HOA ja mitteliikmete liikmete juhatuse suurus. Kinnistute omanike seltsingute harta. Mis on kinnisvaraomanike seltsing (TSN)

Prügivedu käsitleva kokkuleppe kohaselt toimub ainult SNT vara prügi üleandmine ühistult tahkete jäätmete prügilasse vastavalt Art. Seadused on aga tänapäeval nii ebatäiuslikud, nii vastuolulised, et aednikud sattusid väljaspool õigusvaldkonda. Seega on liidu liikmetele sisenemine kodanike vabatahtlik valmis. Aianduse mittetulundusühingu SNT tüübi muutmist koduomanike ühenduseks HOA ei loeta ümberkorraldamiseks uue seaduse artikli 27 lõige 2. Ehitised on valikulised.

Seltsing on mittetulundusühing, Millised parlamendiliikmed on olemas ühendab kinnisvaraomanikke.

Partnerlus luuakse ilma tegevuse kestust piiramata. Seltsing on juriidiline isik alates selle riikliku registreerimise hetkest.

Seltsingul on pitsat oma nimega, arveldus- ja muud pangakontod, muud üksikasjad. Seltsing vastutab oma kohustuste eest kogu talle kuuluva varaga.

Harta nõuded 2019. aastaks

Seltsing ei vastuta seltsingu liikmete kohustuste eest. Seltsingu liikmed ei vastuta seltsingu kohustuste eest. Selles hartas püstitatud eesmärkide saavutamiseks on partnerlusel õigus tegeleda majandustegevusega.

1. Moskva piirkond, Sergiev Posadi piirkond 1.
2. 12 cm liige See on normaalne suurus

Partnerluse objektiks on vara asjade ühine kasutamine seaduse alusel, mis on nende ühises omandis ja või ühises kasutuses, ning selle haldamine seadusega kehtestatud piirides, ühisvara kinnisvara või mitu korterelamut, elumaja, maamaja käsutamineaiandus- köögiviljaaia- või maatükid jms. Seltsingu liikmete üldkoosoleku otsuse alusel kasutatakse seltsingu äritegevusest saadavat tulu üldkulude katmiseks või eraldatakse erifondidesse, mis kulutatakse käesolevas hartas sätestatud eesmärkidel.

Lisatulu võib suunata seltsingu muudele eesmärkidele, mis on ette nähtud käesolevas hartas või üldkoosoleku otsusega. Seltsingul on õigus: 1 sõlmib vastavalt õigusaktidele ühisvara valitsemise lepingu ja muud ühisvara valitsemist käsitlevad lepingud; 2 määrab kindlaks aasta eeldatavad tulud ja kulud, sealhulgas vajalikud kulud ühisvara hooldamiseks ja remondiks, kapitaalremondi ja rekonstrueerimise kulud, spetsiaalsed sissemaksed ja sissemaksed reservfondi, samuti käesolevas peatükis ja seltsingu hartas kehtestatud kulud muuks otstarbeks; 3 kehtestama partnerlusaasta vastuvõetud tulude ja kulude kalkulatsiooni alusel iga kinnisvaraomaniku maksete ja sissemaksete suurused vastavalt tema osale ühisvara ühisomandi õiguses; 4 teha töid ja osutada teenuseid kinnisvara omanikele ja omanikele; 5 kasutada pankade antud laene seaduses sätestatud viisil ja tingimustel; 6 kanda lepingute alusel materiaalseid ja rahalisi vahendeid isikutele, kes töötavad seltsingu heaks ja osutavad seltsingule teenuseid; 7 müüa ja võõrandada ajutiseks kasutamiseks, vahetada seltsingusse kuuluvat vara.

Kui see ei riku kinnisvaraomanike ja omanike õigusi ja õigustatud huve, on seltsingul ka õigus: 1 sätestama ühisvara kasutamise või piiratud kasutusega osa; 2 vastavalt seaduse nõuetele ettenähtud korras ühisvara osa ehitamiseks, ümberehitamiseks; 3 kasutada maad kasutamiseks või maaomanike kaasomandis oleva maa omandamiseks või omandamiseks; 4 viia kinnisvaraomanike nimel ja kulul vastavalt õigusaktide nõuetele läbi külgnevate maatükkide arendustööd; 5 sõlmib tehinguid ja teeb muid toiminguid, mis on kooskõlas HOA ja mitteliikmete liikmete juhatuse suurus eesmärkidega; 6 kindlustada seltsingu valduses või omandis oleva vara ja ühisvara esemeid.

Kui kinnisvaraomanikud ei täida oma üldkuludest osavõtmise kohustust, on seltsingul kohtu kaudu õigus nõuda kohustuslike maksete ja sissemaksete kohustuslikku tagastamist. Seltsing võib nõuda kohtult täielikku hüvitist kahju eest, mis on talle tekkinud seoses sellega, et kinnisvaraomanikud ei ole täitnud kohustuslikke makseid ja sissemakseid ning tasunud muid üldkulusid.

