustest. Tuleb vaid õppida neid teateid lugema.

liige suurus, kui ergastus ja ilma

Küsimused ja ülesanded.