Seltsing on kohustatud: 1 tagab Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku, föderaalseaduste, muude normatiivaktide ja partnerluse harta sätete järgimise; 2 teostab ühisvara valitsemist; 3 tagama ühisvara nõuetekohase sanitaarse ja tehnilise seisukorra; 4 tagama, et kõik kinnisvaraomanikud täidavad oma kohustusi ühisvara hooldamisel ja remontimisel vastavalt neile Millist peenise meestel osadele vara ühisomandis; 5 tagab ühisvara omamise, kasutamise ja käsutamise tingimuste ja korra kehtestamisel kinnisvaraomanike õiguste ja õigustatud huvide järgimise; 6 võtab vajalikke meetmeid, et takistada või lõpetada kolmandate isikute tegevust, mis takistab või takistab ühisvara omanike vara valdamist, kasutamist ja käsutamist; 7 esindab kinnisvaraomanike õigustatud huve, mis on seotud ühisvara valitsemisega, sealhulgas suhetes kolmandate isikutega; 8 täita seadusega ettenähtud viisil HOA ja mitteliikmete liikmete juhatuse suurus kohustusi; 9 peab seltsingu liikmete registrit.

Seltsingusse kuulumine tuleneb kinnisvaraomanikult seltsingusse astumise avalduse alusel. Seltsinguga asutatud korterelamus või mitmes korterelamus, elamuühisuses, aianduses, köögiviljaaias, maamajas jms kinnisvara omandavatel isikutel on õigus saada seltsingu liikmeks pärast seda, kui nende omandiõigus on neile tekkinud.

Seltsingu liikmete register peab sisaldama teavet, mis võimaldab seltsingu liikmeid tuvastada ja nendega suhelda, samuti teavet nende osaluse suuruse kohta ühisvara ühisomandis.

Partnerluse liige on kohustatud andma partnerlusnõukogule usaldusväärseid andmeid, mis on sätestatud käesoleva harta punktis 4. Osavõtutasu suurus määratakse üldkoosoleku otsusega. Seltsingu liikmed maksavad süstemaatiliselt liikmemaksusid seltsi tulude ja kulude kalkulatsiooni järgi määratud summades ja mahus. Partnerluse liikmetel on igal ajal õigus teha vabatahtlikke sissemakseid ja muid makseid. Juriidilise isiku - seltsingu liikme või kodaniku surma korral - ümberkorraldamisel on seltsingu liikmeks tema õigusjärglased pärijadseltsingu liikme vara ostjad seltsingu liikmed alates nimetatud vara omamise ja avalduse esitamise hetkest.

Seltsing võib omada nii vallasasju kui ka korterihoones või mitmes korterelamus, elamukogukonnas, aianduses, köögiviljaaias, maamajas jne või väljaspool seda asuvat kinnisvara, milles seltsing luuakse. Partnerlusfondid koosnevad: 1 seltsingu liikmete kohustuslikud maksed, sisseastumismaksud ja muud sissemaksed; 2 tulu seltsingu majandustegevusest, mis on suunatud seltsingu eesmärkide, eesmärkide täitmisele ja kohustuste täitmisele; 3 ühisvara haldamise, korrashoiu ja kapitaalremondi, teatud tüüpi kommunaalteenuste osutamise toetused ja muud toetused; 4 muud sissetulekud.

Seltsingu liikmete üldkoosoleku otsuse alusel võib seltsingus moodustada spetsiaalseid fonde, mida saab kasutada hartas sätestatud eesmärkidel.

TSZH vastutus.

Erifondide moodustamise korra määrab seltsingu üldkoosolek. Partnerluse juhatusel on õigus vastavalt seltsingu finantsplaanile hallata seltsingu vahendeid, mis on pangakontol. Selles hartas sätestatud eesmärkide saavutamiseks on partnerlusel õigus tegeleda majandustegevusega. Lisatasu, mida eelarvestus ei näe ette juhatuse otsusega, võib suunata partnerluse muudele eesmärkidele.

Maksete ja osamaksete tegemise korra kinnitab juhatus.

Seltsiomanikud, kes ei ole seltsingu liikmed, maksavad seltsingute eest ühisvara hooldamise ja haldamise eest tasu vastavalt seltsinguga sõlmitud lepingutele. Lepingu tüüpvormi kiidab heaks partnerluse juhatus. Seltsingu liikme osa ühise HOA ja mitteliikmete liikmete juhatuse suurus ühise kaasomandi õiguses osaluse osa määrab iga seltsingu liikmele tema osa selle vara ülalpidamise ja remondi kohustuslikes maksetes ning muud üldkulud. Seltsingu HOA ja mitteliikmete liikmete juhatuse suurus poolt oma vara kasutamata jätmine või ühisvara kasutamisest keeldumine ei ole põhjus, mis vabastaks majaomaniku kas täielikult või osaliselt ühisvara hooldamise ja remondiga seotud üldkuludest.

Keda võib pidada SNT liikmeks

Partnerluse liikmel on õigus: 6. Oma vara käsutada iseseisvalt, ilma seltsingu teiste liikmetega kokkuleppeta. Osaleda seltsingu tegevuses nii isiklikult kui ka selle esindaja kaudu ning valida ja olla valitud partnerluse juhtorganitesse. Teha ettepanekuid partnerluse tegevuse parandamiseks, puuduste kõrvaldamiseks selle organite töös.

Ühisvara kahjustamise vältimisega seotud kulude hüvitamine seltsingu arvelt.

PALM BEACH PLANTATION HOA GONE WILD!!!! 22resto.ee!

Juhatuselt, seltsingu juhatuse esimehelt revisjonikomisjoni audiitori andmete saamiseks seltsingu tegevuse, selle vara seisukorra ja kantud kulude kohta. Kommunaalarvete tasumine seltsingu arvelduskonto kaudu, kui sellise otsuse teeb seltsingu üldkoosolek. Kasutada, omada, käsutada oma vara. Osalege partnerluse juhatuse koosolekutel. Kasutage muid õigusi, mis on sätestatud käesolevas hartas.

Partnerluslepingu liikme õigused ruumide omanikega tekivad seltsinguga ühinemise hetkest. Seltsingu liikmete ja kinnisvaraomanike seltsingu mitteliikmete õigused: 6. Seltsingu liikmetel ja seltsinguomanikel mitteliikmetel on õigus saada seltsingu juhtorganitelt teavet seltsingu tegevuse kohta seltsingu hartaga kehtestatud viisil ja ulatuses, et kaevata seltsingu juhtimisorganite otsused kohtusse.

Seltsingu liikmetel ja seltsinguvälistel liikmetel, kinnisvaraomanikel on õigus esitada seltsingule nõudmisi osutatavate teenuste kvaliteedi ja või tehtud töö osas. Seltsingu liige või tema esindajakes võõrandab talle kuuluva vara, on lisaks tsiviilseadusega kehtestatud dokumentidele kohustatud esitama omandajale järgmised dokumendid: Partnerluse harta koopia ja teave selle kohustuste kohta partnerluse ees; Andmed võlgade olemasolu või puudumise kohta kinnisvara ja ühisvara korrashoiu kulude tasumisel; Teave ühisvara kindlustamise kohta; Partnerluse eelmise perioodi jooksva kalkulatsiooni ja finantsaruande andmed; Teave teadaolevate kapitalikulutuste kohta, mida partnerlus plaanib järgmise kahe aasta jooksul teha.

Seltsingu liiget, kes ei täida süstemaatiliselt oma kohustusi või täidab seda valesti või takistab tal oma tegevust partnerluse eesmärkide saavutamast, võib pidada haldus- või tsiviilvastutusele seaduses ja käesolevas hartas ettenähtud viisil. Seltsingu liikmete üldkoosolek on partnerluse kõrgeim juhtimisorgan ja see kutsutakse kokku käesolevas hartas ettenähtud viisil.

Aegumiskuupäev

Seltsingu liikmete üldkoosolekul on õigus lahendada seltsi juhatuse kompetentsi kuuluvaid küsimusi. Seltsingu liikmete üldkoosoleku kokkukutsumise teate saadab kirjalikult üldkoosoleku algataja ning see edastatakse igale seltsingu liikmele kättesaamise eest või posti teel tähitud kirjaga.

Teade saadetakse hiljemalt kümme päeva enne üldkoosoleku toimumise kuupäeva. Seltsingu liikmete üldkoosoleku kokkukutsumise teates peavad olema andmed üldkoosoleku algatanud isiku kohta, koosoleku toimumise koht ja aeg, üldkoosoleku päevakord.

Seltsingu liikmete üldkoosolekul ei ole õigust arutamiseks esitada küsimusi, Peenise labimoodu suurus päevakorras ei olnud. Seltsingu liikmete üldkoosolek on pädev, kui sellel osalevad seltsingu liikmed või nende esindajad, kellel on üle viiekümne protsendi häältest seltsingu liikmete koguarvust. Seltsingu liikmete üldkoosoleku otsused vastavalt käesoleva harta punkti 8. Muudes küsimustes võetakse vastu otsuseid üldkoosolekul osalenud seltsingu liikmete või nende esindajate häälteenamusega.

Seltsingu liikmete üldkoosolekut juhib seltsingu juhatuse esimees või tema asetäitja. Nende puudumise korral viib üldkoosoleku läbi üks seltsingu juhatuse liige. Kui kinnistu kuulub kaasomandi alusel mitmele omanikule, võivad nad otsustada partnerluses esindada ühte neist, kellel on ühised huvid.

Partnerluse juhatus on partnerluse täitevorgan, kes annab aru seltsi liikmete üldkoosolekule. Partnerluse juhtimist teostab partnerluse juhatus.

Hoa õiguslik seisund. Partnerluse omanike liikmete õiguslik seisund

Seltsingu juhatusel on õigus teha otsuseid kõigis seltsingu küsimustes, välja arvatud küsimused, mis on nimetatud kinnisvaraomanike üldkoosoleku ainupädevusse ja seltsingu üldkoosoleku pädevusse.

Juhatuse liige ei tohi oma volitusi teisele isikule delegeerida.

Seltsingu juhatuse liikmeks ei või olla isik, kellega seltsing on sõlminud ühisvara valitsemise lepingu, ega isik, kellel on ametikoht organisatsiooni juhtimisorganites, kellega seltsing on selle kokkuleppe sõlminud, samuti seltsingu revisjonikomisjoni liige audiitor. Partnerluskogu liige ei saa ühendada oma tegevust partnerlusnõukogus töötamisega seltsingus töölepingu alusel, samuti ei saa teda volitada, usaldada teist isikut ega anda talle muul viisil ülesannet täita partnerluskogu liikmena.

Seltsingu juhatuse esimees kutsub seltsingu juhatuse koosolekuid kokku vähemalt kord kolme kuu jooksul vastavalt ajakavale.

Juhatuse esimene koosolek, mis korraldatakse pärast seltsingu liikmete iga-aastast üldkoosolekut, toimub hiljemalt 10 päeva pärast koosolekut. Juhatuse korralised koosolekud võivad toimuda ajakava alusel või kutsuda seltsingu juhatuse esimees kokku sel ajal ja kohas, mille määrab perioodiliselt juhatuse liikmete enamus.

Suurenenud liige cm koosolekud ei toimu vastavalt ajakavale, tuleb nende kohta teateid saata igale juhatuse liikmele posti teel või saata isiklikult hiljemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumise kuupäeva.

Seltsingu liikmetel on õigus vabalt osaleda kõigil juhatuse koosolekutel. Partnerluskogu on volitatud tegema otsuseid, kui seltsingukomisjoni koosolekul on vähemalt viiskümmend protsenti seltsingukomisjoni liikmetest.

Vastuvõtmise tunnused

Seltsi seltsi juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega koosolekul viibivate juhatuse liikmete koguarvust, kui käesolev harta ei näe ette suuremat häälte arvu selliste otsuste tegemiseks. Partnerluse haldusnõukogu otsused vormistatakse partnerluse haldusnõukogu koosoleku protokollidega ning neile kirjutavad alla partnerluse juhatuse esimees ja partnerluse juhatuse koosoleku sekretär.

Partnerluse juhatuse kohustused hõlmavad järgmist: 1 partnerluse seadusandluse ja partnerluse harta nõuete täitmise tagamine; 2 kontroll seltsingu liikmete poolt kehtestatud kohustuslike maksete ja osamaksete õigeaegse tasumise üle; 3 seltsingu vastava aasta tulude ja kulude kalkulatsioonide koostamine ning finantstegevuse aruanded, esitades need seltsingu üldkoosolekule kinnitamiseks; 4 ühisvara valitsemine või selle haldamiseks lepingute sõlmimine; 5 töötajate rentimine ühisvara teenindamiseks ja vallandamine; 6 ühisvara hooldamise, kasutamise ja remondi lepingute sõlmimine; 7 seltsingu liikmete registri pidamine, kontorijuhtimine, raamatupidamine ja finantsaruandlus; 8 seltsingu üldkoosoleku kokkukutsumine ja pidamine; 9 muude käesolevast hartast tulenevate kohustuste täitmine.

Seltsingu juhatuse esimees tagab juhatuse otsuste täitmise, tal on õigus anda kõigile seltsingu ametnikele juhiseid ja korraldusi, mille täitmine on neile isikutele kohustuslik. Seltsingu juhatuse esimees tegutseb seltsingu nimel ilma volikirjata, kirjutab alla maksedokumentidele ja teeb tehinguid, mis vastavalt õigusaktidele, seltsingu põhikirjale ei vaja seltsingu juhatuse või seltsingu üldkoosoleku kohustuslikku kinnitust, töötab välja ja esitab seltsingu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks seltsingu sisekorraeeskirjad.

Juhtorganisatsiooniga lepingu sõlmimisel annab partnerluse juhatus oma ülesanded sellele juhtorganisatsioonile üle.